Esileht Koolilaps Kui laps soovib uues gümnaasiumis sõbraga ühte klassi

Näitan 6 postitust - vahemik 31 kuni 36 (kokku 36 )

Teema: Kui laps soovib uues gümnaasiumis sõbraga ühte klassi

Postitas:
Kägu

Mu laps lõpetab hetkel kümnendat klassi. Selge vahe on olnud kooliga suhtluses. Kui põhikoolis käisid vanemad nagu komplektis lapsega, siis gümnaasiumis on selgelt oodatud, et noor ajab ise oma asju. Vanemalt oodatakse selle jälgimist, et kooliasjadega päris rappa läheks, kord aastas arenguvestlus. Aga seda, et vanem pisiasjade lahendamisse sekkuks, pigem ei oodata.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuid isiklikult ei näe ma tegelikult ka midagi imelikku kui lapsevanem seda teeks. Kui mina oleks kooli õppejuht või kes iganes klasside komplekteerimisega tegeleb, siis ma ei suhtuks sellistesse lapsevanemate pöördumistesse küll kuidagi üleolevalt, a`la näe memmekas,  kes ei saa ise hakkama :).

Ei suhtuta üleolevalt, et näe, memmekas, vaid lihtsalt ema sõna ei ole nüüd enam piisav, et lapse elu ümber korraldada. Oodatakse ikka lapse soovi, mis klassi ja mis põhjendusel tema ise minna tahab. Mitte et ema ütleb kooli: pange minu laps sinna reaalklassi (sest mina tahan, aga säh, mingi sõbra põhjus ka teile). Gümnaasium suhtub lapsesse nagu autonoomsesse isikusse, kes ise otsustab. Siis peaks tegelikult kool võtma ühendust lapsega, et kas see on ikka tõsi ja kas tema arvab ka nii nagu ema. Aga tõenäoliselt sellist ümbernurga tsirkust ei hakka keegi tegema, sest see oleks jabur.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Gymnaasiumit valitakse suuna ja aineloetelu, oma tulevikusoovide järgi, mitte selle järgi, kuhu läheb sober.

Ja kui paljudel 16-aastastel on juba selge pilt, mis suunas ta oma edasise karjääri üles ehitada tahab? Minnaksegi tihtipeale sellepärast, et sõber ees läks, või hea tuttav soovitas.

Selles vanuses noortel võiks omal suu peas olla, et minna koolijuhiga klassidesse paigutamise teemal rääkima.

Mis TA toodud lasteaia näitesse puutub, siis mu oma lapse rühma vanemad omal ajal ikka hoolega märkisid kooliastumise avalduse märkuse lahtrisse, kellega koos ühte klassi sattuda tahetakse/ei taheta, ent tegelikkuses tõmmati kõik vaid joonlauaga tähestikulises järjekorras: A klassis lapsed perekonnanimega A-K, B klassis L-P jne.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mu laps lõpetab hetkel kümnendat klassi. Selge vahe on olnud kooliga suhtluses. Kui põhikoolis käisid vanemad nagu komplektis lapsega, siis gümnaasiumis on selgelt oodatud, et noor ajab ise oma asju. Vanemalt oodatakse selle jälgimist, et kooliasjadega päris rappa läheks, kord aastas arenguvestlus. Aga seda, et vanem pisiasjade lahendamisse sekkuks, pigem ei oodata.

Olen igati nõus. Lihtsalt ääremärkusena, minu ühe lapse koolis miskipärast oodati, et juba 1. klassi juntsud peavad vanemast lahti laskma, ei tohi vanemaga “komplektis” olla. Nt pidi 7-a laps suutma ise kirjutada õpetajale, teatada, et ta on puudunud ning küsima, millal pakutakse võimalust järeltööks. Jne. Minu laps sellega toime ei tulnud, ilmselgelt oli temale liiga vara. Nii et meie lapse koolis valitses jällegi teine äärmus. Mis polnud samuti hea.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu lapse kogemus on, et samas gümnaasiumis teistes paralleelides olid mitmed ta põhikooliaegsed sõbrad. Ja see ei takistanud sugugi neil omavahel edasi sõbrustamast. Vahetundides, peale kooli ja väljaspool saadi endiselt kokku. Mõned tunnid olid ka koolis koos, sest keeletundides, aga ka matemaatikas grupeeriti klassid kokku taseme järgi. Lisaks üritused, hobitegevused, koolisisesed võistlused jne, kus ei olnud oluline, kus klassis keegi käib.

Gümnaasium on ikka hoopis teine keskkond, lastel on rohkem vabadust ringi käia ja teistega suhelda, koostööd teha erinevates klassides õppivate kaaslastega. Gümnasist on rohkem individualist ja enda eest väljas, enam ei ole sellist klassijuhatajaga nunnutamist. Oleneb muidugi koolist ka, aga klassidevahelised tegemised on nii tavalised, et kokkupuutevõimalusi on lastel kindlasti piisavalt. Nii et ma ei mõtleks liialt üle ja laseks minna, nagu läheb. 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Küsija suu pihta ei lööda- alati võib küsida.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 6 postitust - vahemik 31 kuni 36 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Kui laps soovib uues gümnaasiumis sõbraga ühte klassi