Esileht Koolilaps Kui laps mangub endale lõputult midagi

Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )

Teema: Kui laps mangub endale lõputult midagi

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt ei jõua enam päevad läbi 8-aastase poja mangumist kuulata. Ta võttis endale päevapealt pähe, et tal on vaja uut mängukonsooli. Ja nüüd mangub ja jaurab päevad läbi. Ja seda on vaja kohe! Ja kui minu ja tema isa käest tuleb kahtlev või eitav vastus, siis läheb tuju no nii nulli ja olemine masendavaks. Ja niimoodi krutib endale halba tuju. No täiesti õudne! Niigi on hetkel rakse koduõppega (meil on 3 last), kogu aeg oleme kodus, paari sõbraga saab õues küll mängida, aga vähe on vaheldust, nagu kõigil, ja lisa halva tuju tekitajaid ei sooviks.

 

Kas on kellelgi hea nõuanne, kuidas tema mangumine lõpetada? Täna ma lõpuks karjatasin, et lõpetagu juba see mangumine ära. Ise pahurdab kooliülesannete peale ja ka kodutööde, no kõige peale. Mingi pahur periood. Kuidas küll meeleolu üleval hoida? Konsooli puhul oleks väljaminek 400 euri. Tõesti ei soovi seda kulutust teha. Seda enam, et siis saadaksime sõnumi, et palju mangudes saab kõik. Mul on lihtsalt mõistus otsas.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No aga äkki siis panna paika, kuidas saab (sisaldab õppimist, kodutöid ja mitte mangumist ja võib-olla midagi kasulikku veel + tähtaega ja selle edasilükkumise tingimusi, sest üleöö nagunii midagi ei muutu, aga liigne jäikus ka ei toimi). Kui ei sobi, küllap siis ei olnud ikka eriti vaja.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil saab suuremad kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks, seega kui midagi tahab, siis on võimalus need soovidena üles anda.
Teine asi, mis toimib (meil küll väiksemad soovid), on “paneme nimekirja”. Ehk siis kui jooksvalt tekivad soovid, siis paneme kirja ja sealt saame ise ja lähedased leida ideid sünnipäevaks ja jõuluvana kotti.
Kolmas võimalus on lapsel kasutada oma kogutud raha.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

8-aastane on muidugi üsna väike veel, aga meil töötas teismelistega see variant, et kui midagi suuremat tahtis, siis pidi panema pool raha ise ja teise poole andsime lisaks. Hoidis kokku oma taskurahast, vanavanematelt saadud rahast, eks me ise ka andsime lahkemalt, kui nad midagi erilist tegid, aitasid suuremate tööde juures või oli mingeid saavutusi. St. ei andnud raha otseselt kodutööde ja õppimise eest, aga püüdsime märgata hästi tehtud asju.
Nii kogunes tegelikult päris ruttu, ei pidanud ootama sünnipäeva või jõule, pealegi kolmest lapsest kahel on sünnipäev ka jõulude paiku.

Ühesõnaga, soovitan kehtestada ja kokku leppida tingimused, mille eest saab. Mangumine ei tohi viia tulemuseni.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja nüüd mangub ja jaurab päevad läbi. Ja seda on vaja kohe! Ja kui minu ja tema isa käest tuleb kahtlev või eitav vastus, siis läheb tuju no nii nulli ja olemine masendavaks. Ja niimoodi krutib endale halba tuju. No täiesti õudne!

Kui sa ei taha ja ei plaani talle seda osta, siis ära anna mingeid kehtlevaid vastuseid. Ütled konkreetselt “ei”. Ja selgitad, miks ei saa. Kui asi ainult rahas, siis võid ka teha kokkuleppe, nt. kogub ise raha (kui tal on see võimalik) ja sa paned mingi summa omalt poolt juurde ja saab sünnipäevaks. Aga kui üldse ei ole plaanis seda talle osta, siis selgitad konkreetsete põhjustega.

+19
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Korjab ise selle raha kokku taskuraha+sünnipäevarahad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tegu oleks jalgratta vms-ga, siis ostaks. Aga mängukonsool ei ole küll eluks vajalik. Igal kümnel juhul koguks laps selle raha ise. Ka 8- aastasele saab anda “palka” kodutööde eest. Nt minu poiss jalutas koera, 30 minutit oli 2 eurot. Nii õpib laps ikka ise ka pingutama, et oma unistusi täita.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt ei jõua enam päevad läbi 8-aastase poja mangumist kuulata. Ta võttis endale päevapealt pähe, et tal on vaja uut mängukonsooli. Ja nüüd mangub ja jaurab päevad läbi. Ja seda on vaja kohe! Ja kui minu ja tema isa käest tuleb kahtlev või eitav vastus, siis läheb tuju no nii nulli ja olemine masendavaks. Ja niimoodi krutib endale halba tuju. No täiesti õudne! Niigi on hetkel rakse koduõppega (meil on 3 last), kogu aeg oleme kodus, paari sõbraga saab õues küll mängida, aga vähe on vaheldust, nagu kõigil, ja lisa halva tuju tekitajaid ei sooviks.

