Esileht Koolilaps Kui laps soovib uues gümnaasiumis sõbraga ühte klassi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )

Teema: Kui laps soovib uues gümnaasiumis sõbraga ühte klassi

Postitas:
Kägu

Tean, et kui lapsed lõpetavad lasteaia, siis vanemad tihti avaldavad koolis soovi, et laps saaks mõne oma parima sõbraga ühte klassi ja võimalusel seda ka arvestatakse kooli poolt.

Mu laps läheb sügisel kümnendasse klassi uude kooli. Sinna on minemas ka üks tema sõber, kellega sooviks ühte klassi saada. Ei tea, kas oleks liiga palju kooli tülitada ja neile varakult kirjutada, et äkki õnnestuks need inimesed ühte klassi paigutada? Kas see on mingi väga eriline soov, mille peale õpetajad silmi pööritavad või pigem mitte?

 

+7
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gümnaasiumites tihti paralleelid eri õppesuunaga. Kui nad valivad sama õppesuuna, siis suure tõenäosusega võivad ka juba ühte klassi sattuda.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selles konkreetses koolis ei ole erinevad õppesuunad, ehk siis veidi teine süsteem kui tavapäraselt.

Gümnaasiumites tihti paralleelid eri õppesuunaga. Kui nad valivad sama õppesuuna, siis suure tõenäosusega võivad ka juba ühte klassi sattuda.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Püha õudu. Aeg on suureks kasvada.

+9
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

???

 

Püha õudu. Aeg on suureks kasvada.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Noored ise võivad seda muidugi teha, kaotada pole ju midagi.

Aga kui lapsevanem selles osas initsiatiivi haarab, siis arvan, et mõned silmad võivad  pöörlema hakata küll. Seda pidas ilmselt ka see vastaja silmas:

Püha õudu. Aeg on suureks kasvada.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui seda teeb laps, on ok. Kui vanem, siis big no.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selles konkreetses koolis ei ole erinevad õppesuunad, ehk siis veidi teine süsteem kui tavapäraselt.

Gümnaasiumites tihti paralleelid eri õppesuunaga. Kui nad valivad sama õppesuuna, siis suure tõenäosusega võivad ka juba ühte klassi sattuda.

Kuidas saab mitte olla erinevaid suundi, kui PGSi järgi peab kool pakkuma vähemalt kolme erinevat suunda?

Ja samas on ka koole, kus suundade ja paralleelide arv ei ole sama ning ühe suuna õpilased on jagatud erinevate klasside vahel. Seega alustuseks tasuks välja uurida, kuidas selles koolis on.

Ilmselgelt võivad noored seda ise küsida, aga emal soovitaks ma küll mitte sekkuda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, et kui lapsed lõpetavad lasteaia, siis vanemad tihti avaldavad koolis soovi, et laps saaks mõne oma parima sõbraga ühte klassi ja võimalusel seda ka arvestatakse kooli poolt.

Mu laps läheb sügisel kümnendasse klassi uude kooli. Sinna on minemas ka üks tema sõber, kellega sooviks ühte klassi saada. Ei tea, kas oleks liiga palju kooli tülitada ja neile varakult kirjutada, et äkki õnnestuks need inimesed ühte klassi paigutada? Kas see on mingi väga eriline soov, mille peale õpetajad silmi pööritavad või pigem mitte?

1. klassi minnes pole, aga gümnaasiumisse minnes küll. Sa ise sellest aru ei saa?

Koolitundidesse plaanib minna sõbraga suhtlema? Või ei saa ilma sõbra olemasoluta sotsiaalselt hakkama?

On ikka küll kentsakas.

Gymnaasiumit valitakse suuna ja aineloetelu, oma tulevikusoovide järgi, mitte selle järgi, kuhu läheb sober.

 

+3
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soov kui selline pole küll minu arust imelik. Kui on keegi keda tunned, sõber ka, on kuidagi toredam, kui kõik on võõrad. Ma olin täiskasvanu, kui läksin õppima. Sõbranna ka. Sama kursus küll, aga  rühmad. Me ka käisime küsimas, et kas saaks olla ühes rühmas. Muidugi saime sama arvamust et kas ei suuda eraldi olla, täiskasvanud jne. Aga me saime siiski ühte rühma. Nt kaitseväkke saab ka praegu minna nii et jääd oma klassikaaslastega kokku soovi korral. Pole põhjust miks sellega arvestada. Aga kas oleks põhjust, miks selle sooviga mitte arvestada.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult võib seda koolist küsida, kas saaks samasse klassi, kui seal ei ole erinevad õppesuunad.

