Esileht Koolilaps Kui laps läheb linnakoolist maakooli

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )

Teema: Kui laps läheb linnakoolist maakooli

Postitas:

Kas keegi on kolinud perega näiteks Tallinnast või Tallinna lähiümbrusest päris maale ja lapsed on pidanud vahetama kooli? Kas olete märganud erinevust koolide vahel ja ennekõike just õpilaste vahel?
Meie lapsed vahetasid kooli. Enne õppisid n.ö rikaste valla koolis ja nüüd käivad maakoolis, mis on küll suur ja kõva tasemega keskkool. Ja kui aus olla, siis nad pole siiani sellega ära harjunud. Kas tõesti on nii suur vahe linna või siis Tallinna lähiümbruse lastel ja maalastel. Ikka ju räägitakse, et maal elavad inimesed on palju sõbralikumad, hästi rahulikud jne. Ma olen sellega 100% nõus. Ja siis ma kuulen oma lastelt, kuidas nad ei saa aru, mis hullumaja kooli nemad nüüd sattusid. Miks lapsed ümberringi nii imelikud on ja suisa rumalad. Ma märkasin erinevust juba 1. septembril. Meie pere lapsed olid pidulikult riides, enamus poisse tulid suvistes lühikestes pükstes aktusele. Mõni oli dressides. Tunnis sõimatakse sõna otseses mõttes õpetajaid idioodiks. Kui õpetaja palub hetkeks vaikust ja küsib, et kas te tõesti tahate lolliks jääda, siis kõik röögivad kooris “jah”. Tüdruku klass on väheke mõistlikum. Targemate laste vahel isegi toimub väike konkureerimine. Vähemalt tüdruk arvas, et peaks rohkem pingutama, sest tunnistusele tuli üks neli, aga võiks ikka kõik viied olla. Ta on üks parimaid õpilasi klassis, kusjuures eelmises koolis oli täiesti keskmine või veidi üle selle. Poisi klassis õppimine moes pole ja poiss kurdab, et ta ei kuule klassis mitte midagi, sest lärm tunni ajal on nii suur. Lapsed mingi aeg tagasi käisid teatris ja meie poisil olid tumedad teksad jalas ja päevasärk seljas. Selle peale kaasõpilased olid imestanud, miks ta niimoodi riides oli. Mul tuli kohe meelde “Viimne reliikvia” ja lause “Matsid jäävad matsideks”.
Ükspäev tüdruk hakkas rääkima, et õppetaja klassis oli rääkinud linnaelust ja maaelust ja siis nimetanud ennast ja lapsi maakateks. Minu arvates on see täitsa ok, sest ma nimetan end ka naljaga pooleks maakaks. Tüdruk tuli aga koju ja ütles, et tema ei taha olla maakas ja kui vähegi võimalik, siis ta esimesel võimalusel koliks Tallinnasse elama. Kusjuures meie lapsed pole päevagi Tallinnas elanud. Nad ei tea linnaelust midagi. Ainult mina olen Tallinna kesklinnas sündinud ja kasvanud ning koolis käinud ühes kesklinnakoolis. Ka meie omal ajal kolisime kesklinnast Mustamäele ja mäletan hästi, milline šokk see minu jaoks oli. Need lapsed olid hoopis teistsugused. Ma polnud elus kuulnud selliseid roppe sõnu, mis ma Mustamäel kuulsin. Ma olin nagu lilleke pasamerre sattunud.
Lihtsalt ma ise arvasin, et koolil ja koolil pole vahet. Kiusamise osas polegi. Toimub see nii kesklinna eliitkoolides kui ka maakoolides. Toimus ka laste endises koolis ja lausa nii, et taheti juhtkonda vahetada. Aga see kuidagi ei puudutanud meie lapsi. Nüüd ma näen, et harjumine uue kohaga võtab oluliselt rohkem aega kui ma eeldasin. Poiss siiani suhtleb rohkem oma endiste klassikaaslaste ja sõpradega. Tüdruk on oluliselt seltskondlikum ja on leidnud palju sõpru omast arust, aga samas ma näen, et nende lastega ühist keelt leida on keeruline. Taust on kuidagi erinev.
Lihtsalt ma ise olen natuke pettunud selles osas ja lastest on kahju. Nad ei tahtnud üldse kolida. Kuna mõne aasta pärast võib-olla peaks jälle kolima ja hoopis Tallinnasse, siis olen aina enam unistanud korterist Tallinna kesklinnas. Tahaks tagasi oma juurte juurde, aga ma saan aru, et 35 aastat tagasi oli elu Tallinnas hoopis teine kui nüüd. Pole see Tallinn ka mingisugune roosamanna enam.

