Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui laps lõhkus koolis kogemata teise lapse asja

Näitan 26 postitust - vahemik 61 kuni 86 (kokku 86 )

Teema: Kui laps lõhkus koolis kogemata teise lapse asja

Postitas:
Kägu

Ma olen ka telefoni puhul kompromissvariandi pooldaja. uuena maksis telefon 200. Vaatad näiteks okidokist, millega sama marki vanu telefone müüakse. Näiteks 50-70. Siis pakudki selle hinna. Keerame natuke vinti juurde ja võtame autod ja kaskokindlustus. Kui sa satud oma seitse aastat vana (uuena 20 000) autoga avariisse, siis sulle ei osta kindlustus uut autot. Tehakse remondikalkulatsioon ja võimalusel remonditakse. Aga on ka variant, et remontimine läheks kalliks. Siis vaadatakse, mis need autod turul maksavad (sama vanad) ja tehakse kompromiss ja hüvitatakse turuväärtus.

Ei nõustu. Ütleme, et tulen su juurde ja kukutan su telefoni maha. Ütleme, et kogemata, restoranis müksasin ja see kukkus sul käest ja mina astusin peale ka veel.

Et sa lepiksid naeratades, kui saad sama margi ja mudeli sama vana telefoni ja kogu moos? Mina ei lõhkujana ega sinuna küll mitte. Kui oleksin omanik, siis kuidas kompenseerib minu telefoni mingi sama vana rimakas, ükskõik kui korralik. Ma ei tahtnud telefoni vahetada. Polnud vähemaltki plaani. Kui vana tagasi ei saa, siis on ju vaja kompensatsiooni. Mul on iPhone 7 ja täiesti kindlasti ma ei nõustuks mingi saja euroga, mis see praegu võiks maksta. Ma tahan telefoni. Ja mutte nupufoni, vaid samaväärtuslikku (mitte raha vaid võimete ja võimaluste poolest samavõõrset) töötavat telefoni.

Ise ei tuleks selle pealegi, et kui lõhun teise ütleme 300 eurot maksva lemmikkleidi, mida ta on juba viis korda kandnud, et siis annan talle mitte 300 vaid 200 eurot, sest su kleit oli juba nii palju kordi pidudel kantud. Loomulikult annan talle nii palju, et see teeb täielikult tasa ostetud asja väärtuse koos inflatsiooniga ja kompensatsiooniga – sest nii kooikoti kui ka kleidi või telefoni rikkumine toob teisele poolele ebamugavusi.

Kohutav, kui küüned anda poole suur osa siin teemas on. Tegu->tagajärg->vastutus seos on peas vaid mingi abstraktne asi, mitte arusaam, et teine pool ei tahtnud ega vajanud uut kotti, telefoni ega kleiti ja kui meie nad sundviskesse paneme, tuleb tasuda KÕIK kulud, ka moraalsed kulud, lisaks kompensatsioon ajaraiskamise ja ebamugavuse eest.

Teatud kogus ebamugavust käib elamise juurde ja keegi ei pea seda kinni maksma. Kust sa üldse võtad, et ebamugavustevaba elu on sinu õigus ja selle puudumisel on sul õigus mingit kompensatsiooni nõuda?

Kahjuks selliselt mõtlevaid inimesi on väga palju ja soov kohtu teel raha välja pressida tundub järjest enamatele inimestele lihtsa rahateenimisvõimalusena. Selle tõttu elavadki tänapäeva heaoluühiskondade inimesed pidevas hirmus kohtuvaidluste ees, mis muutuvad järjest absurdsemaks.

Kogu selle absurdsuse tipuks on kohtuvaidlused, kus puudega inimesed kaebavad kohtusse oma emade rasedusi jälginud arstid selle eest, et need ei näinud puuet ette ja ei takistanud nende sündi. Tulemuseks on absurd, kus inimene kaebab arsti kohtusse selle eest, et tal üldse sündida lasti.

Kleidid, kotid ja telefonid on asjad, mis lähevadki vahel katki, kukuvad maha, saavad mustaks jne. See on normaalne ja käib elu juurde. Kogu aeg ei ole keegi süüdi ja ei pea kogu aeg midagi kompenseerima.

 

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma oleks samamoodi käitunud nagu teemaalgataja. Eks see tundub natuke ebaõiglane, aga noh, laps saab vähemalt koolikoti endale ja võib-olla on vanemad ka kodus natukenegi rahulikumad.