Meil gümna ajal üks õpilane läks poole pealt nii ka üle, et enne oli humanitaarklassis, aga siis läks reaali üle. Ja üks tuli meile lõpuklassi hoopis teisest koolist juurde (lahkus veidi rohkem eliitkoolist meie veidi vähem eliitkooli, mõlemad tln kesklinna piirkonnas, ise elas hoopis Nõmmel). Meil olid koolis muidu gümna osasse üleriigilised katsed.

Nii et… kui küsida, siis on ilmselt kõik võimalik. Minu meelest ei ole isegi vahet selles, kas noored ise küsivad, või küsib lapsevanem, mis suur häbiasi see nüüd ikka on. Aga kuna siin osad leiavad, et see on väga hirmus, kui lapsevanem küsib, siis las noored ise uurivad koolist. Ma ei näe eriti põhjust, miks kool selle vastu võiks olla, kui mingit erilist süvaõpet ei toimu.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest ei ole isegi vahet selles, kas noored ise küsivad, või küsib lapsevanem, mis suur häbiasi see nüüd ikka on.

Vahe on selles, et see ei puutu tegelikult lapsevanemasse ja seega peaks noor inimene sellega ise tegelema.  Kust kool muidu teab, kas lapsed ise üldse tahavad ühte klassi? Võibolla on tegu hoopis kontrollifriigist emmega, kes tahab näit. oma sõbranna last  samasse klassi sokutada, et lapse koolipäevaga detailideni kursis olla? Kui on tõesti nii arg või sotsiaalselt saamatu laps, et see ülesanne talle raske tundub, siis ongi sobiv hetk harjutada, kuidas selliseid asju ajada.

 

 

 

 

 

 

 

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See teema on suurepärane näide sellest, et kõik lapsed ikka ei peagi gümnaasiumisse minema. Sest nende vanemad pole neile võimaldanud sotsiaalselt lapseaialapse tasemest kaugemale areneda.

+2
-18
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

See teema on suurepärane näide sellest, et kõik lapsed ikka ei peagi gümnaasiumisse minema. Sest nende vanemad pole neile võimaldanud sotsiaalselt lapseaialapse tasemest kaugemale areneda.

Tegelikult ei tasu niimoodi lahterdada lapsi. On sotsiaalselt saamatuid, aga samas mõnes valdkonnas väga andekais lapsi ja nemad küll haridusest ilma jääma ei peaks.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minul nii poeg kui ka tema sõber kirjutasid kumbki eraldi uue kooli direktorile kirja (paar aastat tagasi), et soovivad võimalusel selle inimesega ühes klassis õppida. Keegi kirjale ei vastanud, aga sügisel olid ühes klassis.

ikka võib sovi avaldada. muidugi siis ka jään sslele juurde, et nii suured lapsed kirjutavad ise.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, et kui lapsed lõpetavad lasteaia, siis vanemad tihti avaldavad koolis soovi, et laps saaks mõne oma parima sõbraga ühte klassi ja võimalusel seda ka arvestatakse kooli poolt.

Mu laps läheb sügisel kümnendasse klassi uude kooli. Sinna on minemas ka üks tema sõber, kellega sooviks ühte klassi saada. Ei tea, kas oleks liiga palju kooli tülitada ja neile varakult kirjutada, et äkki õnnestuks need inimesed ühte klassi paigutada? Kas see on mingi väga eriline soov, mille peale õpetajad silmi pööritavad või pigem mitte?

1. klassi minnes pole, aga gümnaasiumisse minnes küll. Sa ise sellest aru ei saa?

Koolitundidesse plaanib minna sõbraga suhtlema? Või ei saa ilma sõbra olemasoluta sotsiaalselt hakkama?

On ikka küll kentsakas.