+18
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on kogemus Tallinna kesklinnas erakoolist Eesti teise otsa maakooli. Natuke sama kogemus. Eelmises kooli on koolivorm, uues koolis polnud. Meie poiss käis edasi mustade teksade ja musta kampsuniga, teised poisid olid dressides jmt riietuses, tüdrukud nabapluusides jmt. Kui ma mõne aja pärast küsisin, et kuidas siis uus kool on, siis poiss ütles, et korda pole mingisugust. Lapsed ropendavad kõva häälega, tüdrukud panevad tunnis raadio mängima kui tahavad. Klassis on lapsi vähe, aga õpetajatel pole autoriteeti, et tunnis oleks vaikne ja toimuks normaalne õppetegevus. Või noh, eks see ongi ilmselt erinev, et mis kellegi jaoks normaalne on. Meie poisi jaoks oli normaalne see, et kord on majas, koolis on põhitegevus õppimine, ollakse üksteise suhtes viisakad ja hoolivad jmt. Sõpru ta sealt ei leidnud, jäi suhtlema oma Tallinna klassikaaslastega.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No eks natuke sellest jutust on tingitud sellest, et uus kool alati tundub lastele hirmutav ja võõras esialgu. Minu lapsed vahetasid sel sügisel just maakooli linnakooli vastu ja neile jälle meeldis maakool rohkem. Aga neile sattus seal maakoolis väga tore klass mõlemale, juhuslikult sattusid klassi kokku andekad ja hea õppeedukusega lapsed. Samas tean, et sama kooli vanem klass, kus on ainult kuus õpilast, on hullumaja, sest domineerib paar asotsiaalsete perede last, kes on kodusest toetusest peaaegu täielikult ilma jäetud ning elavad oma frustratsiooni õpetaja ja kõige muu peal välja. Meie lapsed aga tunnevad väga puudust linnakoolis isiklikust lähenemisest, linnakoolis läheb näiteks huviringi juhendamisel õpetajal kogu võhm poiste haldamise peale ja minu lapsel hakkas lihtsalt igav seal passides. Maakoolis sai ka eksamid ja kontrolltööd koolis ära õpitud, linnakoolis läheb paljude laste kuulamisele nii pikk aeg, et muudkui õpivad kodus õhtuti. Maakoolis suheldi, mängiti, räägiti igas vanuses lastega, nüüd linnakoolis on ülejäänud rahvas väljaspool klassi umbisikuline hall mass.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.12 12:45; 20.12 18:53; 30.09 22:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tallinnast maakeskkooli, II klass algas juba maakoolis. Minu linnas täiesti keskpärased lapsed on ühtäkki oivikud. Läbiviielised, klassi priimused. Alailma käivad kooli esindamas, löövad kõikjal väga aktiivselt kaasa. Minu suureks rõõmuks tundub, et pärast nende tulemist klassi on kuidagi kogu klassi vaim kaldunud õppimise ja aktiivsuse poole. Minu lapsed on aktivistid ja tõmbavad ka teisi kaasa. Riietumisega pole probleeme – maakoolis pole küll vormi (linnas oli), kuid mina lihtsalt ei luba käia koolis ebakorrektse riietusega. Muidugi osad lapsed käivad küll väga suvaliselt. Korra kohta ei oska hinnangut anda, neil on sellest aastast VEPA ja tänu sellele mängule on kord palju parem. Samuti läksid väikeklassi paar erivajadusega poissi, kes eelmisel aastal kogu klassi õppimist pidurdasid.

Teemaalgataja kirjeldatud hullumaja toimub meil pikapäevarühmas, kus on koos lapsed kuni 6. klassini. Sisuliselt toimub seal röökimine ja laamendamine, lärm kostab üle koolimaja nagu oleks loomad koos. Minu lapsed üritasid alguses pikapäevas käia, kuid loobusid just asja mõttetuse tõttu – seal ei saa midagi teha (õppida), sest õpetaja lihtsalt ei suuda korda tagada.

Kiusamist olevat koolis mingil määral, kuid see oli ka linnas nii. Süstemaatilist kiusu pole, pigem ühekordsed nügimised. Ikka on lapsed, kes omavahe rohkem seltsivad ja need, kes nii hästi ei klapi.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.12 12:56; 19.12 14:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te nii tihti kolima peate?
Kui lapsed on heas koolis ja sõbralikus klassis ka veel, siis ma mitte mingil juhul ei koliks vabatahtlikult, kui vähegi võimalik, kuigi see soovitus muidugi enam hetkel ei aita, aga tulevikuks. Ikka suhtlen siit ja sealt eri inimestega ja töötan ka koolis, nii et tean, et tore klass on üsna suur asi tänapäeval.
Kui lastele üldse seal koolis ei meeldi, siis võib-olla on parem, mida kiiremini tagasi Tallinna kolite.
Päris hirmutav oli lugeda seda maakoolide elu. Huvitav, kas seal ühtegi maa intelligentsi last ei ole? Maal on ka ju väga haritud inimesi. Või ei ole teie laste klassi juhtunud?
Meie muuseas elame Tallinna Kesklinnas ja on siiamaani siin väga hea elada, ei tasu peljata ka 35 aastat hiljem. Kütusekulu läheb ka väga alla.
PS!Vabandan, et otse küsimusele ei vastanud.