Ise olen märganud, et kui niisama on hea ja mõnus elu, siis võib mitu iPhone maha kukkuda ja pole midagi, aga kui on millegipärast närvid pingul, siis võib taldriku kildudeks kukkumine ka täielikult endast välja viia ja on vaja uut serviisi koos moraalsete kulude kompensatsiooniga.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kleidid, kotid ja telefonid on asjad, mis lähevadki vahel katki, kukuvad maha, saavad mustaks jne. See on normaalne ja käib elu juurde. Kogu aeg ei ole keegi süüdi ja ei pea kogu aeg midagi kompenseerima.

Kui sinu laps tirib teist last kotist niiviisi, et see puruneb siis see ei ole normaalne ja asi ei läinud niisama puruks, vaid su laps lõhkus oma tegevusega teise lapse asja.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sinu laps tirib teist last kotist niiviisi, et see puruneb siis see ei ole normaalne ja asi ei läinud niisama puruks, vaid su laps lõhkus oma tegevusega teise lapse asja.

Samas su enda laps osales selles mürglis samamoodi ja ei olnud mingi süütu kannataja. Sinu laps oli sellest nn lõhkujast 4 aastat vanem ja ka mitte mingi paipoiss, kes lihtsalt seisis ja keda kiusama tuldi. Kott oli ka väga vana, need ei olegi enam kuigi tugevad.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui see juhtus koolis, miks mitte minba kolmandat teed ja ajada kooli süüks? Kus olid õpetajate silmad? Miks ei ole just selluste olukordade lahendamiseks turvakaameraid jne

 

Mitte, et ma nii teeks – aga alati on võimalik mitu varianti. Kuni sinna välha, et süüdistada ohvrit esmases kallaletungis ja kohe väga agressiivselt teise vanemaga suhelda. Et mis nad teevad? Annavad kohtusse? Aga sius peavad oma nõuet, sh koti väörtust, tõendama!

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saan aru, et teema juba lahenduse leidnud (vähemalt koti väljamaksmise osas), aga kuna teema huvitav, siis vastan ikkagi.

Mina reageeriksin sõltuvalt olukorrast. Kõigepealt tahaksin ma teada, miks see rüselus üldse toimus. Selleks tuleks ilmselt rääkida lastega ja ka koolis neid tundvate õpetajatega, et aru saada, mis toimus. Kui tegemist on olukorraga, kus kaks last lihtsalt rõõmsalt mürasid (pole väga tõenäoline üheksanda ja viienda klassi lapsega, aga mitte ka päris võimatu), siis lõhutud kotiga lapse vanemana ma ei reageeriks üldse. Mõlemad mürasid, vana kott tuleb välja vahetada, mis seal ikka. Kui ma oleks lõhkuja vanem, siis ise vist ka raha pakkuma ei läheks (oleks ju endal imelik ses olukorras vastu võtta raha), aga kui teine vanem küsib, oleksin nõus maksma mõistliku summa. Kindlasti mitte 200, aga nii, et koti asenduseks saaks. Maksaksin ära ja kehitaksin õlgu.

Kui tegemist on kiusamisolukorraga, siis on teine teema. Kui minu laps on see, keda kiusati, siis reageeriksin pigem üle kui alla. Kui kiusatud lapse kott lõhuti, nõuaksin raha, vabandust ja olukorraga tegelemist. Kui kiusatud laps lõpuks vastu hakkas ja kiusaja koti lõhkus, oleksin nõus maksma selle koti eest vanema nõutud mõistliku summa ja korraldaksin tõeliselt vihase reaktsiooni kiusamise peale.

Kui minu laps oleks kiusaja, siis jällegi, kui tema kott vastureaktsioonina lõhuti, siis ei mingit rahalist nõuet kiusatu vanemale, aga oma lapsega väga tõsine tegelemine, et ta nii enam ei teeks. Ja kui minu kiusaja lõhuks teise lapse koti, siis loomulikult ma maksaksin selle välja, see läheks lapse taskuraha arvelt pluss väga tõsised jutuajamised ja edaspidine kontroll, et kiusamine lõppeks. St oma lapselt tagasi nõuaksin selle raha ainult siis, kui tema on kiusaja, kui tema kiusatu või mänguhoos juhtunu puhul ei nõuaks.