Gymnaasiumit valitakse suuna ja aineloetelu, oma tulevikusoovide järgi, mitte selle järgi, kuhu läheb sober.

Sa oled nii endast väljas, et ei saa loetust aru? Küsimus ei ole kooli ega õppesuuna valikus sõbra eeskujul, küsimus on ühte klassi saamises. Uude kooli minnes (veel enam, kui väiksemast koolist suurde kesklinnakooli minnes) on ikka hea küll, kui noorel inimesel on turvavõrgustik juba olemas. Kõik ei ole ülimalt enesekindlad või sündinud suhtlejad.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahe on selles, et see ei puutu tegelikult lapsevanemasse ja seega peaks noor inimene sellega ise tegelema.

Põhikooli lõpetaja on ca 16aastane teismeline. Iga normaalset lapsevanemat huvitab oma teismelise lapse käekäik. Kui laps tunneb, et talle oleks sõbraga samas klassis olemine suureks toeks ja abiks, siis ei võta tükki küljest vanemal sellest koolile viisaka palve vormis teada anda. Ei saa panna samasse klassi, siis ei saa. Aga laps vähemalt teab, et tema mure läheb tema vanemale korda.

 

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahe on selles, et see ei puutu tegelikult lapsevanemasse ja seega peaks noor inimene sellega ise tegelema.

Põhikooli lõpetaja on ca 16aastane teismeline. Iga normaalset lapsevanemat huvitab oma teismelise lapse käekäik. Kui laps tunneb, et talle oleks sõbraga samas klassis olemine suureks toeks ja abiks, siis ei võta tükki küljest vanemal sellest koolile viisaka palve vormis teada anda. Ei saa panna samasse klassi, siis ei saa. Aga laps vähemalt teab, et tema mure läheb tema vanemale korda.

Panin sulle empaatilisuse eest plussi, aga tegelikult tahan öelda, et selle signaali, et sinu mure läheb mulle korda, saab vanem lapsele anda ka teistmoodi, selleks ei pea kooliga ühendust võtma.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellises soovis ei ole midagi halba ega kummalist. Mina küll 15-16 aastaselt veel ei teadanud, mis ma tulevikus teha soovin. Valisin omal reaalainete suuna, sest see oli populaarsem ja olin selles hea. Samas tean, et paljusid mõjutas valikul see, kuhu nende sõbrad läksid. Ülikooli läksin hoopis humanitaari õppima.

Lastel soovitan maili koolis saata, õpivad vaikselt iseseisvalt olukordi lahendama. Vanem saab ju selle üle vaadata, et oleks viisakas ja korrektne. Ma usun, et kui koolil võimalik, siis ikka arvetsavad soovidega.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mis on selle ühte kooli ja samasse klassi tahtmise mõte? Peale gümnaasiumi ju ikka minnakse “lahku”, kes ülikooli, kes mujale. Julgustaksin last lahti laskma, end uutele inimestele avama.

+2
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahe on selles, et see ei puutu tegelikult lapsevanemasse ja seega peaks noor inimene sellega ise tegelema.

Põhikooli lõpetaja on ca 16aastane teismeline. Iga normaalset lapsevanemat huvitab oma teismelise lapse käekäik. Kui laps tunneb, et talle oleks sõbraga samas klassis olemine suureks toeks ja abiks, siis ei võta tükki küljest vanemal sellest koolile viisaka palve vormis teada anda. Ei saa panna samasse klassi, siis ei saa. Aga laps vähemalt teab, et tema mure läheb tema vanemale korda.

Miks laps ise ei või sellest teada anda? Vanem võib ju aidata meili koostada, aga ikka imelik mulje jääb, kui 10.  Klassi lapse ema lapse asemel selle küsimusega juhtkonna poole pöördub 16aastane ei tohiks enam nii emmekas olla.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks laps ise ei või sellest teada anda? Vanem võib ju aidata meili koostada, aga ikka imelik mulje jääb, kui 10.  Klassi lapse ema lapse asemel selle küsimusega juhtkonna poole pöördub 16aastane ei tohiks enam nii emmekas olla.

