Teema: Kui laps saadab putsi

Tubli laps, oma vanemate jälgedes käib. Mida sa tahad ? Et lapsele ei jää külge kõik see mis teed ? Alles lapse pealt saadki aru, kui õudsad on mõned enda omadused ja teod. Head enda avastamist.

#3541742:

Tubli laps, oma vanemate jälgedes käib. Mida sa tahad ? Et lapsele ei jää külge kõik see mis teed ? Alles lapse pealt saadki aru, kui õudsad on mõned enda omadused ja teod. Head enda avastamist.

sellist sõnavara õpitakse edukalt ka sõpradelt

Kultuurne laps, juba nii varakult luuletab. Tuleval aastal saab presidendi auraha, tänavused on vist juba jagatud.

Vastu hambaid paneks.

11 a on veel laps mitte tüdruk. Esimese korra puhul peaksin loengu maha viisakast suhtlemisest. Teise roppuse juures piirangud koheselt peale. Kodu-kool-huviring-kodu. Ilma telefoni ja netita mmin. kuu aega. Kui vahepeal vääratab karistus pikeneb. Kui vääratab korduvalt tuleb füüsiline märkus vitsaga pepule teha. Parem riskida lastekaitse külaskäiguga kui lapsel pätistuda lasta.

#3541909:

Mis jutt! Minu vanemad ei ropendanud kunagi, ometi teadsin enamikke roppe sõnu ja neid kuulsin ikka igalt poolt mujalt.

On suur vahe, kas sa teadsid neid sõnu või saatsid ka vanemaid nendesse kohtadesse.

Mina päriselt tõlgin lastele, mis nee sõpradelt õpitud vägisõnad tähendavad, ei tõlgi inetusti vaid meditsiiniliselt korrektsete terminitega. Ma pole pidanud rohkem kui korra selgitama. Kuna kodus ei vannuta ja seks tundub nii noorele lapsele veel piinliku asjana, siis laps tõmbas tagasi küll.

mis loogika järgi see teema koolilapsest ajaviitesse tõsteti?

see on kogu aeg ajaviites olnud.

Võib-olla päris esiteks oleks vastu öelnud, et me kõik oleme sealt tulnud, aga tagasi pole veel keegi läinud, ei mahu! Aga võib-olla on see “kolm päeva hiljem” vaimukus, mis otsekohe pähe ei tule.

Ma esiteks seletaks ka, mida see tähendab (nad kas ei mõtle sõnade tähendusele või ei teagi seda), teiseks seletaks, miks sinna saatmine on alandav ja solvav jne. JA miks ma ei taha, et mu tütar sellise roppsuu-röökur oleks, ei minu ega kellegi teise vastu. Aga kirjaviis viitab, et ega sa ise ka kuigi kõrgelennulise väljenduslaadiga pole, niiet kui sa ise või keegi teine kodus samasuguseid sõnu tarvitad/b, siis peaks pika pilgu peeglisse vaatama esiteks.
Ma arvan, et ma ise oleks sellise asja peale lihtsalt rihma saanud omal ajal oma isa käest suure vihaga, ka 11-aastasena. ja asja eest. Aga tänapäeval on teised ajad ja ma ka ise ei läheks kallale.

#3542118:

No lõpeta ära, mina vastasin sellele kommentaarile, kus väideti, et vanemad ees ropendavad ja siis lapsed järgi.

Ma endiselt väidan, et vanemad ees ropendavad ja lapsed siis järgi.
Sa ei ole nõus?

Kui vanemad kodus never ei ropenda, siis lapsed muidugi teavad neid sõnu mujalt, aga nad ei hakka kodus mingeid uuendusi läbi viima.
Mis kohast sa aru ei saanud?

#3542125:

Väga hästi saan aru, et sa ei tea lastest(teismelistest) mitte tuhkagi.

Oot, sina siis tõesti ropendasid kodus täiega, samal ajal kui vanemad olid (on) kultuursed inimesed?
Või tegid paar kogemata turtsatust, sulle selgitati viisakalt, et putsi puhul on tegemist naise suguelundiga, mille abil naine urineerib, menstrueerib, elab suguelu ja saab lapsi ja sul hakkas häbi…ja lõpetasid.

