Esileht Pereelu ja suhted Kui mees keeldub abiellumast

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 431 )

Teema: Kui mees keeldub abiellumast

Postitas:
Kägu

Oleme olnud koos juba 15+ aastat.
Olen hiljuti rääkinud mehega abielust. Mehe sõnade kohaselt tema seda ei soovi ja see pole tema jaoks. Kui küsisin kas asi on armastuses, et see pole piisavalt tugev abiellumiseks siis ta läks täiesti närvi ja seletas, et kas ma ootan , et ta käituks nagu kuskilt seebikast Alejandro roos hambus, roomab kallima käte vahele.
Kooselu ju pole ametlik. Piiri ületadeski küsitakse tihti kas need on minu lapsed kes mul kaasas, sest mina olen erineva perekonnanimega.

+12
-27
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu käest pole 20 keegi sellist küsimust küsinud, kuigi oleme väga palju reisinud.

Aga miks sina abielluda soovid? Mis see sulle annab v mida muudab?

+19
-26
Please wait...

Postitas:
Kägu

Piiri ületadeski küsitakse tihti kas need on minu lapsed kes mul kaasas, sest mina olen erineva perekonnanimega.

Minult pole ka sellist asja mitte kunagi küsitud.

+16
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen hiljuti rääkinud mehega abielust. Mehe sõnade kohaselt tema seda ei soovi ja see pole tema jaoks. Kui küsisin kas asi on armastuses, et see pole piisavalt tugev abiellumiseks siis ta läks täiesti närvi ja seletas, et kas ma ootan , et ta käituks nagu kuskilt seebikast Alejandro roos hambus, roomab kallima käte vahele.

Küsimus armastuse tugevuse kohta on muidugi manipulatsioon, see oleks võinud küsimata jääda. Sa pole ju enam ammu teismeline… Piisab, kui annad mehele lihtsalt teada,  et sina tahaksid abielluda.

Muus osas aga jah, selle 15+ aasta jooksul oleksite jõudnud abielluda küll. Aga kui sa olid nõus selle mehega lapsed saama ilma abiellumata, siis mis nüüd muutunud on? Kui mees ikka abiellumisele väga vastu on, siis sul ainult kaks valikut jääbki – kas elate samamoodi edasi või lähete paarina laiali.  Esimene variant eeldab muidugi seda, et sa abiellumise teemal sa mehe ees ei sae, muidu on teine variant pea paratamatu.

+30
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samuti n+1 korda lapsega reisinud ja pole keegi veel huvi tundnud. Kindlasti on piiril kellegi käest dokumente/ tõendit küsitud, aga väita, et see kogu aeg nii on … ei usu.

Isegi kui olen oma sõbranna lastele saatja olnud, pole ühtegi tõendit küsitud ja nad ilmselgelt pole isegi natukene minuga sarnased. Oma lapse puhul võiks veel väita, et ju on sarnasus märgata ja jäetakse rahule.

See reisimise argument ei päde, võta laualt maha. Miks sa tegelikult nüüd nii väga abielluda tahad? Ma mõtlen, et kui näiteks see on eluaeg su ettekujutus olnud kooselust, siis kas poleks pidanud selle enne laste saamist ära tegema? Ma ei tee su soovi abielluda maha, lihtsalt üritan mõista, et miks see nüüd nii oluline järsku on?

+16
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleme olnud koos juba 15+ aastat.

Olen hiljuti rääkinud mehega abielust. Mehe sõnade kohaselt tema seda ei soovi ja see pole tema jaoks. Kui küsisin kas asi on armastuses, et see pole piisavalt tugev abiellumiseks siis ta läks täiesti närvi ja seletas, et kas ma ootan , et ta käituks nagu kuskilt seebikast Alejandro roos hambus, roomab kallima käte vahele.

Kooselu ju pole ametlik. Piiri ületadeski küsitakse tihti kas need on minu lapsed kes mul kaasas, sest mina olen erineva perekonnanimega.

Sellepärast tahad abielluda, kuna piiril küsitakse, et kas tegemist on sinu lastega?

+12
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti ok, kui inimesed ei pea abiellumist oluliseks, see ei ütle tingimata midagi nende suhte kvaliteedi kohta. Tean ülipikaajalisi ja -õnnelikke kooselupaare ja õnnetuid abielupaare (nagu, loomulikult, ka vastupidi). Abielus olemine iseenesest ei ole määrav.

