Laps mul 7a ja lapse isast oleme lahus 6a. Lapse isa aga terrorisserib mind pidevalt ja teeb lapsele mu uut elukaaslast, kellega olen 5a koos elanud maha, et see uus on ikka paha ja tema on headuse kehastus. Lapse isa maksab elatusraha mitte ametlikult minu kontole natuke alla miinimumi ja nõuab, et laps iga 2 nädala tagant tema juures ööbiks, ta ema juures siis. Ka helistatakse päevas 10 korda ja kontrollitakse meie elu, laps on muidugi väike ja kannab kõik ette.
Eile siis juhtus selline asi, et laps avastas magamamineku ajal, kuidas pimedas toas kaisukaru staatilist elektrit annab, tema jaoks avastus. Laps oli juba 21 ajal voodis ja kui 22.30 üle ukse kontrollisin, et kas ta juba magab, siis ta oli üle pea teki all ja tegi ikka oma kaisukaruga neid elektritrikke, võtsin siis karu ära, et ta saaks magama jääda ja jäigi natukese aja pärast. Aga hommikul helistas kohe oma isale ja nuttis, et emme võttis kaisukaru talt ära ja siis anti telefon muidugi minu kätte ja siis pidin mina nagu aru andma, et kuidas ja miks ma ikka julgesin karukest käest ära võtta ja nii koguaeg iga asjaga, läbi telefoni tullaks mind õpetama, teades ise mitte midagi. Kuidas saada rahu sellsest.
Teema: kui lapse isa terroriseerib
Määrad kohtu kaudu isa ja lapse kohtumiskorrad. Elatise asja saad ka siis soovi korral korda ajada. Kui on kindlad kohtumise ajad lapsel ja isal siis muul ajal pole vaja sul eksmehega suhelda. Kui näed, et helistab siis annad telefoni lapsele. Mehega ei suhtle.
Kui on midagi hädapärast vaja läbi rääkida siis tee seda meili teel kindlasti.
Nii tore, et lapa usaldab oma isa niivõrd, et kurdab talle oma muresid.
Mina mõtlesin eelkõige sellele. et kuidas karu äravõtmine toimus. Sina ja meie saame aru, et see oli vajalik. Kas laps ka aru sai, miks Sa võtsin talt karu ja mis oli tema teo tagajärg TEMA jaoks?
Toon kaks näidet:
– sa ikka veel ei maga, karu siia ja magama!
– sind köidab väga see, kuidas karu särtsu annab (ootad vastust). nii huvitav, et seda on pimedas hästi näha (ootad vastust). aga lugu selline, et kui sa õige magamaminekuaja mööda alsed, on sul raske uinuda, magad halasti ja ei saa hommikul üles. (ootad vstust). kuidas oleks parem, kas annad karu minu kätte või paneme ta padja alla? jne
Ka lapsega on võimalik mitut moodi suhelda…
Enesekehtestamine tuleb äraõppida. Hetkel käitud sa nii, et su lapse isa on sinu isa ka. Mul ei tuleks pähegi rääkida mulle sobimatult ajal telefoniga. Kui laps ütleb, et isa tahab rääkida, tuleb öelda aeg, kui sina oled valmis mehega rääkima. Kui sa hetkel ei saa ega taha, sa ei pea rääkima telefoniga. Sa ei ole selle mehe laps, et pead tema korraldusi täitma. Sind ei jääta enne rahule, kui õpid oma õiguste eest seisma ja käitud kui täiskasvanud, kes valib ise aja kuna räägib inimestega, kellega on vaja rääkida.
Aga karu äravõttes oleks tulnud lapsele öelda ,et karu tahab ka magada. Et karu häiriva need trikid samamoodi kui last, ei lase magama jääda. Ilmselt jäi lapsele täiesti arusaamatuks miks karu äravõeti. Et eile sobis, täna mitte. Ja see et lapsel on kellegagi oma muret jagada , on väga hea asi. Aga sina ei pea rääkima telefoniga siis kui sulle ei sobi. Sind ei sunni kedagi, sa ise võtad selle kõne ju vastu, järelikult on see sinu valik, mitte teise surve. Ei sobi, ära tee. Saadki rahu.