Kas on kellelgi hea nõuanne, kuidas tema mangumine lõpetada? Täna ma lõpuks karjatasin, et lõpetagu juba see mangumine ära. Ise pahurdab kooliülesannete peale ja ka kodutööde, no kõige peale. Mingi pahur periood. Kuidas küll meeleolu üleval hoida? Konsooli puhul oleks väljaminek 400 euri. Tõesti ei soovi seda kulutust teha. Seda enam, et siis saadaksime sõnumi, et palju mangudes saab kõik. Mul on lihtsalt mõistus otsas.

käsid lapsel  osa summast ise koguda ja siis saab

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tegu oleks jalgratta vms-ga, siis ostaks. Aga mängukonsool ei ole küll eluks vajalik. Igal kümnel juhul koguks laps selle raha ise. Ka 8- aastasele saab anda “palka” kodutööde eest. Nt minu poiss jalutas koera, 30 minutit oli 2 eurot. Nii õpib laps ikka ise ka pingutama, et oma unistusi täita.

Mu laps jalutaks koeraga mind vaeseks. Kodutööde eest kindlasti palka ei maksa.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu laps on jauramise maailmameister, aga temagi saab aru, et kulukaid asju ei võeta varnast.

Soovitan lapsega nelja silma all rääkida, nt őhtul voodis.  Selgita, et saad soovist aru, aga hetkel ei saa sel v teisel põhjusel soovi täita.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil laps nuias koera, ka alates kuskil 6-7 aastaselt ja viimaks andsin järgi kui sai 11. Arvasin, et on vanem ja võimeline ise teda välja viima. Nüüd on kogu vastutus koera hommikuse jalutamisega täiega minu kaelas, sest on kool ja enne kl.8 ta üles ei saa. Looma söötmine toimub ka suure surmaga. Nii et kui on kahtlus, et asi läheb peale järgiandmist hullemaks, lisab koduseid töid ja tõstab muidu pingeid, siis nii ka kindlalt läheb. Soovitangi teha süda kõvaks ja sellistele mangumistele mitte alla anda, sest see tõmbab enda elukvaliteedi alla ja hakkab kodustele pinda käima varem või hiljem. Ega ta kerge muidugi ei ole, lapsed teavad seda ka ja sellest see hämmastav järjepidevus.

TA puhul on ju kohe näha suur ohumärk juba praeguses lapse vastumeelsuses kodutöid teha. Kui see mängujubin kodus on, siis võimendab see seda olukorda mitmekordselt, õue enam minna ei taheta, raamatuid ei loeta, ainult istub oma toas uks kinni ja mängib ööd päevad arvutimänge ja tagasiteed enam pole. Siis tuleb nuputada kuidas laps maa peale tagasi tuua ja saada kõik kooliks vajaminev tehtud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

8-aastasele on kodus olek ja distantsõpe ilmselt väga raske ning pinget tekitav. Seda elabki välja oma nuiamiste ja vingumistega. Minul eelmisel aastal samuti 8-aastane nuias kogu selle kevadise aja, et tellime seda ja tellime teist, nõudis uusi legosid ja no enamvähem kõike muud ka. Ilmselt tekitab selline uute asjade saamine lihtsalt heaolu tunnet ja mõnusat ootust, et millal pakisõnum saabub. Leevendas, kui lasingi natuke miskit tellida, lihtsalt teises hinnaklassis. Rõõmu oli ka palju uute vildikate paki ootusest tegelikult.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu lapsed ei ole mitte kunagi midagi mangumise ja jonnimisega saanud. Tulevad räägivad ära, siis arutame läbi, mõnikord ütlen, et küsi kas kolme päeva või nädala või kuu pärast üle. Igasuguse jauramise peale lihtsalt kohe täiesti kindlalt ei saa. Selgitangi, et mangumine on närvesööv, ebaviisakas ja totter.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

400 eurot, mina ei ostaks. Mangugu, ei ostaks. Oleks 40, aga 400?! Kindel ei. Kust üldse tulevad need mõtted lapsel? Kas sõbrad mõjutavad või on internetist näinud?

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA puhul on ju kohe näha suur ohumärk juba praeguses lapse vastumeelsuses kodutöid teha. Kui see mängujubin kodus on, siis võimendab see seda olukorda mitmekordselt, õue enam minna ei taheta, raamatuid ei loeta, ainult istub oma toas uks kinni ja mängib ööd päevad arvutimänge ja tagasiteed enam pole. Siis tuleb nuputada kuidas laps maa peale tagasi tuua ja saada kõik kooliks vajaminev tehtud.

Nii on.