Loomulikult võib, aga teismeline, kes vajab sõbra tuge (nagu siit võib oletada), ei pruugi julgeda sellist kirja saata. Ja praegu ei ole ta veel ka 10. klassi õpilane.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult ei tasu niimoodi lahterdada lapsi. On sotsiaalselt saamatuid, aga samas mõnes valdkonnas väga andekais lapsi ja nemad küll haridusest ilma jääma ei peaks.

Loomulikult võib, aga teismeline, kes vajab sõbra tuge (nagu siit võib oletada), ei pruugi julgeda sellist kirja saata. Ja praegu ei ole ta veel ka 10. klassi õpilane.

Ja kas on siis õigalne, et sama vana sõber peab (võibolla lausa enda teadmata) tugiisikuks hakkama?
Vanemana peaks last hoopis julgustama uutele tutvustele avatud olema, muidu saab ülikooli minek väga raske või suisa võimatu olema. Või on eeldus, et laps valib sõbraga sama eriala?

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult võib, aga teismeline, kes vajab sõbra tuge (nagu siit võib oletada), ei pruugi julgeda sellist kirja saata. Ja praegu ei ole ta veel ka 10. klassi õpilane.

Millal hakkab siis noor inimene, kes muide selles vanuses võib ilma vanemate teadmata otsustada, kas ta teeb aborti või mitte, hakkab julgema iseennast puudutavaid asju ajama ?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga laps vähemalt teab, et tema mure läheb tema vanemale korda.

Tore. kui läheb korda, siis lapsevanem julgustab last ise enda eest seisma ja endale olulist asja küsima. Ja on lapsele toeks, kui siiski juhtub, et ei saagi sõbraga ühte klassi. Selgitab, et ega lapsepõlvesõprused ei kestagi igavesti, et on normaalne, et teed lähevad vahku. Julgustab looma uusi suhteid ja leidma uusi sõpru.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tore. kui läheb korda, siis lapsevanem julgustab last ise enda eest seisma ja endale olulist asja küsima. Ja on lapsele toeks, kui siiski juhtub, et ei saagi sõbraga ühte klassi. Selgitab, et ega lapsepõlvesõprused ei kestagi igavesti, et on normaalne, et teed lähevad vahku. Julgustab looma uusi suhteid ja leidma uusi sõpru.

Kummaline lugeda selliseid vastuseid. Miks peaks sõprus ometi lõppema seetõttu, et ei käida enam ühes klassis? Oleks veel, et erinevates koolides, aga sama kooli erinevates klassides käimine nüüd küll sõpruse lõppemise põhjuseks olla ei saa.

Ja kas on siis õigalne, et sama vana sõber peab (võibolla lausa enda teadmata) tugiisikuks hakkama? Vanemana peaks last hoopis julgustama uutele tutvustele avatud olema, muidu saab ülikooli minek väga raske või suisa võimatu olema. Või on eeldus, et laps valib sõbraga sama eriala?

Sa ei tea ju teemaalgataja lapse ja tema sõbra suhteid. Miks sa võtad eelduseks, et teemaalgataja laps on sõbrast sõltuv ja temasse klammerduv ning ei saa ilma sõbrata hakkama? Täiesti normaalne soov on sõbraga ühte klassi saada. See ei tähenda, et laps ise hakkama ei saaks.  Ise ju soovid ka võõrasse seltskonda pigem koos mõne tuttavaga kui üksi minna.

Teemaalgataja, su lapse ja tema sõbra soov ei ole imelik ega kummaline. Aga nad peavad seda ise korraldama. Kas kirjutavad kooli või avaldavad dokumente viies soovi. Las ise otsustavad, kuidas toimivad.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis selles imelikku on, kui inimene soovib sõbraga samas klassis õppida? Ma soovitan pigem lastel endil kooli kirjutada (aga ema(de)l enne ärasaatmist üle vaadata, et kiri oleks kena ja korrektne), mitte emal.

