Lapsel on klassiõde, kelle vanemad on viimase aasta jooksul hakanud äärmuslikeks veganiteks. Ei liha, ei piima, ei mett ega midagi. Isegi kass anti ära, kuna pärast 5 aastast kassipidamist leiti järsku, et see on kassi vangistamine.
Laps aga on õnnetu, et temal ei lubata normaalset toitu süüa ja ei mõista, et miks tema sünnipäevalauas ei tohi kartulisalatit või viinerit võtta. Hiljuti oligi meie tütrel sünnipäev ja see sama klassiõde oli ka kutsutud. Tema ema pani talle karbiga oma toidu kaasa. Laps oli kogu peo õnnetu olemisega kuniks lõpuks hakkas nutma. Läksin eemale temaga rääkima ja siis ta ütleski, et tal on kõht nii tühi, aga ta ema ei lubanud tal laualt mitte midagi võtta. Ütlesin talle, et ta võib samamoodi laua pealt kõike võtta nagu teisedki, et mina tema emale seda ei ütle, kui ta ei soovi.
Ja tulemuseks oli see, et pidin jälgima, et ta end üle ei sööks, sest ta ikka sõi kõike ja väga palju, sest noh, mine tea millal jälle normaalselt süüa saab.
Sama laps on minu tütre sõnul ka pidevalt loid ja väsinud, samuti on ta ikka väga kõhnaks jäänud viimase aasta jooksul. Mul on tunne, et ta ei saa puudulikust toitumisest kõike vajalikku kätte.
Kuna tegu on mu tütre parima sõbrannaga ja nad on esimesest klassist saadik pea iga päev ninapidi koos (praegu läksid neljandasse klassi) siis olen täiesti mures tema pärast. Veganlus, eriti lastele, pole minu jaoks ikka päris normaalne eluviis. Eriti kui see on 10-aastase lapse tahtevastaselt ja laps on õnnetu ning kurdab tühja kõhtu.
Kuidas ma saaksin seda last aidata? Ma ei julge otse tema emaga rääkima minna, kuna kardan, et siis võivad nad tal mu tütrega suhtlemise ära keelata või üldse näiteks mujale kolida. Arvestades mis ekstreemseid samme viimase aasta jooksul nad oma eluviisis astunud on, siis on see täiesti reaalne variant.
Kas lastekaitse tegeleks selle teemaga kui asi on ainult toitumisviisis? St vanemad pole töötud alkohoolikud jms. Või kuhu teatada?
