Esileht Koolilaps Kui laps läheb linnakoolist maakooli

Näitan 6 postitust - vahemik 31 kuni 36 (kokku 36 )

Teema: Kui laps läheb linnakoolist maakooli

Postitas:
Kägu

Laste suhtumine õpetajasse ja kooli tuleb kodust. Punkt. Kui tahta kasvatatud lapsi, tuleb neid vastavalt kasvatada. Kodu alustab, kool toetab.
Olin mõnda aega tagasi seltskonnas, kus üks osaline, töötab õpetajana, arvustas oma teises koolis 8. klassis õppiva lapse aineõpetajaid. Lapsega koos, irooniliselt, parastavalt. Huvitav, kuidas saabki lapses mingit muud hoiakut õpetajate suhtes tekkida, kui kodus niimoodi hagu antakse. Imestan, miks nn tsunftiliige nn halva pedagoogiga otse ühendust ei võta ja probleemi ei paranda.
Olen ise olnud õpetaja väikeses maakoolis ja suures linnakoolis. Igas klassis on nn ühiskonna läbilõige. Muide, see on ka õpetajate toas niimoodi.
Klassi vaim sõltub nn liidritest. Kooli vaim juhtkonnast. Aga õpetaja on professionaal, keda sugulussidemed ja muu kõigutama ei peaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ojah, me siis läksime eliitkoolist maakooli. 3-4-line õpilane muutus seal geeniuseks-kõik 5-d
Jah võiks nagu rahul olla-aga tegelikult see on väga hirmutav. Mingil hetkel hakkab laps samastuma nn maakatega ja siis pole üldse mingit taset. Oleme pannud lapsele palju aktiivseid trenne(male, robootika) et mõtlemine päris ära ei kaoks. Muidu maakool on ok-chill ja rahulik. Aga jah Eestis on kahjuks suur lõhe koolidel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täiesti õnne asi. Kui parasjagu on kokku sattunud toredate vanemate toredad lapsed, ei ole meeldivamat tunnet kui see ühtekuuluvustunne, mis väikeses koolis tekib. Kui aga parajasti annab tooni terve seltskond rasketest peredest pärit lapsi, võib maakoolist vägagi teistsuguse kogemuse saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa saad ju ise ka aru, et asi pole linnakool vs maakool, vaid viga on konkreetsetes õpetajates. Kui lapsed sõimavad õpetajat idioodiks, sisi see on koolikius – soovitan sul direktoriga sel teemal rääkida, et miks õpetaja ja kool sellist asja lubavad.

See, kui su tütar ei taha maakas olla, seal võib olla vabalt probleemiks mitu asja – nt õpetaja rääkis naljaga pooleks, aga sinu laps ei saanud pihta (ei tunne veel õpetajat), või õpetaja rääkis täitsa neutraalselt, aga su lapsel ongi lihtsalt kohanemisraskused ja siis võtab kõike hinge jne

Saan aru, et koolivahetus toimus siis 01.09? Sa pead mõistma, et lapsed ei teinud ju sed aotsust, neid sunniti kooli vahetama, oma vanu sõpru ja hajrumuspärast keskkond ahülgama. Muidugi tundubki neile kõik nõme.

Kui ma ise Tallinnasse kooli tulin – 18aastaselt, tegelikult tahtsin TÜ-sse, kuid ei saanud sisse ja siis hädapärast tulin Tallinnasse, siis mulle esimesel aastal tundus ka Tallinn nii nõme ja hall koht ja olin kindel, et peale kooli lähen Tartusse tagasi – see oli pettumus, et ei saanud soovitud eriala õppida. 3 aastat hiljem ma ei saatnud ühtegi CV-d Tartus või üldse väljaspool Tallinnat asuvale töökohale 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laste suhtumine õpetajasse ja kooli tuleb kodust. Punkt. Kui tahta kasvatatud lapsi, tuleb neid vastavalt kasvatada. Kodu alustab, kool toetab.

Olin mõnda aega tagasi seltskonnas, kus üks osaline, töötab õpetajana, arvustas oma teises koolis 8. klassis õppiva lapse aineõpetajaid. Lapsega koos, irooniliselt, parastavalt. Huvitav, kuidas saabki lapses mingit muud hoiakut õpetajate suhtes tekkida, kui kodus niimoodi hagu antakse. Imestan, miks nn tsunftiliige nn halva pedagoogiga otse ühendust ei võta ja probleemi ei paranda.

Olen ise olnud õpetaja väikeses maakoolis ja suures linnakoolis. Igas klassis on nn ühiskonna läbilõige. Muide, see on ka õpetajate toas niimoodi.

Klassi vaim sõltub nn liidritest. Kooli vaim juhtkonnast. Aga õpetaja on professionaal, keda sugulussidemed ja muu kõigutama ei peaks.

Jah kindlasti.
Küll aga saadab kool endast kui haridusasutusest ka koju mingi kuvandi.
Näiteks kui vanematele ei anta õigeaegselt täpset infot nii koolis kui väljaspool toimuvatest ühisüritustest. Või kui kool seab õpilastele mõistlikud piirangud aga nende täitmist ei kontrolli, lapsed nö ‘lasevad üle’. Distsipliini ei saagi oodata kui kooli sõnad ja teod ei käi kokku. Distsipliini ei maksa oodata lastelt iseenesest vaid seda tekitatakse täiskasvanu autoriteediga (mitte autokraatselt näägutades või ainult lapsi mustates). Kui vahetunnis korda ei peeta, vaatamata koostatud korrapidamise tabelitele. Kui uued õpetajad peavad vastu aasta või kaks..jne jne. Millise kuvandi vanematele selline kool jätab? Austusväärse, eksole.
Kindlasti on maakoole, kus sõnastatakse selgelt OMA KOOLI ootused lastele ja nende täitmist jälgitakse ise eeskuju näidates ja lastega positiivses kontaktis olles.
Kui nüüd lapsevanem pöördub kooli poole ülaltoodud muredega, siis teda süüdistatakse oma lapse õigustamises, eks ole.
Õnneks ikka maakoolid püsivad, hea leivateenimise võimalus juhtkonnale. Selliselt töösse ja kolleegidesse suhtumine erasektoris ei oleks kindlasti lubatud.
Au ja kiitus kõigile toredatele ja kannatlikele koolijuhtidele maal! Neid leidub ikka ka!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina käisin maakoolis kuni põhikooli lõpuni (suur vallakeskuse kool koos gümnaasiumiosaga) ja peale seda jätkasin linnas eliitkoolis, kuhu katsetega sisse sain. Vahe oli nagu öö ja päev.

Põhikoolis liitusid meie klassiga igal aastal poolpättidest istuma jäänud õpilased. Jah, igal aastal ja seda alates 5. klassist saadik. Klassis oli u 80% korralikke ja tavalisi õpilasi, aga see ülejäänud 20% suutis alati midagi korraldada. Lisaks veel ossikultuur, kiusamine, suitsetamine-joomine. Mina lahkusin põhikooli lõpus ja nagu hiljem kuulsin, siis enamik neist pättidest gümnaasiumisse sisse ei saanud ning gümnaasiumiaastad olid veidi rahulikumad.

Aga minu jaoks oli linnakool nagu taeva kingitus. Rahulik ja paremate võimalustega. Kuigi õpilased olid väga erineva tausta ja erinevate huvidega, suhtuti kõikidesse viisakalt ja sõbralikult. Õppimine oli au sees.

Please wait...
Näitan 6 postitust - vahemik 31 kuni 36 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Kui laps läheb linnakoolist maakooli