Aga minu meelest pole ok, kui üks paarilistest peab abiellumist oluliseks ja teine keeldub talle selles osas vastu tulemast. Kui abiellumisest on suva, siis peaks ju olema lihtne see suvakas asi oma armastatud kaaslase nimel ära teha. Kui ma teaksin, et mu kaaslasele on mingi minu jaoks üsna mõttetu asi ülimalt oluline, siis ma loomulikult oleksin nõus sellega kaasa minema. Kui abiellumisest pole aga suva, vaid ollakse suisa selle vastu, siis mul tekiks küll palju küsimusi põhjuste osas ja oletan, et kui põhjused on vähegi n-ö normaalsed, siis saab need lihtsalt lahendada (nt ei taha suurt pidu, kulutust, tähelepanu – võib teha vaikse kahekesi registreerimise; kardetakse oma vara pärast – võib teha varalahususlepingu jne). Ainus põhjus, mida kuidagi lahendada ei anna, on see, et üks lihtsalt ei armastagi teist piisavalt.

+42
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus kümme aastat tagasi olid, et ei vormistanud ära?

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loogiline oleks sellised asjad selgeks rääkida enne suhtesse astumist. Ma oleks ka väga häiritud, kui kaaslane tuleks peale laste saamist jutuga, et hakkame abielluma nüüd.

Mind isiklikult häirib abielu juures kõige rohkem see kohustuste osa, mis seadusega kaela surutakse. Ülalpidamiskohustus mingites olukordades jne.

Abielu on lihtsalt leping ja ma ei soovi oma ellu taolisi piiranguid.

+10
-27
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleme olnud koos juba 15+ aastat.

Olen hiljuti rääkinud mehega abielust. Mehe sõnade kohaselt tema seda ei soovi ja see pole tema jaoks. Kui küsisin kas asi on armastuses, et see pole piisavalt tugev abiellumiseks siis ta läks täiesti närvi ja seletas, et kas ma ootan , et ta käituks nagu kuskilt seebikast Alejandro roos hambus, roomab kallima käte vahele.

Kooselu ju pole ametlik. Piiri ületadeski küsitakse tihti kas need on minu lapsed kes mul kaasas, sest mina olen erineva perekonnanimega.

liiga hilja ärkasid. Muidugi sa võid uurida, et kas saaksid oma perekonna nime samaks vahetada lastega. Noh äkki mõni esivanem kandis sama nime. Samas su lapsed vist on juba päris suured.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees ei taibanud vastu küsida, mis muutus? Saite lapsed selle perekonnaseisuga, nii mees arvestabki, et 15 aastat oli hea, mis nüüd muutus!

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata tuleviku poole.Kui see mees peaksjuhuslikult väga vanaks elama ja vajama hooldajat, siis sinul ei ole tema ees mitte mingeid  kohustusi.

Lastel kahjuks on.

+21
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata tuleviku poole.Kui see mees peaksjuhuslikult väga vanaks elama ja vajama hooldajat, siis sinul ei ole tema ees mitte mingeid kohustusi.

Lastel kahjuks on.

Suhted on head, miinus abielu. Miks nii õel olla, et lastel on oma isa, kellega kasvavad, ees kohustused?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Abiellumine on rohkem suhte alguse teema. Või siis, kui laste planeerimiseni jõutakse. Harva abiellutakse mingi 15asastase suhte järel, kus lapsed ja kõik olemas, vähemalt mitte selle inimesega, kellega see suhe nii pikalt oli. Abiellumine toob kaasa vähemalt teoreetilisi finantskohustusi (kui kumbki jääks töövõimetuks), varajagamise ja vajaduse lahkumineku korral minna koos avaldust kirjutama. Kuigi ka laste olemasolu tekitab juba olukorra, et lahkumineku korral saab tulla kohtuvaidlus, kui kokkuleppele ei jõuta, aga abieluga on ikka veel natuke asjaajamist juures. Ju siis mees pole eriti optimistlik, vaid pigem selline parem karta, kui kahetseda tüüpi. Teine võimalus oleks, et ta ei taha abielluda, sest on juba abielus. Kolmas võimalus oleks, et tal on keegi silmapiiril. Aga need on ainult teoreetilised võimalused, võib-olla ta lihtsalt tahab vaba mees olla, sest see tekitab talle parema ja muretuma tunde kui abielumees olemine. Ilmselt ta eriti ei karda, et tal ka konkurente võiks olla, sest see on ka vahel mehi abielluma pannud.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti ok, kui inimesed ei pea abiellumist oluliseks, see ei ütle tingimata midagi nende suhte kvaliteedi kohta. Tean ülipikaajalisi ja -õnnelikke kooselupaare ja õnnetuid abielupaare (nagu, loomulikult, ka vastupidi). Abielus olemine iseenesest ei ole määrav.

