Teema: Kui laps pole kõige ilusam

#3896181:

#3896164:

#3896145:

Kui keegi täiskasvanu ütleks lapsele näkku, et ta on kole, siis ma paneks ütlejale vastu pead. Olgu ta minu laps või kellegi teise.

Ise ka seda usud või ärpled niisama? Tahad isikuvastase (st kriminaal-)kuriteo süüdistust?

Saan kriminaal süüdistuse, et panen tutaka vastu pead? Kahtlen.

Loomulikult saad, see on füüsiline kallaletung ja kehavigastuse tekitamine. Kui kõrval seisab keegi kolmas, kes on tunnistaja, saad krim süüdistuse kohe, kui kannatanu politseile avalduse teeb.

#3896246:

#3896181:

#3896164:

#3896145:

Kui keegi täiskasvanu ütleks lapsele näkku, et ta on kole, siis ma paneks ütlejale vastu pead. Olgu ta minu laps või kellegi teise.

Ise ka seda usud või ärpled niisama? Tahad isikuvastase (st kriminaal-)kuriteo süüdistust?

Saan kriminaal süüdistuse, et panen tutaka vastu pead? Kahtlen.

Loomulikult saad, see on füüsiline kallaletung ja kehavigastuse tekitamine. Kui kõrval seisab keegi kolmas, kes on tunnistaja, saad krim süüdistuse kohe, kui kannatanu politseile avalduse teeb.

Kehavigastuste tekitamine. Kuule, ära nüüd nii üle ka mõtle. ????

#3896241:

#3896235:

Seda on muidugi raske mõista, et mõnele inimeselt tõepoolest ei meeldigi beebid.

Jah, ma täiesti mõistan seda. Aga ma ei mõista miks on vaja ennast nii väljendada.

Minu sõbrannad ei saa lapsi, kellel medhäda, kes ei leia meest, kes juba vana. Nunnutamine tekitab kadedust ja viha. Nina alla hõõrumine on valus nagu solvamine sulle. Tahtmatu, aga sõprussuhteid hävitav.

#3896251:

Ma edastaks kolmeosalise mina-teate. Näiteks: Sa ütled minu lapse kohta väga halvasti. Sinu käitumine teeb mulle väga haiget ja ka lapsel on seda halb kuulda. Palun ära tema välimuse kohta rohkem sõna võta. Aitäh.

Mina nii ei teeks, kui laps on kõrval. Sa kordad, sisendad ja võimendad neid sõnu, mida võõras halvasti ütles. Juhuks kui laps aru ei saanud, sa kordad ikka üle mitu korda, et teine ütles ta välimuse kohta halvasti. Ära tee seda.

Kui sa esmalt lapse huvidest lähtudes sooviksid reageerida, siis tark ema hakkaks näiteks naerma ja vastaks: “Jah, tõesti, suur pea on meie perekonnas õnneks tõesti olemas 🙂 Suured silmad, suur pea, ilus nina, keskmine kaunis kasv – see on tõesti meil looduse kingitus 🙂 ” Mõtleb siis sõbranna, mida mõtleb sinust, aga vähemalt ei tao sa seda naela lapse pähe enam sügavamale, seda korrates (oi sulle tehti haiget, oi kui haiget sule tehti, oi ta ütles, et sa oled kole, oi, sa olevat kole! vaesekene! )

Ja pärast veel mainiks lapsele, et näe, tore, et tädi Maie märkas, kui täiskasvanumaks sa oled kasvanud, et sul on kena pea ja mõnus kasv”.

17-aastasega nii ei saa ilmselt, aga 11-14-aastasega küll. Rääkimata nooremast.

See, kui halvasti öeldut üle korrata lapsele, ei ole tark. Miks peaks üks ema seda tahtma teha.

#3896174:

Laps on teismeline, lühikest kasvu ja mütsinumber 62, ma arvan, see pole väga tavaline. Nunnu olemise vanusest on ka välja kasvanud. Kõik need tagasi toppimise ja mahalöömise jutud töötaks ainult sellise inimese peal, kellel on endal natukenegi empaatiat.

Tahaks lihtsalt öelda midagi väga halvasti sellele inimesele, aga ei oska. Ja kui ma vait olen, saab laps signaali, et välimuse kallal norimine on normaalne nähtus. Ma olen lihtsalt nõutu.

Postiivse minapildi arendamisega tegeleme rutiinselt.