Kui TA peaks siiski järele andma, siis soovitan tungivalt tutvuda konkreetse konsooli vanemliku järelevalve võimalustega. Eelistada tasub Xbox-i, see kuulub Microsofti peresse ja Microsofti vanemliku järelevalve süsteem on äärmiselt tõhus. Nintendo järelevalve on olematu. Sony omaga ma pole kursis.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt ei jõua enam päevad läbi 8-aastase poja mangumist kuulata. Ta võttis endale päevapealt pähe, et tal on vaja uut mängukonsooli. Ja nüüd mangub ja jaurab päevad läbi. Ja seda on vaja kohe! Ja kui minu ja tema isa käest tuleb kahtlev või eitav vastus, siis läheb tuju no nii nulli ja olemine masendavaks. Ja niimoodi krutib endale halba tuju. No täiesti õudne! Niigi on hetkel rakse koduõppega (meil on 3 last), kogu aeg oleme kodus, paari sõbraga saab õues küll mängida, aga vähe on vaheldust, nagu kõigil, ja lisa halva tuju tekitajaid ei sooviks. Kas on kellelgi hea nõuanne, kuidas tema mangumine lõpetada? Täna ma lõpuks karjatasin, et lõpetagu juba see mangumine ära. Ise pahurdab kooliülesannete peale ja ka kodutööde, no kõige peale. Mingi pahur periood. Kuidas küll meeleolu üleval hoida? Konsooli puhul oleks väljaminek 400 euri. Tõesti ei soovi seda kulutust teha. Seda enam, et siis saadaksime sõnumi, et palju mangudes saab kõik. Mul on lihtsalt mõistus otsas.

Probleem on selles sõnas “kahtlev”. Ära kahtle, ole oma otsuses ja vastuses kindel. Meie peres on lastel teada kindlad reeglid. Kalleid asju ei osteta muul ajal  kui  sünnipäeval. Kui laps midagi soovib, siis ütlen, et kirjuta oma sünnipäeva nimekirja, et see meelest ei läheks. Ja nii aasta otsa. Siis kui sünnipäev saabub, siis on lapsel valida, kas saab väga kalli kingituse ja odavama sünnipäevapeo, või siis kallima peo, aga sel juhul tuleb nimekirja revideerida ja sünnipäevakink peab vastama vanemate rahakoti võimalustele. Aitan ka arvutada, kas saab nii, et vanemad panevad osa raha, vanavanemad teise osa ja sõprade kingitud rahast saab kolmanda osa ning kas nii tuleb soovitud väga kallis asi kokku. Kui ei tule, siis räägime, et pangu sünnipäeval saadud raha hoiule ja järgmisel aastal juba saabki osta selle soovitud väga kalli asja. Koolilaps peaks küll nii tark olema juba, et aru saada, et raha ei kasva puu otsas.

 

 

 

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Laps ongi tegelikult ise oma raha eest valmis selle konsooli ostma, aga minu meelest ei ole see hinda väärt! Iga mäng maksab 60 euri (lisaks 350 on konsool). Minu meelest ajuvabad summad. Tal on võimalus olemasoleva konsooli ja ka arvuti taga mängida.

Hetkel mõtlesime välja sellise lahenduse, et laename õelapse käest selle konsooli natukeseks ajaks ja siis vaatame, kuidas edasi.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen lastel paaril korral ikkagi lubanud selliseid “vigu” teha. Ostsid lapsed meil näiteks kamba peale tasakaaluliikuri. Sõitsid mõned korrad ja pärast seda jäigi seisma. Heal juhul kord aastas võtavad välja. Nüüd on iga kord hea näitlikustada, et alati ei ole hea mõte iga impulssi kohe teoks tegema tormata. Suurele ostule järgneb aasta otsa väga rahavaest elu. See negatiivsetulemuse kaudu õppimine on päris efektiivne vahel.

Aga jah, see laenamise mõte võib hea olla.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Laps ongi tegelikult ise oma raha eest valmis selle konsooli ostma, aga minu meelest ei ole see hinda väärt! Iga mäng maksab 60 euri (lisaks 350 on konsool). Minu meelest ajuvabad summad. Tal on võimalus olemasoleva konsooli ja ka arvuti taga mängida.

Hetkel mõtlesime välja sellise lahenduse, et laename õelapse käest selle konsooli natukeseks ajaks ja siis vaatame, kuidas edasi.

See ka hea idee aga kui ikka väga tahab, siis mina kingiks sûnnipäevaks ja las kogub raha. Ilmselt on see tema unistus. Enda omale olen ostnud soodukaga paar mängu ja ûhe 60 euross mida ihales. Mängib seda viimast ja rahu majas. Parem korralikul ekraanil mäng, tal 42 tollises TVs, kui see väike telefoniluuk

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kui laps enda raha eest osta tahab, siis ma laseks vabalt. Meil on kodus 3 konsooli. Vahel mängivad rohkem ühte, vahel teist. Vahel ei mängi nädalate viisi kumbagi.

. Kui see mängujubin kodus on, siis võimendab see seda olukorda mitmekordselt, õue enam minna ei taheta, raamatuid ei loeta, ainult istub oma toas uks kinni ja mängib ööd päevad arvutimänge ja tagasiteed enam pole

Konsool on midagi muud kui arvuti. Kui lapsel toas just seinasuurust telekat pole, ei mängi ta seda enda toas, vaid elutoas ning vanemad saavad edukalt näha, mida ja kui kaua laps seal teeb. Ning piiride puudumine on pigem vanemate tegemata töö kui mingi ekraani süü.

0
-2
Please wait...

Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )


Esileht Koolilaps Kui laps mangub endale lõputult midagi