Olukord, kus tegelased on üheksas ja viies klass, on muidugi väga kummaline. Teemaalgataja, kas sa uurisid miks selline olukord üldse toimus? Ei ole just tavaline, et sellises vanuses lapsed omavahel müraksid. Kiusamine tundub ka imelik.. Üheksas klass ei kiusa ju viiendat? Vähemalt norm intellekti ja psüühika korral? Ja kui kiusab, kas siis viies tõesti julgeb nii vastu hakata, et koti lõhub? Kui siiski kiusab, peaks kool väga tugevalt reageerima (ja mina lapsevanemana kindlasti algataksin selle). Viies üheksandat kiusamas  ei tundu ka just väga reaalne? Või on tegemist tõesti mingi omamoodi üheksandikuga, keda kõik torgivad ning ja väiksemad sellest õppust võtnud ja kaasa löövad? Kui see nii on, siis on lugu ikka väga paha ja kool peaks väga tugevalt reageerima. Ja mina kiusamisest osa võtva lapse vanemana ka.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on asi tegelikult selge, räägitud mõlema lapse ja klassijuhatajaga, kes vaatas ka turvasalvestist. Pole siin kumbki pool tegelikult ohver ja süüd on mõlemal. Väiksem laps ei ole tegelikult nii väike, vaid on täiesti mehemõõtu (170 cm pikk) ja selle poisiga käivad koos maadlustrennis ja maadlevad seal vahel ka koos, sest on sarnast kasvu ja väiksem laps on kauem seal trennis käinud, suurem on algaja. Küll aga ei ole selline maadlemine koolis muidugi kuidagi lubatud tegevus. Lapsed on sõbrad edasi ja mingit viha ei ole. Olen lapsele rääkinud, et teisi lapsi koolis füüsiliselt puudutada ei tohi, ka mitte müramise käigus, joosta ei tohi, nende asju tirida ei tohi jne, aga mõlemad tegid seda. Minu lapsel oli näiteks pluus veidi katki. Suure probleemi asjast tegid suurema lapse vanemad, kes nõudsid koti kompenseerimist, millega olin nõus, aga palusin saata pildid sellest kotist ja aasta, millal see on ostetud. Siis hakkas kerge vassimine pihta ja 200 euro nõudmine. Lapse klassijuhataja vaataski turvakaamera salvestust ja ütles, et mõlemad mürasid üsnagi rõõmsalt ja mingit liigategemist ei olnud ning see luku katkiminek oli pigem õnnetus,  seega tema arust pole vaja midagi maksta. Sealt siis läksid vaidlused edasi.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd on teemaalgataja kord nõuda oma pojale uue pluusi ostu.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esmalt pole see üldse oluline, kas laps lõhkus kogemata või meelega. Õigemini see ON moraalselt oluline, aga mitte kontekstis, et kas maksta ja kui palju maksta.

Meie oleme pigem vähema sissetulekuga inimesed. Aga minu aeg ja närvid maksavad kindlasti nii palju, et pika jauramise asemel ma küsiks konkreetset summat, mis ta tahab ja saadaksin lapse neile seda ära viima. Palugu vabandust ja aastake taskuraha ei saa, see kott võetakse sellest rahast maha (klassiekskurssioonid, muuseumid, kinod – need rahad muidugi, aga ei sentigi niisama laiaks löömiseks) Las õpib omal nahal.

Teise poole vanemad on muidugi imelikud, aga seda vähem sooviksin nendega pikemalt suhelda. Võtku oma raha, toppigu see endale kuhu iganes – ja minu jaoks neid inimesi pole peale hädavajaliku tere enam olemas.

Imelik suhtumine. Kui sinu laps rikkus teise lapse vara, siis sul tuleks ikka kahju kannatanud lapse vanemaga suhelda ja uurida kuidas saad kahjud hüvitada ja kui ollakse nõus parandamisega, siis viid ikka ise kahjustatud vara parandusse ja ka tood parandusest. Ka edaspidi on ikkagi viisakas viisakalt käituda, tema ei olnud ju kuidagi süüdi et sinu laps teise vara rikkus ja tähtis ei ole ka sinu majanduslik olukord. kui tuleb lõhutud ese hüvitada siis tuleb sul seda ka teha iPhone 7 asemel kindlasti ei saa sa osta 100 eurost nuputelefoni vaid ikkagi samaväärse ja öelda et telefon on telefon ja helistada sellega ju saab.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on asi tegelikult selge, räägitud mõlema lapse ja klassijuhatajaga, kes vaatas ka turvasalvestist. Pole siin kumbki pool tegelikult ohver ja süüd on mõlemal. Väiksem laps ei ole tegelikult nii väike, vaid on täiesti mehemõõtu (170 cm pikk) ja selle poisiga käivad koos maadlustrennis ja maadlevad seal vahel ka koos, sest on sarnast kasvu ja väiksem laps on kauem seal trennis käinud, suurem on algaja. Küll aga ei ole selline maadlemine koolis muidugi kuidagi lubatud tegevus. Lapsed on sõbrad edasi ja mingit viha ei ole. Olen lapsele rääkinud, et teisi lapsi koolis füüsiliselt puudutada ei tohi, ka mitte müramise käigus, joosta ei tohi, nende asju tirida ei tohi jne, aga mõlemad tegid seda. Minu lapsel oli näiteks pluus veidi katki. Suure probleemi asjast tegid suurema lapse vanemad, kes nõudsid koti kompenseerimist, millega olin nõus, aga palusin saata pildid sellest kotist ja aasta, millal see on ostetud. Siis hakkas kerge vassimine pihta ja 200 euro nõudmine. Lapse klassijuhataja vaataski turvakaamera salvestust ja ütles, et mõlemad mürasid üsnagi rõõmsalt ja mingit liigategemist ei olnud ning see luku katkiminek oli pigem õnnetus, seega tema arust pole vaja midagi maksta. Sealt siis läksid vaidlused edasi.