+7
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.12 13:52; 20.12 07:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen kolinud ühe korra ja rohkem ei kavatse. Mis puutub Tallinna kesklinna elusse, siis igaühel oma valik – mina seda ei kiida ja midagi head seal ei leidnud. Niisamuti mu lapsed. Viimase kommenteerija arusaam (kas siis maal intelligentsi lapsi polegi) on väga vildakas. Niisamuti nagu eksisteerib lumpen linnas, on see ka maal. Ka linnakoolides on igas klassis omad murelapsed, keerulistest peredest pärit lapsed, vaesus. Nõme on linna ja maa vastandamine, sest mõlemas kohas elamisel on omad eelised ja puudused. Lihtsalt mõnele perele meeldib linnas ja mõnele maal. Nii ongi, inimesed on erinevad.

+10
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.12 12:56; 19.12 14:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen kolinud ühe korra ja rohkem ei kavatse. Mis puutub Tallinna kesklinna elusse, siis igaühel oma valik – mina seda ei kiida ja midagi head seal ei leidnud. Niisamuti mu lapsed. Viimase kommenteerija arusaam (kas siis maal intelligentsi lapsi polegi) on väga vildakas. Niisamuti nagu eksisteerib lumpen linnas, on see ka maal. Ka linnakoolides on igas klassis omad murelapsed, keerulistest peredest pärit lapsed, vaesus. Nõme on linna ja maa vastandamine, sest mõlemas kohas elamisel on omad eelised ja puudused. Lihtsalt mõnele perele meeldib linnas ja mõnele maal. Nii ongi, inimesed on erinevad.

See on see probleem nende interneti kommentaaridega, et nii poolikult jõuavad kohale. Ma enda arust ei vastandanud mitte kuidagi linna-ja maaelu. Vastupidi – ma hindan maaelu ja maal elavaid inimesi väga kõrgelt ja näen linna puuduseid suurepäraselt. Ma küsisin intelligentsi laste kohta sellepärast, et teemaalgataja postitusest jäi mulje, et pole ühtegi, sellepärast küsisin täiendavat infot. Samuti ei väitnud ma, et linnakoolides pole probleeme – just tõingi välja, et kui on selline klass, kus suuri probleeme ei ole, siis peaks sellest küünte ja hammastega kinni hoidma.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.12 13:52; 20.12 07:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea ja tugev õpetaja leiab töö kohas, kus suudetakse maksta. Kus on vahenid olemas. Kus vanemad on aktiivsed koolielu korralduses.

Maakool on nunnu aga….
Ma ka ei tahaks olla maakas, kui ma olen teismeline.
Kui juba Tallinna koolides ei suudeta kõike tagada, mis sius väikestest koolidest tahta.

Ensmus koolides on riietuse suhtes reegel. Dress on keka riietus.

+5
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võrdlusmoment on, küll vastupidine st maalt linna.

Minu teismelised läksid nn maakoolist linnakooli (sh nn katsetega kooli) ja on tugev võrdlusmoment.
Maakool oli “õppimiskallakuga”, klassis pisut üle 20 lapse. Rahulik, sõbralik, tunti üksteist lausa lasteaiast.

Uus kool on väidetavalt ka õppimisele orienteeritud ja, tõsi, kes endas kindel ja õppida soovib, saab õppida küll…aga on selgunud, et u 1/5 (klass on suur, 36) on seal pigem protesteerimas kõigi ja kõige vastu, õpetajates ja õpetamises vigu otsimas ja intrigeerimas ja õigust nõudmas stiilis “mina ja maailm”. Seega on õhkkond pigem pingeline. Ühiselt midagi ette võtta ei saa ega ei soovita, sest soovid ja võimalusedki on väga erinevad (kas lõpureis u 500 eest endisesse sotsriiki või pigem 1000 eest “sooja maa” kuurordisse, kas teatrisse või šoppama jne jne), suhtlusstiilid jne jne.

Hoolimata väga headest õpitulemustest ja sellest, et neile väga meeldib selle kooli programm st lisa- ja valikained jne siis kool kui suhtluskeskkond oli kindlasti maal mõnusam. Vähemalt konkreetseid klasse võrreldes.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.12 09:33; 20.12 11:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Uus kool on väidetavalt ka õppimisele orienteeritud ja, tõsi, kes endas kindel ja õppida soovib, saab õppida küll…aga on selgunud, et u 1/5 (klass on suur, 36) on seal pigem protesteerimas kõigi ja kõige vastu, õpetajates ja õpetamises vigu otsimas ja intrigeerimas ja õigust nõudmas stiilis “mina ja maailm”.

See võib ka lihtsalt laste vanusega seotud olla. Mina olen oma lapse klassi puhul näinud, kuidas 6. klassis veel üsna rahulikud ja sõbralikud lapsed olid 7. klassi astudes korraga muutunud protestivaimulisteks, õpetajates ja õpetamises vigu otsivateks ja õigust nõudvateks “mina ja maailm” -tegelasteks. Täpselt samad lapsed ja samad õpetajad.
Sellises vanuses nad lähevadki imelikuks ja kusagil 9. klassis normaalseks tagasi.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellises vanuses nad lähevadki imelikuks ja kusagil 9. klassis normaalseks tagasi.