Väga raske juhus. Vihjaks midagi ütleja kohta, ega sa isegi mingi iluetalon pole, oled ikka vaimukas jne väga raske öelda, aga ilmselt ei ütlekski midagi, aga lapsele korrutaks, et ta on  kõige armsam laps üldse.

#3896195:

Mul oli ükskord üks sõbranna, kellega sain enda arvates hästi läbi. Kuni siis nägi mu last esimest korda ja tegi umbes sellise kommentaari, et miks teda peaks üldse huvitama mingi suvaline laps ja hoidis ka füüsiliselt lapsest eemale, mida ju väga väikeste laste puhul harilikult ei tehta vaid ikka nunnutatakse. Olin väga üllatunud käitumisest. Kokkuvõttes jäi mulje, et sõbranna tunneb end minu lapse seltskonnas millegipärast väga ebamugavalt ja tal endal polnud ka lapsi.  Katkestasin pärast muidugi suhtluse, aga meelest mul see ikkagi ei lähe, väga kalk. Peab ka arvestama, et mõni reageerib nii ja alati ei kuule just positiivseid asju.

Ahh? Selle pärast lõpetasid suhtlemise? Üldiselt võõrad lapsed enamik inimesi ei huvitagi. Sa oled ikka jube heal arvamusel endast, et peaksid miskitviisi erand olema.

-Vanaema, miks sul on nii suured silmad?
-Selleks, et sind paremini näha lapseke
-Aga vanaema, mis sul on nii pikad käed?
-Ikka selleks, et sind paremini kallistada
-Aga vanaema, miks sul on nii suured hambad?
-Mis miks ja miks, vaata milline sa ise välja näed!!

#3896337:

#3896307:

#3896291:

#3896248:

Antud juhul ju hoidiski eemale ja ei nunnutanud. Põlgusest polnud sõnagi.

Mina lugesin selle postitaja kommentaarist välja, et sõbranna oli öelnud, et miks teda peaks üldse huvitama mingi suvaline laps. Minu arvates on see küll põlglikkuse väljendamine. Kuidas saab oma sõbranna laps olla mingi suvaline laps? Kui lapsed ei meeldi, siis kas peab igal juhul seda kõva häälega kuulutama?

Mul on üks selline tuttav, kes on veendunud, et peab igal juhul ja alati kõva häälega välja ütlema, kui talle midagi ei meeldi. Tema arvates on see otsekohesus. Minu arvates aga taktitundetus. Variant – hoida lihtsalt suu kinni, kui ei meeldi, ei tule tema arvates kõne alla, sest siis oleks ta ju silmakirjalik.

See võib olla põlglikkus, aga kui poleks öelnud, oleks kahepalgeline. Hea, et ütles tõelise arvamuse.

Põlglikkus oligi ja selle oleks võinud küll endateada hoida, kuid ka osadel täiskasvanutel on kahjuks lapsesuu.

Poleks teadnud sõbrannat ekssõbrannaks nimetada. Klaas on pooltäis, mitte pooltühi. Ma oleks väga rõõmus, kui sõbrad tõelise olemuse lõpuks paljastavad.

#3896378:

Kahjuks ei saanud mõttest aru. Saad täpsustada?

Ka meie sõbrannadel on salajasi negatiivsust täis mõtteid, kadedust, vihkamist. Sõbrannal oli ilmselt s.tt päev ja lasi maskil langeda. Võtaks positiivselt, et ausalt välja prahvatas.

aga on küll mingid ahvivaimustuses vastsed emad, kes arvavad, nagu oleks nende lapse sünd õnnistus tervele ilmale.

ma ise pole kunagi ühtegi titte hoidnud ega soovi ka. kui keegi pakub ja ma ütlen, ei aitäh, siis eeldan, et sellest saadakse aru.

mis puudutab bioloogilise välimuse kommenteerimist, siis pole vahet kas laps või täiskasvanu. see on väga nõme ja rumal komme. mingit ärapanemist ma ka ei soosiks. ütleks inimesele, et see on väga ebaviisakas ja küsiks, mis tunne tal endal oleks, kui keegi ütleks, et laps võiks ikka laiemaid pükse kanda – jalad nii kõverad.

pole küll laps, aga ükskord juhtus nii, et jalutasime sõbranna ja koeraga tänaval. täiesti võõras inimene tuiskas mööda, vaatas mind põlglikult ja hüüatas: “milline RÕVE koer!!!”
Ma vaatasin lihtsalt, et O_O. Sõbranna reageeris kiiremini ja hüüdis vastu: “A endal on sul rõve iseloom!”