Sel juhul tõesti olid teise lapse vanemad imelikud. Ja ma oleksin olukorra täpselt samamoodi lahendanud. Maksnud, aga mõistliku summa, mitte allunud mingile absurdsele 200 euro nõudmisele. Aga üldiselt, kui kaks laps müravad, on mõlemad ses osalised ja ei saa kuidagi ühte poolt hirmsasti süüdistada..

Mul on olnud lausa juhus, kus laps jõudis traumapunkti müramise tulemusena.. No ei tulnud selle pealegi, et see suurem laps süüdi oli selles, et väiksem viga sai – suurem hoidis teda kinni, et oled lõksus ja väiksem proovis lõksust välja saada ja tõmbas käe liigesest välja.. No ei osanud suurem selle peale tulla, et väiksemal see kangus nii suur on, et endale päriselt viga teeb ja oleks tulnud lahti lasta. Mõlemad mängisid ju täitsa vabatahtlikult, no juhtub…

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teatud kogus ebamugavust käib elamise juurde ja keegi ei pea seda kinni maksma. Kust sa üldse võtad, et ebamugavustevaba elu on sinu õigus ja selle puudumisel on sul õigus mingit kompensatsiooni nõuda?

Okei. Tulen ja puhun kõrvalkorterist su lastetuppa läbi pistiku paar pakkki sigaretiruitsu või ostan koorma hobusesõnnikut ja kui sa majas elad, panen selle oma aia äärde maha juunis….enne jaani. Ebamugav? Sul kama. Ma tulen ja naelutan su välisukse kinni ja jätan sõra uksematile. Pole sulle liiga palju tööd. 20 min (vähem kui koti parandusse viimine ja toomine). No muidugi, see ebamugavus käib su elu juurde. Või teen su pesussse paar koniauku korrus kõrgemalt.

Ära siis tule ebamugavustevaba elu puudumisel mingit lärmi tegema.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esmalt pole see üldse oluline, kas laps lõhkus kogemata või meelega. Õigemini see ON moraalselt oluline, aga mitte kontekstis, et kas maksta ja kui palju maksta.

Meie oleme pigem vähema sissetulekuga inimesed. Aga minu aeg ja närvid maksavad kindlasti nii palju, et pika jauramise asemel ma küsiks konkreetset summat, mis ta tahab ja saadaksin lapse neile seda ära viima. Palugu vabandust ja aastake taskuraha ei saa, see kott võetakse sellest rahast maha (klassiekskurssioonid, muuseumid, kinod – need rahad muidugi, aga ei sentigi niisama laiaks löömiseks) Las õpib omal nahal.

Teise poole vanemad on muidugi imelikud, aga seda vähem sooviksin nendega pikemalt suhelda. Võtku oma raha, toppigu see endale kuhu iganes – ja minu jaoks neid inimesi pole peale hädavajaliku tere enam olemas.

Imelik suhtumine. Kui sinu laps rikkus teise lapse vara, siis sul tuleks ikka kahju kannatanud lapse vanemaga suhelda ja uurida kuidas saad kahjud hüvitada ja kui ollakse nõus parandamisega, siis viid ikka ise kahjustatud vara parandusse ja ka tood parandusest. Ka edaspidi on ikkagi viisakas viisakalt käituda, tema ei olnud ju kuidagi süüdi et sinu laps teise vara rikkus ja tähtis ei ole ka sinu majanduslik olukord. kui tuleb lõhutud ese hüvitada siis tuleb sul seda ka teha iPhone 7 asemel kindlasti ei saa sa osta 100 eurost nuputelefoni vaid ikkagi samaväärse ja öelda et telefon on telefon ja helistada sellega ju saab.