“Imelikuks” mindi gümnaasiumis antud juhul, kooli vahetades olid minu lapsed (ja nende klassikaaslased seega ka) 16-aastased, praegu 18 ja iga aastaga hullemaks on õhkkond klassis läinud.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.12 09:33; 20.12 11:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja kirjeldatu on ju täiesti loogiline. Maal on seda intelligentsi ju selgelt vähem. On ainult üksikud haritumatele ja laiema silmaringiga inimestele mõeldud töökohad. Õpetajad, vallavanem ja vallasekretär, paar kohalikku ettevõtjat. Ülejäänud on lihtrahvas ja ilmselt nende lapsed käivad dressidega, ropendavad, karjuvad tunnis ning õppimist peavad mõttetuks.
Ma olen ise maalt päris, lõpetasin vene aja lõpus. Meie klassis käis veel agronoomide lapsi, loomaarsti laps, raamatupidaja laps, õpetaja laps. Kui koos nõukaajaga kadusid suurmajandid, kadus ka maaintelligents. Kui mu noorem õde tosin aastat hiljem sama kooli lõpetas, siis oli tema klassis kontingent juba hoopis teine. Kui mina sõitsin pühapäeva õhtul kodunt bussiga Tartusse, tuli pea igast külapeatusest üliõpilase moega noori peale. Läks vaid 5-6 aastat ja enam ei tulnud pühapäeva õhtul mitte ühtegi sellist noort bussi peale, et Tartusse ülikooli sõita. Ega ma ei tea, võibolla oli rahvas 1990ndate keskel juba ka nii rikas, et kõik sõitsid maalt ülikooli oma autodega 🙂

+8
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selline vastandamine tundub mulle väga masendav.

Meie maakoolis on dressides klassis viibimine keelatud.
6.ja 7.klass on enamasti aasta kirstunaelad, sest iga on selline. Õpetajaid pannakse proovile. Mõni pedagoog suudab end kehtestada, aga mõni paraku mitte. Enamasti 8.klassis hakatakse taas õppimisele keskenduma ja peale põhikooli lõppu on suurem osa soovijaid ikka gümnaasiumitesse edasi õppima läinud, st saavad sisse ja suudavad ka koolid lõpetada, ju nad siis ikka nii lollid ei ole.

Kurb, kui teemaalgataja koolis on asjad täitsa käest lastud, kuid see ei tähenda seda, et kõikides maal asuvates koolides nii ongi.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.12 11:59; 20.12 12:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

….Ega ma ei tea, võibolla oli rahvas 1990ndate keskel juba ka nii rikas, et kõik sõitsid maalt ülikooli oma autodega ????

Ma ei tea, mis suunast te liikusite, kuid meil on isegi praegu pühapäeviti ja reedeti suhteliselt võimatu bussidele saada, sest need on alati väljamüüdud. Mina käin seetõttu oma lapsel ekstra Tartus järel ja pühapäeviti viin ise autoga Tartusse, sest bussidele lootma jääda on riskantne.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.12 11:59; 20.12 12:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Koolil ja koolil on vahe kindlasti – ka linnakoolidel on väga suur vahe. Ema on mul õpetaja ja vahetas kooli ning oli ikka üsna šokis, kuidas vaid kilomeeter eemal võib laste mentaliteet täiesti teistsugune olla. Ja eks siis need, kes andekamad ja õpihimulisemad, on ka sealt koolist juba esimesel võimalusel jalga lasknud, sest alternatiive ju on.

Maal tuleks eraldi käsitleda linnalähedaste vallakeskuste koole, mis on tihti paremadki kui keskmised linnakoolid – koolis toimuv huvitegevus ja sportimisvõimalused on kindlasti paremad kui Tallinnas või Tartus, õpilased on seinast seina, aga üldiselt täitsa tublid.

Minu laps käib täiesti maakoolis ja paraku peab ütlema, et siin on tõesti ossikultuur väga tugev. Hea on see, et laps saab tõesti käia mööda võistlusi ja esindada kooli igas võimalikus aines, kuid häid sarnaste huvidega sõpru leida on võimatu. Samuti on tal veidi raske uskuda, et ta pole geenius, kuigi koolis teistest kõvasti üle. Keskkooli läheb ta ilmselt mõnesse elitaarsemasse ning seal ootab teda tõenäoliselt šokk. Ma ei usu, et ta on arvestanud sellega, et ta peab kunagi õppima hakkama.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Me elasime linnas ja kolisime linnalähedale asulasse.
Päris maakool seega pole.

Aga sain ka üllatuse osaliseks. Arvasin miskipärast, et linnas on suurem olelusvõitlus, närvilisem õhkkond, äkki ka kiusamist rohkem.
Tegelikult on vastupidi. Linnakoolis polnud mitte mingit kiusamist, oli tore koolipere, kuigi oli suur kombinaatkool.