#3896174:

Laps on teismeline, lühikest kasvu ja mütsinumber 62, ma arvan, see pole väga tavaline. Nunnu olemise vanusest on ka välja kasvanud. Kõik need tagasi toppimise ja mahalöömise jutud töötaks ainult sellise inimese peal, kellel on endal natukenegi empaatiat.

Tahaks lihtsalt öelda midagi väga halvasti sellele inimesele, aga ei oska. Ja kui ma vait olen, saab laps signaali, et välimuse kallal norimine on normaalne nähtus. Ma olen lihtsalt nõutu.

Postiivse minapildi arendamisega tegeleme rutiinselt.

Minu nr 62 peaga laps kasvas 185cm pikkuseks noorukiks. Enne seda oli pigen lühemapoolne.

Kummaline, et mõni täiskasvanu lubab endale kriitikat asjade kohta mida laps ise muuta ei saa.

Minu jaoks on  teiste inimeste “koleda” välimuse häälega väljaütlemine täiesti välistatud ja minu jaoks pole selliselt ütlejad liivakastieast veel välja pääsenud.

Ainuke argument, mis pähe tuleb – nagu siin mõned kommenteerijad juba ütlesid – on, et see ütleja tahab ainult emale “ära panna”, kätte maksta. Ja siis kasutabki selleks vahendina last. Alatu ja madal igatahes.

Kui mul oleks valida, kellega koos olla rohkem eelistaksin, siis valiks hea iseloomu ega vaataks välimust üldse. Sest välimusega sa pikapeale harjud ära, ent vilets iseloom ajaga võimendub.

Kui oleks tahtmine midagi vastu nähvata, siis “Ega sa ise ka just mingi kaunitar/prints Charming ole” on suht neutraalne, aga siiski õel.

Mõistlikum (täiskasvanulikum) oleks lihtsalt juhtida tähelepanu, et tegemist on alles kasvava lapsega, kelle keha võibki olla proportsioonist väljas, ent sellest hoolimata ei ole viisakas tema suunas inetusi ütelda.

#3896499:

Okei, mulle tuleb see pisut üllatusena, et keegi võib salaja sõbrannast selliseid mõtteid mõelda.

Kui kõik inimesed oleks head! Aga halbadel on samuti sõbrannasid.
Lisaks, inimesed võivad erinevatesse eluetappidesse liikununa sõbrannanduse katkestada.

Poleks lapsi ja sõbrannal oleks, hakkaks häirima. Hetkel muud me ei räägi, kui laste jõulupeost.

Oleneb, kas ütleja on omainimene / suvaline võõras; kas temaga peab sageli kokku puutuma või oli ütlemine ühekordne; kas ütleja on keegi lapsesuuga vanamutike/papike, kes ei anna aru, et teised inimesed kuulevad, mida ta oma arust delikaatselt ja vaikselt “sosistab” või on ütleja selgelt õel ja tahtiski, et kuuleksite tema halvustavat kommentaari jne.

Minul on selline vanaema, kes pidas mind, kui laps olin, väga ilusaks (ja targaks ja toredaks ja vahvaks), aga mu väiksemat venda mitte nii väga. Ta armastas ja hoidis meid mõlemaid, aga sageli kommenteeris, et kuidas see Mari ikka saab nii ilus/tore/misiganes laps olla, aga Toomas kohe üldse pole. (Tegelikult on vend objektiivset võttes kogu elu kenam olnud kui mina, ma olin lapsena pontsakas ja kohmakas, ehkki, jah, lokkispäine, lõbus ja julge, mind sai printsessikeseks ehtida, venda mitte – vend oli kahvatum, peente näojoontega, vaikne ja häbelik ning jättis üldse võõrastele võib-olla ebasõbralikuma-kinnisema mulje.) Igatahes mõjus see minu kiitmine ja vennaga võrdlemine venna niigi väiksemale enesekindlusele väga halvasti. Õnneks mu ema ja isa kaitsesid venda, alati said kurjaks vanaema peale, kui ta midagi taolist jälle ütles, lõpuks ütlesid vanemad, et kui vanaema ei lõpeta sellist juttu ära, siis meid enam tema juurde ei viidagi ja kõik! Ja vot siis vanaema lõpetas ära, ütles, et tema ei saa aru, miks vanemad arvavad, et lapsed üldse kuulevad, kui tema nii vaikselt kommenteerib midagi. Aga lapsed on väga tähelepanelikud.