Ma kah hädas sellise tüübiga. 5 aastat lahus oldud, laps 7. Vahe on selles, et lapsega ta eriti ei suhtle, korra kuus mõneks tunniks võtab, helistab paar korda kuus. Aga siis kui laps on temaga käinud või telefonis rääkinud, siis saan mina hunniku etteheiteid. Miks lapsel pole korralikku jopet, sa ei osta talle kunagi midagi uut, ainult kaltsud on seljas, küll on lapsel küüned lõikamata, küll nagu must, küll sokis auk, küll korter sara ja mööbel vana. Küll ma keelan tal isaga rääkida, küll ma lasen lapsel valetada, küll ma peksan ja näljutan, ei anna raha, ei tee seda ja teist ja üldse mis ema ma selline olen. Kui ma pakun last, siis süüdistatakse, et annan last ainult siis kui mul vaja ära sokutada, kui ma ei paku ega luba, siis süüdistatakse, et keelan tal lapsega kohtuda ja muus 7-s surmapatus. Elatist maksab ta nüüdseks miinimumi, aga ikka eeldab, et laps peab saama kõige popimad ja uuemad asjad ja sööma ööbikukeeli. Kusjuures 7-aastasele pole kaltsukatest midagi saada ka, et süüdistustel üldse mingit alust oleks. Olen alati soodukate ajal riideid ette ostnud ja kui midagi puudu tuleb, ostan kohe ja täishinnaga poest. Vähesed koduriided on kasutatult. Laps on pealegi väga hea isuga ja sööb tõesti palju, süüa teen ise ja alati lihaga, ei mingeid viinereid ja vorste… Et tegelikkuses on nagu kõik korras, aga igasuguseid asju tõlgendatakse vastavalt vajadusele ja siis valatekase jälle mind sopaga üle… Eriti olen tähele pannud, et süüdistab mind asjades, mida ise teeb.
Ma kah hädas sellise tüübiga. 5 aastat lahus oldud, laps 7. Vahe on selles, et lapsega ta eriti ei suhtle, korra kuus mõneks tunniks võtab, helistab paar korda kuus. Aga siis kui laps on temaga käinud või telefonis rääkinud, siis saan mina hunniku etteheiteid. Miks lapsel pole korralikku jopet, sa ei osta talle kunagi midagi uut, ainult kaltsud on seljas, küll on lapsel küüned lõikamata, küll nagu must, küll sokis auk, küll korter sara ja mööbel vana. Küll ma keelan tal isaga rääkida, küll ma lasen lapsel valetada, küll ma peksan ja näljutan, ei anna raha, ei tee seda ja teist ja üldse mis ema ma selline olen. Kui ma pakun last, siis süüdistatakse, et annan last ainult siis kui mul vaja ära sokutada, kui ma ei paku ega luba, siis süüdistatakse, et keelan tal lapsega kohtuda ja muus 7-s surmapatus. Elatist maksab ta nüüdseks miinimumi, aga ikka eeldab, et laps peab saama kõige popimad ja uuemad asjad ja sööma ööbikukeeli. Kusjuures 7-aastasele pole kaltsukatest midagi saada ka, et süüdistustel üldse mingit alust oleks. Olen alati soodukate ajal riideid ette ostnud ja kui midagi puudu tuleb, ostan kohe ja täishinnaga poest. Vähesed koduriided on kasutatult. Laps on pealegi väga hea isuga ja sööb tõesti palju, süüa teen ise ja alati lihaga, ei mingeid viinereid ja vorste… Et tegelikkuses on nagu kõik korras, aga igasuguseid asju tõlgendatakse vastavalt vajadusele ja siis valatekase jälle mind sopaga üle… Eriti olen tähele pannud, et süüdistab mind asjades, mida ise teeb.
Ah et kohe terrorisseerib jah?
Vaata, lapse isa on samasugune lapsevanem nagu sinagi . Tegelikult teoreetiliselt peaks olema nii, et laps elaks 6 kuud sinu juures ja 6 kuud isa juures või 2 nädalat sinu juures ja 2 nädalat isa juures jne.