Maakoolis on lapsed kuidagi kitsarinnalisemad (kiusamine näiteks välimuse põhjal, teistsuguste hobide pärast), nad vist puutuvad kokku palju vähem erinevate inimestega.
Õppimise poole pealt ei oska midagi halba öelda, see maakool on õppeedukuselt riigieksamite tabelis eelmisest linnakoolist kõvasti eespool, ikka seal esirinnas 🙂

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Me elasime linnas ja kolisime linnalähedale asulasse.

Päris maakool seega pole.

Aga sain ka üllatuse osaliseks. Arvasin miskipärast, et linnas on suurem olelusvõitlus, närvilisem õhkkond, äkki ka kiusamist rohkem.

Tegelikult on vastupidi. Linnakoolis polnud mitte mingit kiusamist, oli tore koolipere, kuigi oli suur kombinaatkool.

Maakoolis on lapsed kuidagi kitsarinnalisemad (kiusamine näiteks välimuse põhjal, teistsuguste hobide pärast), nad vist puutuvad kokku palju vähem erinevate inimestega.

Õppimise poole pealt ei oska midagi halba öelda, see maakool on õppeedukuselt riigieksamite tabelis eelmisest linnakoolist kõvasti eespool, ikka seal esirinnas ????

Absoluutselt vasptuidine kogemus on minu lastel maakoolist. Sellist asja, nagu riiete, välimuse ja asjade pärast kiusamine, seal lihtsalt ei eksisteerinud, erinevalt linnakoolist. Eks tegelikult ikkagi see kuvand sõltub sellest, milline parasjagu selle hetke kontingent koolis on ja see sõltub tunduvalt vähem õpetajatest ja rohkem lastest ja nende kodudest. Ise ma õppisin kunagi linnas eliitkoolis ja meie klassis oli kiusamine süstemaatiline ja igapäevane asi, samas tean, et paralleelklassis oli äärmiselt tore ja sõbralik õhkkond. Niisiis, sõltub täpselt millised kaardid fortuuna sulle jaganud on, millised lapsed juhuslikult kokku satuvad.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.12 12:45; 20.12 18:53; 30.09 22:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka linna koolid on väga erinevad. Oma laps käib põhikoolis, mis on täiesti ülerahvastatud. 28-30 õpilast klassis, kolm paralleeli ja maja on ilmselgelt liiga väike. Aga tänu õpetajate pingutustele on koolis väga hea õhkkond, toimub palju huviringe, antakse õpilastele hästi palju vabadust erinevaid üritusi korraldada.. kool osaleb vist kõikides algatustes, mis vähegi olemas on. Igal juhul jagub märkamist ja tegevust pea kõigile õpilastele. Ja see füüsilise ruumi probleem pigem õpetab lapsi arvestama teineteisega. Olin väga skeptiline, kui lapse sinna panin, mõtlesin, et kuidas seal suures kombinaadis on..

Enne laste kooliaega elasime maal. Seal on väike kool, umbes 100 õpilast. Kohalikke inimesi oli kahte tüüpi. Ühed maale (tagasi) kolinud, hästi tegusad ja ettevõtlikud. Ja teised sellised, kes olid kõige suhtes alla andnud ning väga negatiivsed. Samuti nende lapsed. Ka osa õpetajaid oli sellised, kes rääkisid, kuidas rikkurid linnas on see ja teine ning ettevõtjad röövivad inimesi.. sellest ei hakka rääkimagi, et kohalik poliitika oli väga jõhker, korruptsioon lokkas ja kool oli ka pidevalt mõjutatud poliitilistest otsustest. Lisaks oli huvitegevuse võimalusi vähe. Nii otsustasimegi linna kolida.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Maakoolis on lapsed kuidagi kitsarinnalisemad (kiusamine näiteks välimuse põhjal, teistsuguste hobide pärast), nad vist puutuvad kokku palju vähem erinevate inimestega.

Meil oli selline kiusamine alevikoolis (mitte maa- ega linnakool). Käisin 10 aastat selles koolis ja kiusamist oli alati. Ja on siiani, nagu ma kuulen. Aga erinev kiusamine. Kui mina käisin seal (15-25 aastat tagasi), olid kiusajateks põhiliselt jõukamatest peredest lapsed, kes narrisid kõiki, kellel polnud viimase moe riided, koolitarbed, kott jm. Õppeedukuse pärast ei narritud, kuigi tihtipeale olidki need kiusajad ka head õppurid (ja kiusatavatel õppeedukus langes). Minul igatahes oli küll probleeme õppimisega. Suur põhjus oli see, et kui oli vaja kodune ülesanne teha kooliraamatukogu/arvutit kasutades, siis sind lihtsalt ei lubatud sinna juurde, pandi vetsu luku taha jms. Jäigi tegemata, sest kodus (vähemalt mul tollal) arvutit ju polnud. Lisaks võeti ära su vihikuid, visati minema, jälle märkus, et esitamata. Õnnetuseks olid õpetajad ka kiusajate poolel ja näinud ega kuulnud kunagi midagi. Läksin 10-ndas klassis linna gümnaasiumisse ja suutsin ennast kokku võtta ja hõbemedaliga lõpetada.
Praegu on samas koolis kiusajad aga miskipärast need õpilased, kes ei tule väga headest oludest. Sõbranna lapse klassis on kolm kiusajat – nad kõik tulevad perest, kus vanemad on lihttöölised või pole üldse tööd. Narritakse õppimishimu (nt on 2 viielist tüdrukut kiusatud). Vägivaldsemaks on ka kiusamine muutunud – enam ei tehta seda niimoodi salajas, et keegi midagi aru ei saa, täitsa õpetajate silme all antakse jalaga teisele.