Mul on laps põhikooli lõpetamas ja teise kooli minemas. Ta on selline hästi suhtlev, aga kui mõni ta klassikaaslane või hea tuttav oleks samasse kooli samasse õppesuunda minemas, siis ta tahaks ka temaga samasse klassi minna. Aga lapsed ongi erinevad ja kehv suhtlusoskus ei tähenda, et poleks võimeid gümnaasiumis või kõrgkoolis õppida. See, mida siin mõni propageerib, et ainult ekstraverdid peaks haridust saama, on ikka õõvastav küll.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kummaline lugeda selliseid vastuseid. Miks peaks sõprus ometi lõppema seetõttu, et ei käida enam ühes klassis? Oleks veel, et erinevates koolides, aga sama kooli erinevates klassides käimine nüüd küll sõpruse lõppemise põhjuseks olla ei saa.

Seda minagi, et sõprus ei pea lõppema sellepärast, et ühes klassis ei saa käia. Seda arusaamatum on sellest ühes klassis käimisest nii suure probleemi tekitamine lapsevanema poolt.. Aga sõprus võib lõppeda igasugustel põhjustel, ka loomuliku hääbumise või lahkukasvamise tõttu sõltumata sellest et ühes klassis käiakse või lausa ühes pingis istutakse. Loomulik on see, et noorel inimesel on kooliskäimise perioodi jooksul erinevaid sõpru ja laps peaks oskama ka uusi sõprussuhteid  luua ja arendada.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda minagi, et sõprus ei pea lõppema sellepärast, et ühes klassis ei saa käia. Seda arusaamatum on sellest ühes klassis käimisest nii suure probleemi tekitamine lapsevanema poolt.. Aga sõprus võib lõppeda igasugustel põhjustel, ka loomuliku hääbumise või lahkukasvamise tõttu sõltumata sellest et ühes klassis käiakse või lausa ühes pingis istutakse. Loomulik on see, et noorel inimesel on kooliskäimise perioodi jooksul erinevaid sõpru ja laps peaks oskama ka uusi sõprussuhteid  luua ja arendada.

Lapsevanem pole ju mingit “nii suurt probleemi” tekitanud, ainult küsis, kas on võimalik ja kuidas seda peaks tegema.
Ega ka lapsel seepärast uued tutvused ja sõbrad tekkimata jää, kui koos pikaaegse sõbraga ühte klassi läheb.  Algul ikka tore, kui on kohe inimene, kellega uusi muljeid jagada ja arutada, natuke rahulikum ehk samuti.
Mina soosiks seda igati, kui lapsed ise tahavad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja ja tänan vastuste eest, oli huvitav lugemine :). Teemaalgatus oli ajendatud mitte nii väga sellest,  kas vastava soovi uude kooli esitamine oleks tulnud lapse või lapsevanema poolt, vaid küsimus oli pigem põhimõttes, kas selliseid soove on üldse tavapärane koolidele esitada. Laps käib praegu põhikoolis, kus on hästi tihe pere ja kooli koostöö, suur rõhk on arenguvestlustel, suhtlusel ning läbi aastate on toonitatud, et kui mingigi probleeem peaks klassis tekkima (näiteks lastevaheline suhtlus, võimalikud kiusamiseteemad), siis kohe tuleks õpetajatega suhelda ning seega on lapsevanemate ja koolivaheline suhtlus hästi tavaline. Enda tuttavate seast olen kuulnud aga teisi lugusid, kus kooli poolt on pigem veidi tõrjuv hoiak vanemate ettepanekute ja arvamiste osas. Ehk siis pigem selline, et mida need tüütud vanemad jälle tahavad…

Seega olingi natuke kõhkleval seisukohal uue kooli osas, kas ja kui palju on võimalik minna enda n.ö. erisoove esitama. Selles sain juba kindluse, et tegema peaks seda laps ise :), nii on kindlasti parem. Kuid isiklikult ei näe ma tegelikult ka midagi imelikku kui lapsevanem seda teeks. Kui mina oleks kooli õppejuht või kes iganes klasside komplekteerimisega tegeleb, siis ma ei suhtuks sellistesse lapsevanemate pöördumistesse küll kuidagi üleolevalt, a`la näe memmekas,  kes ei saa ise hakkama :). Küll need lapsed hakkama saavad ning gümnaasium on ikkagi ka õppimise koht, kus sotsiaalselt küpsemaks saadakse ning ametlikku suhtlusstiili alles õpitakse.

+6
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Kui laps soovib uues gümnaasiumis sõbraga ühte klassi