Teema: Kui lapse sugu ei vasta mehe ootusele

Kalli sulle ❤️
Eks kõigil on vähemal või rohkemal määral lapse soo osas eelistused, isegi kui nad ise seda eitavad või partnerile ei räägi. Eriti kui ühest soost laps(i) juba peres on ja soovitakse “komplekt kokku saada” (poeg ja tütar).

Rasedus on teie mõlema jaoks emotsionaalne aeg ja sellel perioodil ei ole mõistlik suuri otsuseid langetada, nt lahku minna, sest te pole päris teie ise ja mõlemal on omad hirmud.  Küll aga saan omast kogemusest öelda, et kui laps on sündinud, suudad sa endale paksu näha kasvatada ja mehele/tema perele selgeks teha, et sul ja lapsel on kõik hästi ning te ei oota tema soo ega kasvatusmeetodite osas kriitikat. Kui nad ei suuda ennast kokku võtta, siis eemaldad nad täielikult lapse elust, sest temast saab sulle hetkega kõige tähtsam inimene maailmas ning te ei tohi elada alanduse käes.
Võta mees iga hinna eest sünnitusele kaasa. Sõitke kasvõi teise linna kui vaja (koroonapiirangud). Siis tekib mehel lapsega emotsionaalne side kordades kiiremini ning ta hindab sinu pingutusi rohkem.
Sinu mees ei ole laps ning talle tulebki otse öelda, et te saate tütre. Ta võib pettunud olla, see on loomulik. Sina ära võta seda südamesse ja lase tal selle mõttega harjuda. Ära luba endale halvasti öelda. Rõhutagi, et loote soo valib tegelikult tema ja igaüks teab, et tõenäosus on peaaegu 50-50. Võid pöörduda näiteks raseduskriisi nõustaja juurde või paariteraapiasse. Murevabat raseduse jätku!

PS! Võid talle enda perekooli teemapüstitust lugeda anda. Usun, et ta saab siit häid mõtteid

#4046895:

Nii kahju, et on selliseid muresid. Lisaks hirm tegelikult nii toredast uudisest rääkida. Sa hoiad seda kõike ju vaid enda teada. Kas oled tänaseks rääkinud ja kuidas mees reageeris?

Ma oskan vaid jagada enda kogemust, kuidas meil peres sellega oli. Kuigi ma ei ole seda teekonda veel lõpuni käinud (laps ei ole veel sündinud), siis näen lahendust igati positiivsena.

Enne kui ise lapse soo teada saime, kinnitas minu mees igatpidi, et tema jaoks ei ole tähtis kummast soost laps sünnib, aga kui saime teada et tuleb tüdruk, nägin siiski mõnevõrra pettumust. Ta otseselt midagi negatiivset ei öelnud, aga tal oli sellega leppida raske, nt et ehk siiski eksitus jmt. Sain aru, et ta siiski väga lootis poega. Põhjuseks ilmselt see, et mees pelgas, et mida tüdrukuga teha, poisile oleks nii palju edasi anda vm. Seega ma tegin ise otsuse, et lähenen asjale kavaluse ja tõelise rõõmuga. Võib-olla ma lootsin ka ise mingi aeg, et ehk on poeg, et tema ei oleks pettunud, kuigi ise olin tüdruku üle ka väga õnnelik. Kujutasin ette kui äge on tüdrukuga, saab osta nii ilusaid riideid jmt. Ma koguni enne mõtlesin, et kindlasti võiks peres olla ka tütar ja oleksin kurb, kui oleks ainult poeg või pojad. Tahtsin seda väga iseeneda pärast, mistõttu ehk mõistsin mõnevõrra paremini ka teda. Kui tema pettumust nägin, siis ise vastupidi näitasin välja just rohkem rõõmu tütre üle, julgustasin teda seda mõtet omaks võtma. Rääkisime sellest mida saab tütrega koos teha, millised väikesed tüdrukud on, kuidas on tütred tihti isegi isadega lähedasemad. Tasakesi ta nõustus. Mõne aja pärast hakkas ta ise juba arutama ilusaid tütarlaste nimesid. Nii sai tasapisi see mõte tütrest üha kodusemaks. Ehk saame ükskord veel ühe lapse, kes võib-olla ongi poeg, aga ehk leiame juba ka praegu viise, kuidas isad selle saabuva lapsega saaksid ühist elu ja huvisid luua.

Ma arvan, et palju sõltub ka sellest, kuidas ise selles olukorras reageerid ja mis viisil meest kavalalt suunad. Näiteks ma arvan, et võiksid ikka julgelt välja näidata enda rõõmu ja ehk see nakatab ka lapse isa.

Mehed nagu väiksed lapsed teil! 🤦

Kas sa muretsed tema teadasaamise reaktsiooni pärast või tuleviku pärast?

Eks sa pead otse ütlema ja kui ta siis mossitab ja ei räägi sinuga, siis ütledki otse, et hallooo, tänapäeval võiks ikka inimene teada, kuidas lapsi eostatakse ja kui palju saba soo osas valida. Päriselt ka – pigem ei ole probleem poja-saamise soovis, vaid mees on ära hellitatud, et kui oma tahtmist ei saa, siis mossitab.