Mu laps on näinud vaid maakooli elu (100 last umbes terves koolis). Koolitee on 400m. Ma ei hakka siin kooli pikalt kiitma, aga sellist kiusamist nagu alevikoolis on, pole siin küll kunagi nähtud. On meilgi vaesemaid lapsi, rikkamaid lapsi. Koolis päeva ajal liikudes (töötan kooliga samas majas asuvas lasteaias) küll aru ei saa, et erinev taust oleks – riides on kõik ühtmoodi viisakalt, keegi ei käi dressis.
Minu laps käib 9-nda lõpuni seal ära ja siis läheb linna gümnaasiumisse (mitte 10 km kaugusele alevikeskkooli). Siinsed õpilased on vist vähemalt kümme aastat juba nii teinud, kes gümnaasiumisse, kes kutsekooli, aga mitte alevikooli.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma võin rääkida õpetajakogemustest erinevates koolides.
Alustasin karjääri päris maakoolis: 9klassiline, ca 100 õpilast. Oli tõesti ossikool. Tüüpilsed maakoolide probleemid: väike koht, kõik rahad ja otsused sõltuvad omavalitsusest, kõik tunnevad kõiki, kõigil on kõigiga mitmesugused sidemed ja seosed (keegi on kellegi naaber, sugulane, tänuvõlglane, alluv jne jne). Seetõttu on objektiivset õpetajatööd maal võimatu teha, sest pidevalt tuleb arvestada nende tuhandete seostega.
Kõige markantsema näitena jäi meelde, et lapsevanemad nõudsid minult tunnis Aiku ja Petsi rullnokanina liigutust, et tekiks sõprus ja lugupidamine minu kui õpetaja vastu. Lahkusin sealt töölt sügava närvivapustusega.

Siis olen töötanud Tallinna lähedal asuvas laste arvu poolest suures koolis. Ega erilist erinevust väikese, 100pealise maakooliga polegi: ikka see haiglane sõltuvus omavalitsusest, kummalised isiklikud suhted, mis kõiki ja kõike mõjutavad. Väga raske on sellises keskkonnas professionaaliks jääda, kuigi need, kes 20-30 aastat tagasi seal alustasid (kui kõik oli kordades lihtsam), saavad neis koolides hakkama, säilitades isegi mingil määral õpetajate väärikuse. Ainus erinevus Tallina-lähedaste koolide ja väikeste maakoolide vahel on õpilaste arv (Tln lähedal võib see olla 1000+ õpilast – seega linnakoolidestki suuremad asutused).
Riigieksamite tase võib seal ju kõrge olla, kuid see ei tähenda üleüldist kõrget hariduse taset koolis. Oma positiivse kuvandi kinnitamiseks neis heade tulemustega Tallinna-lähedastes koolides ainult riigieksamiteks lapsi drillitaksegi, muu haridus jääb neil lastel seal kohati ikka väga lünklikuks.

Hetkel töötan tavalises Tallinna piirkonnakoolis ja mulle üldjoontes meeldib. Kuna seosed omavalitsusega on tallinlastel enamasti olematud, siis on õpetajal võimalik enamasti õpetajaks jääda kõigi oma nõudmiste ja reeglitega. Lapsed ja vanemad on keerulised nagu igal pool mujalgi, kuid tööd teha üldjuhul saab. Minu kooli on veel sattunud sellised sõbralikud lapsed enamjaolt, kuigi kuulen kõigest: koolikiusamisest, kiuslikest vanematest. Mul on tunnis mõni eriti närviline ja lärmakas laps, kel pole ühtki erivajadust, kuid oma käitumisega sööb nii mul kui ka kaasõpilastel närvid seest.

Nii et minu seisukoht on küll, et kui juba õpetaja, siis ikkagi Tallinnas.
Linnaelu ja linnainimesed sobivad mulle ka muu suhtumise pärast hästi: nad on tolerantsemad, neil on avaram silmaring, neil puudub maakatale igiomane maneerlikkus ja pidev vajadus kaaskondsete ees mingit teatrietendust etendada. Kõlab paradoksina, kuid inimesed julgevad linnas rohkem olla nemad ise (nt dressides naaberpoodi leiba-saia tooma minna, mitte ennast maakate kombel selleks tähtsündmuseks üles lüüa).

