Teema: Kui ma 35.sünnipaevaks pole leidnud õiget meest, saan lapse üksinda

#3587873:

https://lood.delfi.ee/perejakodu/ajakirjalood/katrini-lugu-otsustasin-et-kui-ma-35-sunnipaevaks-pole-leidnud-enda-korvale-oiget-meest-saan-lapse-uksinda-soovitan-seda-teistelegi-naistele?id=91597695

Haige suhtumine. Et kui ollakse võimetu toimivat suhet looma, siis ollakse ikkagi piisavalt hea, et lapsevanemaks saada, ja isegi nii hea, et lapsele ka isa asendada? Absurd. Püütakse oma igavat elu lapse saamisega huvitavamaks teha…

Muuseas meestel sellist võimalust pole, ja kui seda üritada näiteks surrogaatema kasutades, siis löödaks selline mees ilmselt risti ja pillutaks kividega surnuks… Topeltmoraal.

Muuseas, need, kes selle mehe risti lööks on teised mehed, mitte niivõrd naised.

#3587873:

https://lood.delfi.ee/perejakodu/ajakirjalood/katrini-lugu-otsustasin-et-kui-ma-35-sunnipaevaks-pole-leidnud-enda-korvale-oiget-meest-saan-lapse-uksinda-soovitan-seda-teistelegi-naistele?id=91597695

Haige suhtumine. Et kui ollakse võimetu toimivat suhet looma, siis ollakse ikkagi piisavalt hea, et lapsevanemaks saada, ja isegi nii hea, et lapsele ka isa asendada? Absurd. Püütakse oma igavat elu lapse saamisega huvitavamaks teha…

Muuseas meestel sellist võimalust pole, ja kui seda üritada näiteks surrogaatema kasutades, siis löödaks selline mees ilmselt risti ja pillutaks kividega surnuks… Topeltmoraal.

Kriminaalne värk jah

#3587927:

Muuseas, need, kes selle mehe risti lööks on teised mehed, mitte niivõrd naised.

Muuseas, sina naine oled siia ilma sündinud justkui lapiku maa alumiselt küljelt.                        Mehi absoluutselt ei huvita, kus mingi isa on omale lapse saanud. Nemad hindavad isa vastavalt sellele, mida nad näevad, aga mitte ei kuule.                                                                          35- aastane naine, kui tema mitte ei lähe ausel moel dr Sõritsa juurde kunstlikule viljastamisele vaid läheneb (armastust teeseldes) suvalisele isasele kui spermadoonorile, seda võiks nimetada kõige jälgimaks teguviisiks oma mahakäinud organismi fertiiilsuse lõppu kartva naisterahva poolt. Et siis lapse isa oleks nagui mingi narts, millega tupsutatakse ovulatsioonis olevat jalgevahet

Ei mõista sellist lapsepainet. Inimene peaks leidma üles põneva, huvitava oma elus, väärtused jne.

Lihtsalt biomass biomassi pärast – no milleks.

#3587931:

Kuidas see haigem viis lapse saamiseks on, kui niimõnigi teine moodus – abiellutakse, lahutatakse, abiellutakse uuesti, lahutatakse taas, solgutatakse lapsi, sunnitakse neid kärgperes võõradte inimestega koos elama. Üksikvanema poolt pakutav pere on vähemalt stabiilne.

Väga õige suhtumine, ise kahetsen ka et ei teinud spermadoonoriga lapsi. Nüüd lapsed nagu asjad, kord ühes korteris siis paari päeva pärast kolib teise korterisse. Soovitan kõigil naistel kaaluda spermadoonorit, arvestades kui palju lahkuminekuid on, siis vähemalt laps sinu ja ei pea jagama ja poolitama.

Teemaalgataja toob siin jälle mängu vastanduse “normaalne pere” vs “poolik pere”. Ta on millegipärast kindel, et üksi lapsi saavad naised on kõik peresuheteks kõlbmatud, isekad ja hoolimatud. Et “normaalse pere” puudumine automaatselt välistab võimaluse lapsele õnnelikuks lapsepõlveks. – No ei ole maailm ja inimühiskond kahte värvi ruutudest koosnev mosaiik, selle mitmekesisus on lõputu, mingi lahterdamine ei tööta! Kas kägu, kes räägib oma õnnelikust lapsepõlvest koos üksikemaga, siis valetab?

Ja ma ei usu, et kuigi paljudel juhtudel otsustab naine mõnda meest tema teadmata spermadoonoriks kasutada ja siis pärast veel elatist küsida. Nii palju kui mina vastavatest olukordadest kuulnud olen (tutvusringkonnas mõned ikka on), toimivad mingid muud skeemid – sellised, mis ei alanda meessugu.

#3588045:

Lapse pead ka üleskasvatama, vähemalt 20-23 aastat, et kui 40selt saad, siis lapse ülikooli lõpetades oled juba pensionil. Seega on 35 viimane aeg üksi laps saada.