Aga seda ma just ju kurjutasingi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teatud kogus ebamugavust käib elamise juurde ja keegi ei pea seda kinni maksma. Kust sa üldse võtad, et ebamugavustevaba elu on sinu õigus ja selle puudumisel on sul õigus mingit kompensatsiooni nõuda?

Okei. Tulen ja puhun kõrvalkorterist su lastetuppa läbi pistiku paar pakkki sigaretiruitsu või ostan koorma hobusesõnnikut ja kui sa majas elad, panen selle oma aia äärde maha juunis….enne jaani. Ebamugav? Sul kama. Ma tulen ja naelutan su välisukse kinni ja jätan sõra uksematile. Pole sulle liiga palju tööd. 20 min (vähem kui koti parandusse viimine ja toomine). No muidugi, see ebamugavus käib su elu juurde. Või teen su pesussse paar koniauku korrus kõrgemalt.

Ära siis tule ebamugavustevaba elu puudumisel mingit lärmi tegema.

No milleks niisugused totrad liialdused.

Lastel ikka mänguhoos juhtub, et asjad või riided lähevad katki. See on paratamatu ning sellise ebamugavusega peaks arvestama juba enne, kui üldse lapsi saadakse. TA juhul ei olnud ju tegemist tahtliku lõhkumisega, vaid just mänguhoos juhtunud õnnetusega. Mängust võtsid mõlemad lapsed osa vabatahtlikult ning vähemalt 9. klassi laps peaks juba teadma, et tormakalt mürades võib nii haiget saada kui riided katki teha.

Teatud inimestele tundub, et keegi on neile pidevalt midagi võlgu. Näiteks leiavad osad inimesed, et kui nende autole jookseb ette metsloom, siis peaks riik kahju kinni maksma, sest tegu olevat ju “riigi loomadega”. Sellest ei saada aru, et “riigi loomad” on meie kõikide omad ja see on meie enda huvides, et metsloomad olemas oleksid. Isegi, kui nad vahel ebamugavusi tekitavad.

Samuti ei jää linnadesse varsti enam alles ühtegi puud, sest leidub idiootidest autoomanikke, kes leiavad, et puudelt langevad lehed, oksad ja tammede puhul näiteks tõrud kahjustavad nende autosid. Kui puu kasvab KOVi maa peal, siis nõutakse kahjutasu KOVilt ja kui KÜ maa peal, siis KÜlt. Ja oh hoidku, kui mõni puu veel tormiga auto peale kukub. Seda ei arvestata, et puudelt saadav kasu (jahutavad suvel õhku, toodavad hapnikku, pakuvad elurikkust jne.) on kõigile tasuta ja ka autoomanik on neid hüvesid nautinud.

Müramises osalenud 9. klassi lapsel läks küll kott katki, aga teiste lastega suhtlemine, mängimine ja müramine arendas tema sotsiaalsust, pakkus heaolu-ja lähedustunnet  eakaaslastega, sisustas vaba aega ja mõjus füüsiliselt toniseerivalt. Kui kõik see kasu rahasse ümber arvutada, kas see ei ületa koti maksumust mitmekordselt?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kõik see kasu rahasse ümber arvutada, kas see ei ületa koti maksumust mitmekordselt?

Jah, just. Ja seepärast ei tuleks ma selle pealegi, et öelda teisele inimesele, kelle koti mu laps arendava kähmluse olukorras katki tegi, et see kott oli teil juba vana, ma maksan ainult selle jääkväärtuse.

Selle jääkväärtuse eest ei saa see teine laps samasugust sama kulunud kotti. Pole sellist asja nagu sama-kulunud-kottide-asendamise-paradiis. Ta peab ostma uue. Või laskma vana parandada.

Kui mina lõhun kogemata kellegi akna, siis mina maksan paranduse ja kõik sellega kaasnevad kulud. Loomulikult. Ka hotelli, kui peaksin lõhkuma jaanuaris kellegi kööktoa akna ja samaks päevaks asendust ei leia. Kust ma selle raha leian – see pole minu käe läbi kannatanu asi kohe kopika eest.

Kui mu laps lõhub mänguhoos kellegi koti, siis loomulikult maksan mina kõik kulud, mis asendusega kaasnevad.