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu tüdruk käib maakoolis. Esimeses klassis käis ta valdavalt kleitide-seelikutega ja nüüd teises klassis enam ei ole nõus. Ka teksapükstega mitte. Ainult retuusidega. Ja selgus, et viisakalt riides lapsi vahetunni ajal saali mängima ei lasta. Ongi poisid dressides ja tüdrukud retuusides, et neid saali lastaks.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Põhjus on tegelikult loogiline, kes maakooli heade hinnetega lõpetas, läks tavaliselt ära ülikooli ja hiljem linna tööle, sest maal polnud erialast tööd. Niimoodi pülvkondade kaupa tegutsedes jäidki maale lollimad. Kui Eesti ajal pidi talupidaja omamoodi ettevõtja olema ning nõuka ajal riik suunas mõned põllumajandusteadlased, õpetajad jms maale tagasi, siis enam seda eriti pole. Kõigil on autod ja vahemaad on väikesed. Kuigi see on põhjustanud viimasel ajal maale kolimist ja linnas töötamist või kaugtööd, siis need vanemad siiski ei suhtle nii tihedalt kohalikega, nagu oli varem. Neil pole seal töökaaslasi ega sõpru, lihtsalt elavad seal.

Et ma käisin ise ka mõnda aega maakoolis (nüüd võiks rikka valla kooliks nimetada), siis tõesti on nii, et ainult kooli kõige lollimad on sinna elama jäänud ja kõik teised ära kolinud. Koht on Tallinnale lähedal, mistõttu on uus haritud põlvkond siia kolinud, aga nad ei suhtle eriti kohalikega, sest neil pole millestki rääkida, suuremas linnas elades nad ei hakkaks ealeski suhtlema ja muidugi mitte ka siin. Ühed on haritud ja jõukad, ostavad kortereid ja maju uusehitistesse, natuke väikekodanlased, eelistavadki naabritest eemale hoidmist. Teised on lõpetamata keskharidusega või vaevu lõpetanud, põhikoolis väljakujunenud suhtlusringkonnaga, mille ümber ikka kõik veel keerleb. Koos juuakse, petetakse, läbustatakse, kakeldakse, lepitakse ära, klatšitakse, minnakse lahku, abiellutakse uuesti, kasvatatakse mitmest abielust pärit lapsi. Kõik ei tee muidugi kõike seda, aga kui nende seltskonnas natuke olla, siis tekib tunne, nagu oleks pärast koolivaheaega 8ndasse klassi tagasi sattunud, seltskonnad ja mured on üldjoontes samad, ainult natuke nihkes. Mari ei käi enam Jüriga, vaid Mardiga, keda Jüriga petab. Pets ei joo enam salaja kooli peldikus, vaid avalikult pargipingil ja üritab möödujatega vestlust aretada, neile midagi hüüdes. Kadri ei ole enam Mari peale kade, et see temalt Jüri üle lõi, vaid klatšivad, et kui kole pruut Madisel on ja ta on üldse sellest teisest nõmedast külast. Naistel on Facebooki profiilipildiks perepilt või ema lapsega, meestel autopilt. Mida Tallinnast kaugemale, seda vähem on seal uuskodanlasi ja rohkem lihtsakesi.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lumehelbekesed said uue elukogemuse alles gümnaasiumis riigikaitse laagris, kus on koos koolid üle Eesti. Nad polnud vist väljaspoolt G5 kedagi varem kohanudki, igatahes olid nad üsna segaduses ja sealnähtust mitte just meeldivalt üllatunud. Mina olin omakorda segaduses, et olengi üles kasvatanud lapsed, kes päriselust midagi ei tea….

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina kipun arvama, et see oleneb konkreetsest klassist.
Ise käisin kunagi nii öelda hea mainega koolis (Tallinnas).
Minu koolielu möödus meeletu kiusu saatel.
Meie klass oli jube. Siiani omavahel ei suhelda.
Samas paralleelklass oli väga kokkuhoidev ja siiani on omavahel sõbrad.
Üks kool, kaks täiesti erinevat klassi.

Minu enda laps käib Tallinna külje all asuvas nii öelda maakoolis. Väga rahulik, kiusamist on vähe.
Kui ma koolimajja juhtun minema ja mõni poiss ukse lähedal on, siis väga viisakalt tehakse uks lahti. Ise veel nii pisikesed, aga väga viisakad.

Lapse klassis on hästi õppivaid, kui ka tundi segajaid.
Hetkel ka muidugi puberteediiga, mis võimendab asja.

Aga jään oma arvamuse juurde, et iga klass ongi erinev. Millised lapsed kokku satuvad jne. Ning kuidas lahendab olukorda õpetaja.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei tea jah, kelle viga see on, kui laps ropendab ja hakkab õpetajale vastu?????