Sul ei ole mitte mingit õigust, saad aru, MITTE MINGIT ÕIGUST piirata seda palju isa ja laps omavahel suhtlevad ja millest nad suhtlevad. Ta on lapse isa. Lapsevanem. Sa ei ole mitte kuidagi rohkem lapsevanem kui lapse isa. See võib sulle mitte meeldida ja lapse isal võivad olla omad tagamõtted, aga nii see on.
Ja üldiselt tundud sa mingi suhteliselt imelik inimene olema – milline värdjas kisub lapse käest öösel karu ära? Kui laps on voodis ja rahulikult omaette mängib, siis mängigu, küllap silmad kinni vajuvad kui uni peale tuleb. Mingi kontrollifriigist maniakk.
Lapsest on kahju.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Laps mul 7a ja lapse isast oleme lahus 6a. Lapse isa aga terrorisserib mind pidevalt ja teeb lapsele mu uut elukaaslast, kellega olen 5a koos elanud maha, et see uus on ikka paha ja tema on headuse kehastus. Lapse isa maksab elatusraha mitte ametlikult minu kontole natuke alla miinimumi ja nõuab, et laps iga 2 nädala tagant tema juures ööbiks, ta ema juures siis. Ka helistatakse päevas 10 korda ja kontrollitakse meie elu, laps on muidugi väike ja kannab kõik ette.
Eile siis juhtus selline asi, et laps avastas magamamineku ajal, kuidas pimedas toas kaisukaru staatilist elektrit annab, tema jaoks avastus. Laps oli juba 21 ajal voodis ja kui 22.30 üle ukse kontrollisin, et kas ta juba magab, siis ta oli üle pea teki all ja tegi ikka oma kaisukaruga neid elektritrikke, võtsin siis karu ära, et ta saaks magama jääda ja jäigi natukese aja pärast. Aga hommikul helistas kohe oma isale ja nuttis, et emme võttis kaisukaru talt ära ja siis anti telefon muidugi minu kätte ja siis pidin mina nagu aru andma, et kuidas ja miks ma ikka julgesin karukest käest ära võtta ja nii koguaeg iga asjaga, läbi telefoni tullaks mind õpetama, teades ise mitte midagi. Kuidas saada rahu sellsest.[/tsitaat]Minu arvates oled sa ise paras värdjas. Tundub et lapsel on tubli isa, keda ta usaldab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]miks eelviimast ja viimast postitust ei kustutata, tegemist on sõimuga
ja kes sa üldse selline oled, et siin teemat kommenteerida, sul mingi isiklik seos sellega või oled ise lapse isa:)[/tsitaat]Tõde on valus kuulata?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ah et kohe terrorisseerib jah?
Vaata, lapse isa on samasugune lapsevanem nagu sinagi . Tegelikult teoreetiliselt peaks olema nii, et laps elaks 6 kuud sinu juures ja 6 kuud isa juures või 2 nädalat sinu juures ja 2 nädalat isa juures jne.
Sul ei ole mitte mingit õigust, saad aru, MITTE MINGIT ÕIGUST piirata seda palju isa ja laps omavahel suhtlevad ja millest nad suhtlevad. Ta on lapse isa. Lapsevanem. Sa ei ole mitte kuidagi rohkem lapsevanem kui lapse isa. See võib sulle mitte meeldida ja lapse isal võivad olla omad tagamõtted, aga nii see on.
Ja üldiselt tundud sa mingi suhteliselt imelik inimene olema – milline värdjas kisub lapse käest öösel karu ära? Kui laps on voodis ja rahulikult omaette mängib, siis mängigu, küllap silmad kinni vajuvad kui uni peale tuleb. Mingi kontrollifriigist maniakk.