Kunagi lõin mänguhoos välja sõbranna esihamba. Me olime siis umbes 8 aastased. Ma ei vaadanud selja taha ja pööreldes virutasin talle küünarnukiga vastu suud, esihammas välja. Elasime maal. Minu vanemad ei hakanud jaurama, et hambas oli niikuinii veidi liikumas (oli, muide) ja üldse, see hammas oli juba suht kasutatud. Ei. Mõistagi viisid nad seda last meie autoga arstile, maksid ülevaatuse ja seal tehtavad tööd kinni ja kõik sellega seonduva ja kuna see väike tüdruk ehmatas nii meeletult, siis tehti veel pisikene kingitus ja loomulikult vabandasin ma tema vanemate ees.

Koduse kasvatuse asi. Mind kasvatati vaimus, et kui minu tõttu ükskõik kui arendava tegevuse tõttu juhtub teise varaga õnnetus, siis hüvitame kõik kulud. Raamatukogutöötajast emal ja invaliidist isal polnud see lihtne, aga AU maksab rohekm. AU mõiste võiks olla tuttav.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul lapsena juhtus nii, et prillid lõhuti ära, need olid küll kõige odavamad prillid, aga minu ema jaoks tähendas see leida kuskilt raha, mida sentigi üleliia ei olnud. Kuna raamid olid terved ja kiusaja viskas vastu maad nii, et klaasid läksid katki, siis ema läks selle kiusupunni vanemate juurde ja palus neil maksta kinni uued klaasid, aga oli valmis selleks, et peab selle raha ikkagi ise välja käima, kui vanemad leiavad, et nende poeg midagi valesti ei ole teinud ja hakaku me tõestama. Juhtus aga nii, et selle noormehe vanemad ei vaielnud grammigi vastu ja ei hakanud õigustama ja tahtsid mulle hoopis uued prillid osta. Konkreetselt tulidki prillipoodi kaasa ja selle asemel, et uued klaasid kinni maksta, ütlesid, et valiksin sellised prillid, mis meeldivad, mitte hinna järgi, aga peavad meeldima. Ja ostsidki ära, vabandasid, et nii juhtus ja lubasid, et enam sellist kiusamist ei tule. Mulle on see päev nii mällu söövitatud ja ilmselt võtaksin vastutuse oma lapse lõhutud asjade eest samuti enda kanda. Muidugi, kui koolikott oli 5 aastat vana, siis on absurdne väita, et selle väärtus muudkui kasvanud oli vahepeal

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi, kui koolikott oli 5 aastat vana, siis on absurdne väita, et selle väärtus muudkui kasvanud oli vahepeal

birkini kott oli vbl 😀
see 45e sai ikka palju välja käidud, luku asendamisest oleks küll olnud ja kui sellega nõus ei oleks oldud, siis noh, paha lugu küll, kaevaku siis kohtusse.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

see 45e sai ikka palju välja käidud, luku asendamisest oleks küll olnud ja kui sellega nõus ei oleks oldud, siis noh, paha lugu küll, kaevaku siis kohtusse.

45 eurot ei ole minu jaoks palju välja käidud, poiss sai uue koti vähemalt, millega oli rahul. Ega nii suur noormees ei käigi enam juntsude ranitsaga. Lihtsalt vahepeal need tema vanemate nõudmised ja suhtumine käisid veidi närvidele. Ma saan aru, et juhtunu oli väga paha lugu, aga maailma lõpp nüüd ka mitte, nagu nende jutust mulje jäi. Poiss ise oleks luku parandamisega ka nõus olnud.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

see 45e sai ikka palju välja käidud, luku asendamisest oleks küll olnud ja kui sellega nõus ei oleks oldud, siis noh, paha lugu küll, kaevaku siis kohtusse.

45 eurot ei ole minu jaoks palju välja käidud, poiss sai uue koti vähemalt, millega oli rahul. Ega nii suur noormees ei käigi enam juntsude ranitsaga. Lihtsalt vahepeal need tema vanemate nõudmised ja suhtumine käisid veidi närvidele. Ma saan aru, et juhtunu oli väga paha lugu, aga maailma lõpp nüüd ka mitte, nagu nende jutust mulje jäi. Poiss ise oleks luku parandamisega ka nõus olnud.

Seda enam. Kui suhtlusest keelduda ei ole võimalik ja suhtluspartner on äärmiselt ebameeldiv, kuid sul on tema ees kohustusi, siis minusugune küll ei viitsiks jaurata ja kraagelda. Küsiksin konkreetse summa, kannaksin üle ja püüaksin teha kõik, et suhtlus edaspidi oleks minimaalne. Ja 45 eurot polnud seda küll väärt, et vaielda.