Või mida sa tahadki nüüd öelda?
(ilmselt mitte midagi, kuna muutusid juba isiklikuks, mis tähendab tavaliselt argumentide lõppu)

Jah, kõik teismelised (ja nooremadki) teavad ilmselt palju roppe sõnu ning võimalik, et rohkem, kui vanemad kuulnud on. Mees sattus kunagi kogemata pealt kuulma, millist sõnavara kasutati poiste seltskonnas, kus viibis ka meie 9-aastane poeg. Olevat nii mõnegi uue sõna sealt õppinud :D.
Meie kodus on kangeimad väljendid kõige halvemal juhul kurat või sitt. Ning ausalt öeldes ei ole ma kodus poega iialgi ropendamas kuulnud, veel vähem tütart. Mingisugune kodune käitumisnorm ilmselt ikka hakkab lastele külge.

Minul on palju lapsi kodus kasvanud. Mind on saadetud kuradile, aga mitte suguorganitesse. Kui saatis kuradile – tüdruk, oli siis 17 kohe-kohe saamas – ma tõsiselt solvusin. Nii suur inimene ja ütleb teisele inimesele niimoodi. Lapse kombel karistama teda ei hakanud, küll aga ma ei hakanud ka mingit vanemlikku pedagoogilist teatrit tegema. Olin lihtsalt solvunud. Kui mind solvab keegi töökaaslane, näiteks peaks mulle ütlema “keri kuradile”, siis ju ei kipu temaga suhtlema ega huvitu, kuidas tal elu läheb. Ei kutsu teda endaga koos lõunat sööma ega vabatahtlikult temaga kahekesi ei jää. Nii ka selle tüdrukuga läks. Ilma igausguse demonstratiivsuseta, sest ei teeselnud midagi, olingi solvunud ja haavatud. Mina olen ka inimene ja mul on õigus solvuda. Kaheksa-üheksa päeva läks mööda, siis tuli ja palus vabandust ja see ei kordunud enam kunagi. Ja me ei rääkinud sellest enam kunagi, ma ei meenutanud seda talle iial. Pole näägutaja tüüp. Mis möödas, see möödas.

Sinu juhtumil oleksin käitunud samamoodi. Kannal ümberpöörd ja teise tuppa teleka ette minek. Või välja jalutama või kinno. Vaadaku edasi ise, kuidas söödud ja riidesse saab. Külmkapi asukohta teab, pliidi leiab ka üles. 11-aastane saab munapraadimisega vabalt hakkama ja eks kui perele sooja toitu teen, tal keegi ei keela seda võtta. KUI aga üldse teen. Kui ta ei leia ei pliiti ega mikronlaineahju, võtab midagi niisama külmkapist. Seda kuni oskab inimestega normaalselt rääkida ja ise omal tahtel oma ideena vabandust palub ja ma andeks annan. Tema valib sellised sõnad ja suhtumise, mina ei pea laskma end nii kohelda. Omas kodus, oma peres eriti mitte. Ka oma lapsel mitte. Õpib, et tegudel on tagajärjed ja sõnadel on suur jõud ning selleks, et tal oleks inimestega meeldiv, mugav ja turvaline olla, tuleb tal esmalt endal olla meeldiv ja soe teiste inimeste vastu.

Mina, vastupidi, üldse ei imestaks, kui laps mõnda minult kuuldud sõna kasutab. Mina tavaolukorras “sidesõnana” üldse hoidun vandumast ja olukorras, kus midagi ootamatult katki läheb vms., kasutan enda väljaelamiseks ainult sõnu “kurat”, “neetud”, “põrgusse”, “raisk”

Muidugi, kui väikelaps “kulat, kulat, kulat… põllgu” ütleb – ega, jah, seegi on imelik kuulata… Olen siis tavaliselt tüdinud näoga öelnud, et ei ole üldse naljakas (kuigi tegelikult on küll :D) ja ära korda seda rohkem. Ilmselt on see mõjunud, kuna krooniliseks ei ole see muutunud.

Kui ropp sõna on kuskilt mujalt külge hakanud, siis kasutaks kägu 8.49 meetodit ehk tõlgiks ära, mida sõna tegelikult tähendab. Ma tean, et teismeliste sõnavara sõprade ringis on (ja on alati olnud) omaette ooper, kuid siis ehk vähemalt pereringis ja avalikult ei tule sõna üle huulte nii kergesti.