Ei pea küll nii hullusti kartma seda pensionilolekut lapse ülikooli lõpetamise ajaks. Minu ema oli, ja mis siis (ta oli 39, kui ma sündisin, isa veel paar aastat vanem). Ja miks üldse vaikimisi rääkida veel sündimata lapse ülikooliminekust, see mõjub kuidagi teisi variante halvustavalt. Muidugi, kui tervis on 40. eluaastaks kehvaks läinud, siis on üksinda lapse saamine ehk juba liigne väljakutse. Aga tervel naisel on siis üle poole elu veel ees (loodetavasti).

Peab leidma kaaslase, ja selle kaaslasega saama lapse ja elama surmani koos. Lahku minna ei tohi. Lapsel peab olema pere, kahe vanemaga.
Oled nõus?

#3587977:

35- aastane naine, kui tema mitte ei lähe ausel moel dr Sõritsa juurde kunstlikule viljastamisele vaid läheneb (armastust teeseldes) suvalisele isasele kui spermadoonorile, seda võiks nimetada kõige jälgimaks teguviisiks oma mahakäinud organismi fertiiilsuse lõppu kartva naisterahva poolt. Et siis lapse isa oleks nagui mingi narts, millega tupsutatakse ovulatsioonis olevat jalgevahet

Julm, aga kahjuks tõsi.

Ja ilmselt need kolm naist, kellest see tasuline artikkel pajatab, peavad veel lisaks tupsutamisele kasutama mingeid silmatilku või ohtralt alkoholi.
Mida siis mehele enne suguakti osavalt sisse manustada.

Sest mida see naiste väljend “ei leia sobivat meest” muud ikka tähendab, kui julma tõsiasja, et tegu on täielike krokodillide või kõõmadega, kes ise koledat meest ei taha ja kenade ja tarkade meeste seas pole sellistel absoluutselt lööki.

Ehk siis nad ei oska kriitiliselt peeglisse vaadata ja leppida “oma tasemel” mehega.
Kunagi, kui feminismi veel ei olnud, siis öeldi, et “man must know his limits” ehk mees peab teadma oma piire.
Ja eks nad mingil määral ikka teadsid ka, talupoeg päris printsessi taga ei ajanud.

Tänases liberite ühiskonnas ei ütle aga naistele keegi, et ka “woman must know her limits too.”
Sest see oleks samasugune solvang, kui neegrilt ID kaarti küsida.

#3587948:

#3587931:

Kuidas see haigem viis lapse saamiseks on, kui niimõnigi teine moodus – abiellutakse, lahutatakse, abiellutakse uuesti, lahutatakse taas, solgutatakse lapsi, sunnitakse neid kärgperes võõradte inimestega koos elama. Üksikvanema poolt pakutav pere on vähemalt stabiilne.

No kui petta mehelt laps välja, jääda salaja rasedaks, siis muidugi lahe ju, naise võtmes. Aga kas ka mehe võtmes? Kui sa räägid ükskõik millisele mehele, tahan sinult last, aga sind ei taha, siis läheb raskeks selle lapse saamisega.

Esiteks isa ei saa lapsele olla isa, ta on sunnitud maksma elatist lapsele keda ei soovinud, kolmandaks võetakse lapselt ära isa võimalus. Ikka ja jälle tuleb välja see, kui jubedalt julm saab olla naine oma isekuses. See on haige

Mees kasutab kondoomi kui naisega koos ei eka ja temalt last ei soovi, mis selles julma on?

#3588139:

#3587977:

35- aastane naine, kui tema mitte ei lähe ausel moel dr Sõritsa juurde kunstlikule viljastamisele vaid läheneb (armastust teeseldes) suvalisele isasele kui spermadoonorile, seda võiks nimetada kõige jälgimaks teguviisiks oma mahakäinud organismi fertiiilsuse lõppu kartva naisterahva poolt. Et siis lapse isa oleks nagui mingi narts, millega tupsutatakse ovulatsioonis olevat jalgevahet

Julm, aga kahjuks tõsi.

Ja ilmselt need kolm naist, kellest see tasuline artikkel pajatab, peavad veel lisaks tupsutamisele kasutama mingeid silmatilku või ohtralt alkoholi.

Mida siis mehele enne suguakti osavalt sisse manustada.

Sest mida see naiste väljend “ei leia sobivat meest” muud ikka tähendab, kui julma tõsiasja, et tegu on täielike krokodillide või kõõmadega, kes ise koledat meest ei taha ja kenade ja tarkade meeste seas pole sellistel absoluutselt lööki.

Ehk siis nad ei oska kriitiliselt peeglisse vaadata ja leppida “oma tasemel” mehega.

Kunagi, kui feminismi veel ei olnud, siis öeldi, et “man must know his limits” ehk mees peab teadma oma piire.

Ja eks nad mingil määral ikka teadsid ka, talupoeg päris printsessi taga ei ajanud.

Tänases liberite ühiskonnas ei ütle aga naistele keegi, et ka “woman must know her limits too.”