Nagu eespool ütlesin, toppigu see raha endale, kuhu tahab ja head aega. Minul ei ole soovi vaielda mingi 20 euro pärast mingite ebaviisakate juhmarditega. Iga nendele raisatud minut on minut surmale lähemale. Võtku oma kahekümnekas hambusse, olgu õnnelik ja kadugu. Mingid klassijuhatajad asjasse segatud…püha taevas. 45 euro pärast kokku mitmeid tunde mitmete inimeste aega laiaks lüüa. Peab ikka koonerlus olema.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kõik see kasu rahasse ümber arvutada, kas see ei ületa koti maksumust mitmekordselt?

Jah, just. Ja seepärast ei tuleks ma selle pealegi, et öelda teisele inimesele, kelle koti mu laps arendava kähmluse olukorras katki tegi, et see kott oli teil juba vana, ma maksan ainult selle jääkväärtuse.

Selle jääkväärtuse eest ei saa see teine laps samasugust sama kulunud kotti. Pole sellist asja nagu sama-kulunud-kottide-asendamise-paradiis. Ta peab ostma uue. Või laskma vana parandada.

Kui mina lõhun kogemata kellegi akna, siis mina maksan paranduse ja kõik sellega kaasnevad kulud. Loomulikult. Ka hotelli, kui peaksin lõhkuma jaanuaris kellegi kööktoa akna ja samaks päevaks asendust ei leia. Kust ma selle raha leian – see pole minu käe läbi kannatanu asi kohe kopika eest.

Kui mu laps lõhub mänguhoos kellegi koti, siis loomulikult maksan mina kõik kulud, mis asendusega kaasnevad.

Kunagi lõin mänguhoos välja sõbranna esihamba. Me olime siis umbes 8 aastased. Ma ei vaadanud selja taha ja pööreldes virutasin talle küünarnukiga vastu suud, esihammas välja. Elasime maal. Minu vanemad ei hakanud jaurama, et hambas oli niikuinii veidi liikumas (oli, muide) ja üldse, see hammas oli juba suht kasutatud. Ei. Mõistagi viisid nad seda last meie autoga arstile, maksid ülevaatuse ja seal tehtavad tööd kinni ja kõik sellega seonduva ja kuna see väike tüdruk ehmatas nii meeletult, siis tehti veel pisikene kingitus ja loomulikult vabandasin ma tema vanemate ees.

Koduse kasvatuse asi. Mind kasvatati vaimus, et kui minu tõttu ükskõik kui arendava tegevuse tõttu juhtub teise varaga õnnetus, siis hüvitame kõik kulud. Raamatukogutöötajast emal ja invaliidist isal polnud see lihtne, aga AU maksab rohekm. AU mõiste võiks olla tuttav.

Mulle tundub, et need vanemad pingutasid selle aumõistega natukene üle. Võibolla tuli see isa invaliidsusest ja ema väikesest palgast, selles osas saab ainult oletusi teha.

Lõhutud akna osas olen nõus, et see tuleb kinni maksta, kui katkiminek ikka kindlasti  minu süü oli. Mitte ei juhtunud näiteks nii, et sõber tegi ettepaneku enda kööktoas akna all jalgpalli mängida, ise tõi palli ja alustas mängu, aga minu löögist lendas pall aknasse.

Aga väljatulnud piimahammas on hoopis midagi muud. Esiteks on loksuva piimahamba väljatuleku puhul arsti poole pöördumine ilmselge liialdus. Teiseks on laste hambaravi meie riigis alati 100% tasuta olnud. Kui hambaarst teilt mingi piimahamba väljatuleku ülevaatuse ja tehtavate tööde eest raha välja pressis, siis ta oli küll kelm. Mine nõua see raha tagasi ja ütle talle, et laste raviprotseduuride eest ei tohi raha võtta.

Pisikene kingitus ja vabandamine on mõistagi kenad žestid. Seda võiks ka TA proovida.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja 45 eurot polnud seda küll väärt, et vaielda.

Said natuke valesti asjast aru. Mitte 45 euro pärast ei käinud vaidlus, vaid esialgne nõue oli 200 eurot. Minu arvates oli see summa 5 aastat vana koti eest üle paisutatud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja 45 eurot polnud seda küll väärt, et vaielda.

Said natuke valesti asjast aru. Mitte 45 euro pärast ei käinud vaidlus, vaid esialgne nõue oli 200 eurot. Minu arvates oli see summa 5 aastat vana koti eest üle paisutatud.