Lapsest on kahju.[/tsitaat]Siis võtkugi 2ks nädalaks iga kuu enda juurde. Istugu lapsega kodus kui laps haige, viigu kooli ja lasteaeda ja toogu sealt, õppigu temaga kõik need õhtud ja õppimisest ülejäänud aeg mängigu kuni magama minekuni. Tehku talle süüa, pesku tema pesu, loobugu enda isiklikest käikudest jne. Seni kuni ta reaalselt ei osale lapse kasvatamises ja tema arvates seisneb kasvatamine ainult ema kallal näägutamises, ei olegi tal mitte mingit sönaöigust rääkida kaasa lapse igapäevaelu küsimustes. Loe perekonnaseadust! Seni kuni kõik need kohustused on ainult ema õlul, otsustab tema, mis kell laps magama läheb ja ka seda, millises koguses ja kas üldse sellist ema autoriteeti õõnestavat eeskuju ta enda lapsele soovib.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma kah hädas sellise tüübiga. 5 aastat lahus oldud, laps 7. Vahe on selles, et lapsega ta eriti ei suhtle, korra kuus mõneks tunniks võtab, helistab paar korda kuus. Aga siis kui laps on temaga käinud või telefonis rääkinud, siis saan mina hunniku etteheiteid. Miks lapsel pole korralikku jopet, sa ei osta talle kunagi midagi uut, ainult kaltsud on seljas, küll on lapsel küüned lõikamata, küll nagu must, küll sokis auk, küll korter sara ja mööbel vana. Küll ma keelan tal isaga rääkida, küll ma lasen lapsel valetada, küll ma peksan ja näljutan, ei anna raha, ei tee seda ja teist ja üldse mis ema ma selline olen. Kui ma pakun last, siis süüdistatakse, et annan last ainult siis kui mul vaja ära sokutada, kui ma ei paku ega luba, siis süüdistatakse, et keelan tal lapsega kohtuda ja muus 7-s surmapatus. Elatist maksab ta nüüdseks miinimumi, aga ikka eeldab, et laps peab saama kõige popimad ja uuemad asjad ja sööma ööbikukeeli. Kusjuures 7-aastasele pole kaltsukatest midagi saada ka, et süüdistustel üldse mingit alust oleks. Olen alati soodukate ajal riideid ette ostnud ja kui midagi puudu tuleb, ostan kohe ja täishinnaga poest. Vähesed koduriided on kasutatult. Laps on pealegi väga hea isuga ja sööb tõesti palju, süüa teen ise ja alati lihaga, ei mingeid viinereid ja vorste… Et tegelikkuses on nagu kõik korras, aga igasuguseid asju tõlgendatakse vastavalt vajadusele ja siis valatekase jälle mind sopaga üle… Eriti olen tähele pannud, et süüdistab mind asjades, mida ise teeb.
[/tsitaat] klassikaline käitumine. Tere tulemast klubisse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Siis võtkugi 2ks nädalaks iga kuu enda juurde. Istugu lapsega kodus kui laps haige, viigu kooli ja lasteaeda ja toogu sealt, õppigu temaga kõik need õhtud ja õppimisest ülejäänud aeg mängigu kuni magama minekuni. Tehku talle süüa, pesku tema pesu, loobugu enda isiklikest käikudest jne. Seni kuni ta reaalselt ei osale lapse kasvatamises ja tema arvates seisneb kasvatamine ainult ema kallal näägutamises, ei olegi tal mitte mingit sönaöigust rääkida kaasa lapse igapäevaelu küsimustes. Loe perekonnaseadust! Seni kuni kõik need kohustused on ainult ema õlul, otsustab tema, mis kell laps magama läheb ja ka seda, millises koguses ja kas üldse sellist ema autoriteeti õõnestavat eeskuju ta enda lapsele soovib.[/tsitaat]Ei otsusta ta midagi. Lapsel on KAKS vanemat ja nad mõlemad on võrdsed.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oioioioi kus kägu 20:27 märatseb siis jälle, tundub et ikka väga isiklik see teema talle[/tsitaat]Sapine märkus ei ole märatsemine ja helistamine ei ole terrorism. Tehke omale asjad selgeks, lollid kanad!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei otsusta ta midagi. Lapsel on KAKS vanemat ja nad mõlemad on võrdsed. [/tsitaat]
§ 145. Lahus elavate vanemate otsustusõigus
(2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.
Reeglina otsustab alljärgnevat kohus, mitte perekooli kägu.
§ 119. Otsustusõiguse andmine ühele vanemale
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kle kägu 20:37 sa vist ei saa täna magamagi minna, kuna see teema sulle niiiii südamelähedane, ma tean, KES sa selline oled, IP nuhk[/tsitaat]Palju õnne siis! Ütle teistele ka.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
§ 145. Lahus elavate vanemate otsustusõigus
(2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.