Sest see oleks samasugune solvang, kui neegrilt ID kaarti küsida.

Ma küll ei tea, kus sa elad, aga igal pool pole isegi saada neid “kõõmaga ja krokodilliga ühel tasandil” olevaid mehi. Naised võtaks, aga mida sa võtad kui võtta ei ole? Muidugi, kui sa tead kust kõõm naine leiaks kõõmast mehe ja kus krokodillist naine kohtaks krokodillist meest, siis kirjuta siia.

#3588251:

Ükski mees ei taha maksta elatist ja elada oma lapsest lahus.

See, et sina seda ei taha, ei tähenda, et MITTE ÜKSKI mees seda ei taha. Vägagi tahavad. Lahus elamine ei tähenda ju ometi seda, et selle kokkuleppel saadud lapsega üldse ei kohtuks ja suhelda ei saaks. Kui puuduvad mingid lahkumineku vaevad, et üks on teisele räigelt haiget teinud südame purustanud jne, siis ei ole ju mingit probleemi lapsevanematel omavahel suhelda ja ka lapse suhtluskorra rahumeelselt paika panna.

#3587948:

#3587931:

Kuidas see haigem viis lapse saamiseks on, kui niimõnigi teine moodus – abiellutakse, lahutatakse, abiellutakse uuesti, lahutatakse taas, solgutatakse lapsi, sunnitakse neid kärgperes võõradte inimestega koos elama. Üksikvanema poolt pakutav pere on vähemalt stabiilne.

No kui petta mehelt laps välja, jääda salaja rasedaks, siis muidugi lahe ju, naise võtmes. Aga kas ka mehe võtmes? Kui sa räägid ükskõik millisele mehele, tahan sinult last, aga sind ei taha, siis läheb raskeks selle lapse saamisega.

Esiteks isa ei saa lapsele olla isa, ta on sunnitud maksma elatist lapsele keda ei soovinud, kolmandaks võetakse lapselt ära isa võimalus. Ikka ja jälle tuleb välja see, kui jubedalt julm saab olla naine oma isekuses. See on haige

Kuidas käib salaja rasedaks jäämine? Kui mees ennast vahekorra ajal ei kaitse, võib ta täie teadmisega isaks saada.

See, et mehi pole, on liigvalivate möla.

Nooremate seas on mehi rohkem kui naisi. Murdepunkt on kuskil 45 aasta kandis. Ilmselt see 35+ naine ei ole 45+, sest ta ei oleks siis enam fertiilne. Heakene küll, need on populatsiooni üldarvud.

Mingi kümmekond aastat tagasi, kui naist otsisin, olid populaarsed saidid flirtic.ee, rate.ee, date.delfi.ee, suhted24.ee jne. Seal hea kui 25% naistest vastas viisakale kirjale. (Jutt pole surnud kontodest, vaid nendest naistest, kes käivad iga mõne päeva tagant sees.) Ja siis ka, kui naine vastas, oli pooltel juhtudel vastus selline, mis ei jätkanud vestlust, näiteks midagi ühesilbilist või sellist, kust on näha, et ta ei soovi suhtlust jätkata. Minu alustav kiri oli muidugi viisakas (kirjavigadeta ja neutraalne, mitte “seXXime” või muud taolist rumalat). Näitajad nagu kõrgharidus, mittesuitsetamine jms kõik korras, varasemaid lapsi polnud, pilt oli olemas. Tõsi, pildil ei olnud autot kõrval ja rahakotti ka ei näidanud, et kas ulub tuul või sajalised juba paigas.

Minul praeguseks naine olemas, lapsed ka. Aga jutt, et “sobivaid mehi pole”, on minu jaoks pärast seda tutvumissaitide kogemust hülgemöla. Praegu on kuulu järgi asi lihtsamgi (on Tinder, mis arvestab mugavamalt geograafiat).

Muide, ma tean ka tuttavate seas mitmeid vallalisi mehi. Vanus 30+, kõrgharidus, tervislikud eluviisid jne. Aga nad on veidi tagasihoidlikumad kui mina ja eelistavad kohtuda reaalelus (mille tõenäosus muidugi on veel väiksem kui netis tutvuda, eriti arvestades tänapäeva naiste latti ja feminismi – teed ukse naise ees lahti, oled šovinistlik siga, ei tee ust lahti, oled mats).

Spermadoonoril pole muidu viga midagi, aga bioloogia õpetab, et optimaalne kasvukeskkond on ema ja isa. Pealegi, laps hakkab kunagi huvituma oma päritolu kohta. 30 a tagasi doonorrasedusega saadud lapsed alles on asunud oma postitusi välismaa foorumitesse kirjutama, et kuidas juurtetus painab. Meil on ajalugu sel teemal liig lühike, et midagi arvata. Üks on selge – spermadoonori kasutaja mitte ei leia meest või et sobivaid mehi poleks, vaid ei suvatse mehi tähelegi panna ja meestele võimalust anda ning käib ringi, nina püsti.