Oh muidugi. Aga seda kiiremini oleksin mina need inimesemoodi olendid enda küljest lahti raputanud.

“Päriselt küsid sellist summat? Tõsiselt? Olen mina enne madalaid inimesi näinud, aga teie näol on mulle hoopis uus mõõde sõnal ahnus. Võta see raharull, kui sul tõesti südametunnistus lubab niisugust summat küsida ja jookse oma viinapoodi või kuhu sul see ülejäänud osa vaja viia on ja ära enam iial üritagi meiega suhelda”. Natuke peab valima ka, kellega suhtled.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh muidugi. Aga seda kiiremini oleksin mina need inimesemoodi olendid enda küljest lahti raputanud. “Päriselt küsid sellist summat? Tõsiselt? Olen mina enne madalaid inimesi näinud, aga teie näol on mulle hoopis uus mõõde sõnal ahnus. Võta see raharull, kui sul tõesti südametunnistus lubab niisugust summat küsida ja jookse oma viinapoodi või kuhu sul see ülejäänud osa vaja viia on ja ära enam iial üritagi meiega suhelda”. Natuke peab valima ka, kellega suhtled.

Eks inimesed ole erinevad. Mina soovisin situatsioonist aru saada ja lahendada see minu jaoks õiglaselt. Niimoodi sõimelda mina kellegagi ei soovi, nagu sinu soovitus on.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh muidugi. Aga seda kiiremini oleksin mina need inimesemoodi olendid enda küljest lahti raputanud. “Päriselt küsid sellist summat? Tõsiselt? Olen mina enne madalaid inimesi näinud, aga teie näol on mulle hoopis uus mõõde sõnal ahnus. Võta see raharull, kui sul tõesti südametunnistus lubab niisugust summat küsida ja jookse oma viinapoodi või kuhu sul see ülejäänud osa vaja viia on ja ära enam iial üritagi meiega suhelda”. Natuke peab valima ka, kellega suhtled.

Eks inimesed ole erinevad. Mina soovisin situatsioonist aru saada ja lahendada see minu jaoks õiglaselt. Niimoodi sõimelda mina kellegagi ei soovi, nagu sinu soovitus on.

Ei olnud minu soovitus sõimelda. See demonstreeris minu kujuteldavat tagumise mõtteplaani sisemonoloogi, oleksin pidanud seda ütlema. Minu soovitus oli anda küsitud raha ja need inimesed mõtteliselt oma elust maha kriipsutada. Ei taha enam ennast kulutada rumalate ja ahnete peale. Maryl Streep pani mu suhtumise ilusasti ka kirja, kenamini, kui suudaksin seda väljendada.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust! Tegin eelmises postituses lubamatu nimevea ja unustasin märkimata, et on võimalik, et see pole üldse Streepi enda mõtteavaldus.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küll on hea, et teil koolis on kaamerad. Sai kohe näha, et toimus müramine kahe poisi vahel, ja et kott läks katki kogemata. Kuidas muidu oleks teie poeg suutnud selgeks teha, et ta kotti meelega lõhki ei rebinud. Minu lapse koolis ei ole kaameraid ja sellest on väga kahju. Paljusid intsidente (ja neid juba koolis jagub) saaks lahendada õiglasemalt, sest on näha, kuidas asi tegelikult toimus.

Ma ei saa aru koolidest, kes ei lase kaameraid paigaldada. Miks ei lase? On need liiga kallid? On lastevanemad vastu? Meie koolis küll pole ühtegi küsitlust olnud lastevanematele, et kas nad lubaksid paigaldada kooli koridoridesse kaamerad. Ma ise oleks kahe käega kaamerate poolt.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru koolidest, kes ei lase kaameraid paigaldada. Miks ei lase?

Ka meie koolis ei ole kaamerad väga kaua olnud, alles mõned aastad, kuigi vajadusest räägiti juba ammu. Kõige suuremad vastased olid õpetajad, ilmselt pole see kuigi mugav, kui tead, et sind kogu aeg tööpostil jälgitakse. Samas meil keegi niisama neid linte ei jälgi, ainult mingi juhtumi puhul, kui on vaidlus, saab esitada taotluse, et saab neid vaadata. Ja siis vaatab neutraalne isik, klassijuhataja vms, mitte lapsevanemad, lapsed, intsidendis osalenud õpetajad vms.

+2
0
Please wait...

Näitan 26 postitust - vahemik 61 kuni 86 (kokku 86 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui laps lõhkus koolis kogemata teise lapse asja