Ja eks edasi näed alles pärast lapse sündi. Aga ole valmis selleks, et kui ta käitumine ei muutu, siis nüüd on sinu prioriteet 1 kaitsta oma tütre vaimset tervist ja kui mees ikka lapsest ei huvitu, siis pead tagama lapsele terve vaimse õhkkonna.

Nagu reaalselt või? 21. sajandil tuleb inimesele üllatusena, et 50%  tõenäosusega saab ta tütre? Ja seda on kuidagi ääriveeri vaja veel selgitada ka?

Mul mees ootab täiega tütart, koguaeg käib mu juures: “Mõtle kui Teeleke ükskord jõuab…” 😀 Siinkohal mainin, et me ei tea sugu.
Õnneks, pole tal ka poja vastu midagi.

Kuid TA, mul on kahju, et su mees nii laps veel on. Kuid see võib muutuda kui laps sünnib. Ükskord saab ka poisist mees 🙂

#4064522:

Kas te elategi kusagil Indias või on mees tõsiusklik moslem? Sealsetel rahvastel on tavaliselt tütre sünd suur häbi ja mehel uhkuseks ikka kümmet poega vaja…

Eestis ma küll ei tea ühtegi peret, kus tütre sündimine mingi suur mure oleks…Kõik on ikka isside poolt poputatud printsessid alati.

Ei, mu õemees on indiast ja just ootas niiväga esimeseks lapseks tütart, no kui teada sai, et hoopis poiss, siis muidugi oli ka ikka rõõmus ja nüüd nunnutab beebipoissi suure andumusega, aga et isegi sellistest konservatiivsetest ühiskondadest võib tulla oluliselt normaalsema mõtteviisi ja suhtumisega mehi, tahan ma öelda…

#4064895:

#4064522:

Eestis ma küll ei tea ühtegi peret, kus tütre sündimine mingi suur mure oleks…Kõik on ikka isside poolt poputatud printsessid alati.

Mina näiteks olen naine ja mul on kindel sooeelistus, mille mittetäitumise korral oleksin pettunud. Muidugi ma ei räägi sellest päriselus mitte kellelegi ja seega kõik arvavadki, et mitte kellelgi ei ole lapse sooga eelistusi. Mulle on siinse teema nõuanded kasulikud, et kuidas leppida ja harjuda ka “teise” sooga. Jajah, peaasi, et terve laps jne. Ma ikkagi ei saa nii kergesti muuta enda sisemist soovi, pean selleks mõttes harjutama ja endaga tööd tegema.

Õnneks naiste puhul 99% juhtudest, kui see tilluke inimene sulle kätele pannakse, armastad sa teda kirjeldamatult just sellisena, nagu ta on.

#4066139:

#4043838:

2selt tundis ära kõik automargid lihtsalt külgvaate järgi.

See peab küll mingi nali olema. Minu mees töötab ühes margiesinduses töökoja juhatajana ja ei ole ka võimeline kõiki automarke külgvaate järgi ära tundma. Sellest oli just hiljuti meil juttu ja ta ütles, et disainid on nii sarnased ja muutuvad pidevalt, et see lihtsalt ei ole paljudel juhtudel võimalik. See 2-aastane tütar teil on ilmselt mingi imelaps, äkki lähete meediasse?

Sellises vanuses lapsed on nagu shvammid, imevad infot endasse, õpivad, kordavad. Mu lapsel oli siis kõik automargid selged, otsustasin selle mälu potentsiaali tal tähtede õppimisse ja lugemisse suunata. Neile on sellisesvanuses imelihtne tähti õpetada. Läheb see energia vähemalt õigesse kohta.

Ma ise olen teine tütar ja seetõttu ehk tundlikum sooteema osas, sest pidin ju olema poiss. Ma olen ikka väga palju kuulnud näkkuütlemisti nt 3.pojale, et oh jubedust su vanemad nii proovisid. Siin tuleb lihtsalt end kehtestada, sinu ülesanne ongi panna see pärdik naisi austama. Ma näiteks ütlesin kunagi kahe noormehega juttu ajades, et nii ei saa mõelda, kui nad avaldasid, et nad peret luues sooviks lapsi, tüdrukut ja poissi. Ma mäletan nende ehmunud nägusid, aga nad said aru, et see on tõesti diskrimineeriv ja vale ootus.

Mu oma mees rääkis, et ennustaja ütles, et saab 2 tütart, rääkis nii suhte alguses. Ok, hiljem saime 1.tütre ja 2.rasedusega olin õnnelik kui uh öeldi, et poiss tuleb ja siis ütlesin talle, et näe, ennustus oli vale.Kujutad ette, ta ütles, et ta pole kunagi sellist juttu mulle rääkinud. Rasestusin kusjuures siis, kui mõtlesin, et kindlasti tahaks tulla poeg, aga mental block on ees, kuna issi ootab tütrekesi.

Või võtame nt kirjanik Tõnu Õnnepalu. Isa oli macho, aga teine laps pärast tütart oli kirjanik ja gei, ainult tühistatud pere poolt terve elu. Milleks? Võtke vastu, ja olge tänulikud.