Töötan maakoolis. Lapsed nagu lapsed ikka, aga on jah selliseid, kes sõna otseses mõttes irvitavad näkku ja teevad ikka mida tahavad. Ja üllatus-üllatus! – vesteldes vanematega saan teada, et see olevat ealine iseärasus, laps ongi otsekohene ja aktiivne, kodus ja külas on illikuku jne. No siis ma ei imesta midagi. Ühe eriti ulaka poisi vanaema on ise pedagoog – too lubanud tulla noorematele ametikaaslastele oskuseid õpetama. Ei, mitte poiss pole paha – õpetajad on saamatud!
Uskumatu!

Et siis vaadake ise, milliseks lasete oma lastel minna. Paraku kannatajad on need, kel kodune töö tehtud.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No mis jutt, et maal on vähem intelligentsi?

Tänapäeval ju kogu intelligents elabki linnalähedal maal ja päriselt intelligentne inimene paneb oma lapse kodulähedasse kooli teades, et rohkem mängib rolli see, mis on vanemate poolt lapsele nii geneetiliselt kui kasvatuslikul tkaasa antud, kui see, mis on kooli üldine tase. Kooli üldine tase on üksnes number, statistika, aga ühe konkreetse lapse kohta ei ütle see midagi, ei pane talle uksi kinni ega ka ava ühtegi ust.

See osa “intelligentsist”, kes elab lastega Tallinna keskklinnas, kuskil rahvast täis Viimsis või tegelikult Mustamäel aga omab sissekirjutust keskklinnas, see osa ei ole päris intelligents, see osa on lihtsalt tõusikud.’

Mina olen ise pärit nö maakoolist ja oldi just sellised probleemid klassis, õpilased segasid tunde, mõni üksik õpetaja suutis autoriteeti hoida jne. Ometi kõik need, kellele natuke ikka looduse poolt oli antud, nendest said ka normaalsed inimesed normaalsete töökohtadega. Isegi enamusest poistest, kes 13-14aastaselt tegid juba tutvust alkoholi ja tubakaga, siis nüüd 35selt on kõik viisakad pereisad, korralikud töökohad ja pole neil häda midagi.

Ikka unustame, kui palju me ise oma elu kujundame ja kui väike roll tegelikult (põhi)koolil on

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.12 12:31; 02.10 08:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Samuti laps esimest aastat maakoolis. Õpetajad on sümpaatsed v.a.üks linnast tulnud. Klassijuhataja on eriti vahva inimene, mõnusa huumoriga, hoiab oma klassi, suhtluses vanematega põhjalik, hooliv. Valdav enamus lapsi on sõbralikud, palutakse üksteise käest andeks. Nüüd tõrvatilga juurde, neljane punt rasketest peredest lapsi, joovad, suitsetavad, sõimavad klassikaaslasi valimatult. Oli meie lapselgi kokkupuude.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Meie ka saame liituda klubiga ‘linnast maale’
Töötan ise ka koolimajas ja kahjuks pean ütlema et vahe/erinevus on meie linnakooli kasuks. Alustades riietusest ja lõpetades tunnikorraga või suhtumisega õppimisse, suupruuki. Kultuursusest ei hakka rääkima, seda lihtsalt pole. Klassis puudub ka ühtsus ja kokkuhoid. Individualism lokkab täiega ja loodusõpetust õpitakse arvuti kaudu 5.klassist alates! Absurd!

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.09 21:43; 02.10 10:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See osa “intelligentsist”, kes elab lastega Tallinna keskklinnas, kuskil rahvast täis Viimsis või tegelikult Mustamäel aga omab sissekirjutust keskklinnas, see osa ei ole päris intelligents, see osa on lihtsalt tõusikud.’

nojah, mõne arvates on tallinna kesklinn vaid hotellid ja raekoja plats…
elan tallinna kesklinnas, vaikses piirkonnas, väike tänav, kus suuremas osas pisikesed puumajad.
ma ei tunne nägupidi küll päris kõiki meie tänava inimesi, aga… nende hulgas, keda tunnen, on päris palju ülikoolide õppejõude (vähemalt 6 kindlasti), on õpetajaid, lasteaednikke, raamatupidajaid, mitu arsti, mõned näitlejad, kaks või kolm kirjanikku, arhitekt, terve ports erinevaid riigiametnikke, palju tudengeid.
isegi kui mõnes majas on lausa mitu põlvkonda arste või õpetajaid, siis on tegu sinu arvates ikkagi vaid tõusikutega, sest haritlasi ju kesklinnas ei elavat.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõlab paradoksina, kuid inimesed julgevad linnas rohkem olla nemad ise (nt dressides naaberpoodi leiba-saia tooma minna, mitte ennast maakate kombel selleks tähtsündmuseks üles lüüa).

No see on nüüd küll mingi unenägu. Tule suvel maale või väikelinna ja vaata suu lahti neid tikk-kontsadel miniseelikutibisid, kes ringi ukerdavad. Kõik on suurest ja tähtsast pealinnast, meigikiht sentimeetrine, kuigi jalutatakse vaid korra üle tänava.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Kui laps läheb linnakoolist maakooli

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.