Reeglina otsustab alljärgnevat kohus, mitte perekooli kägu.
§ 119. Otsustusõiguse andmine ühele vanemale
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.[/tsitaat]Mingit kohtuotsust ju pole. Antud juhtumil on üks vanem (ema) võtnud omale ainuõiguse otsustada omavoliliselt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lapselt mingi karu ära võtmine, et laps saaks rahus magama jääda, eriti kui ta on selle nn karu tõttu mitu tundi voodis vähkrenud ja katseid sellega teinud, ei anna kohtul õigust last vanemalt ära võtta. Lapse ema on see, kes kasvatab last, siis on tema otsustada, kuidas on lapsele parem, ja mingi isa ei tule siin telefoni teel isatsema lapse emaga.[/tsitaat]Tuletame meelde asjaolusid: kontakt toimus lapse initsiatiivil. Laps tajus teravalt ebaõiglust ja vahendas selle olulise seiga oma isale.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mingit kohtuotsust ju pole. Antud juhtumil on üks vanem (ema) võtnud omale ainuõiguse otsustada omavoliliselt. [/tsitaat]Ei peagi olema kohtuotsust, piisab ka sellest
… Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul elab.
Kui sa pole millegagi rahul ja soovid, et laps sinu juures elaks, pöördu kaebusega sinna kuhu vaja.
Reeglina sellised mehed ei soovi last alaliselt enda juurde elama, sest nad psühhopaatidest maniakid, kes kasutavad last vahendina ema elu kontrollimiseks. Nad ei külasta last kuude kaupa kui ühtäkki ilmuvad välja ja hakkavad enda nõudmisi esitama. Seejärel kaovad jälle pikaks ajaks. Selline teguviis on äärmiselt kurnav lapse psüühikale, sest just siis kui on suutnud isaga lähedaseks saada, haihtub isa jälle.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei peagi olema kohtuotsust, piisab ka sellest
… Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul elab.
Kui sa pole millegagi rahul ja soovid, et laps sinu juures elaks, pöördu kaebusega sinna kuhu vaja.
Reeglina sellised mehed ei soovi last alaliselt enda juurde elama, sest nad psühhopaatidest maniakid, kes kasutavad last vahendina ema elu kontrollimiseks. Nad ei külasta last kuude kaupa kui ühtäkki ilmuvad välja ja hakkavad enda nõudmisi esitama. Seejärel kaovad jälle pikaks ajaks. Selline teguviis on äärmiselt kurnav lapse psüühikale, kes siis kui just on suutnud isaga lähedaseks saada, haihtub isa jälle.[/tsitaat]Lähtume siiski faktidest. Isa lausa nõuab et laps oleks 2 nädala jooksul 1 öö tema juures. Seega ei ole mõtet temast psühhopaati teha. Mulle tundub et tegemist on vastutustundliku ja hea isaga, kes hoiab lapsega pidevat kontakti.
No eks kultiveerime siis seda mudelit edasi, et peale lahkuminekut on isa ainus roll kord kuus 145 eurot teele panna ja sellega kogu kontakt piirdubki.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lähtume siiski faktidest. Isa lausa nõuab et laps oleks 2 nädala jooksul 1 öö tema juures. Seega ei ole mõtet temast psühhopaati teha. Mulle tundub et tegemist on vastutustundliku ja hea isaga, kes hoiab lapsega pidevat kontakti. [/tsitaat]Sageli nad nõuavadki kohtumisi juurde kui ei ole olemasolevaidki ära kasutanud.
Teemaalgataja saada talle enda poolsed ajad lapsega kohtumiseks ja ka see konkreetne päev, millal laps isa juures ööbib ja märgi ära ka ajad lapsele helistamiseks.Kõikide nende aegade juures lähtu lapsele sobivatest aegadest, mitte tema nõudmistest. Kui su laps on väike, on oluline talle stabiilsus ja rahu. Teistel aegadel eira. Muud moodi sa terrorist lahti ei saa. Kohtu poole pöördudes ta ka teistsugust lahendit ei saaks aga vaevalt ta sinna pöördub.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