Aga minu meelest pole ok, kui üks paarilistest peab abiellumist oluliseks ja teine keeldub talle selles osas vastu tulemast. Kui abiellumisest on suva, siis peaks ju olema lihtne see suvakas asi oma armastatud kaaslase nimel ära teha. Kui ma teaksin, et mu kaaslasele on mingi minu jaoks üsna mõttetu asi ülimalt oluline, siis ma loomulikult oleksin nõus sellega kaasa minema. Kui abiellumisest pole aga suva, vaid ollakse suisa selle vastu, siis mul tekiks küll palju küsimusi põhjuste osas ja oletan, et kui põhjused on vähegi n-ö normaalsed, siis saab need lihtsalt lahendada (nt ei taha suurt pidu, kulutust, tähelepanu – võib teha vaikse kahekesi registreerimise; kardetakse oma vara pärast – võib teha varalahususlepingu jne). Ainus põhjus, mida kuidagi lahendada ei anna, on see, et üks lihtsalt ei armastagi teist piisavalt.

Samamoodi tekib küsimusi, miks see abiellumine nii oluline on? Mida see reaalselt juurde annab? Äkki on ainult unistus uhkest peost ja valgest kleidist ning armustusega pole mingit pistmist. Ning täpselt samamoodi võiks teisele vastu tulla ning mitte abiellumist peale suruda kui teine seda ei soovi. Kui elu unistus on abielu, siis peaks juba kaaslase valikul sellega arvestama. Mitte sünnitama lapsi ja elama aastaid koos, et siis õnnetu olla, et teine ei soovigi abielluda.

Nime saab ju niisama ka ära vahetada.

+18
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti ok, kui inimesed ei pea abiellumist oluliseks, see ei ütle tingimata midagi nende suhte kvaliteedi kohta. Tean ülipikaajalisi ja -õnnelikke kooselupaare ja õnnetuid abielupaare (nagu, loomulikult, ka vastupidi). Abielus olemine iseenesest ei ole määrav.

Aga minu meelest pole ok, kui üks paarilistest peab abiellumist oluliseks ja teine keeldub talle selles osas vastu tulemast. Kui abiellumisest on suva, siis peaks ju olema lihtne see suvakas asi oma armastatud kaaslase nimel ära teha. Kui ma teaksin, et mu kaaslasele on mingi minu jaoks üsna mõttetu asi ülimalt oluline, siis ma loomulikult oleksin nõus sellega kaasa minema. Kui abiellumisest pole aga suva, vaid ollakse suisa selle vastu, siis mul tekiks küll palju küsimusi põhjuste osas ja oletan, et kui põhjused on vähegi n-ö normaalsed, siis saab need lihtsalt lahendada (nt ei taha suurt pidu, kulutust, tähelepanu – võib teha vaikse kahekesi registreerimise; kardetakse oma vara pärast – võib teha varalahususlepingu jne). Ainus põhjus, mida kuidagi lahendada ei anna, on see, et üks lihtsalt ei armastagi teist piisavalt.

Samamoodi tekib küsimusi, miks see abiellumine nii oluline on? Mida see reaalselt juurde annab? Äkki on ainult unistus uhkest peost ja valgest kleidist ning armustusega pole mingit pistmist. Ning täpselt samamoodi võiks teisele vastu tulla ning mitte abiellumist peale suruda kui teine seda ei soovi. Kui elu unistus on abielu, siis peaks juba kaaslase valikul sellega arvestama. Mitte sünnitama lapsi ja elama aastaid koos, et siis õnnetu olla, et teine ei soovigi abielluda.

Nime saab ju niisama ka ära vahetada.

Aga äkki ta soovib kuidagi oma tagalat kindlustada?  Hetkel on ju lapsed pärijad ja naine on mitte keegi. Samas ega kui mees varalahususe lepingu abielludes teeb, on naine samas seisus. TA sa hakka kõikide suuremate ostude arveid alles hoidma.

+7
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lase sõbrannal see teema mehele saata. Ning kui mees jutuks võtab, mängi, et sina ei tea midagi, sõbranna käitus omavoliliselt, aga tahad abielu registreerida ja pole nõus enam muudmoodi jätkama. Usu mind, varsti olete abielus. Kui aga ei tee sinuga sellest juttugi, siis väldib teemat ja seis on kordades hullem.

+2
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või kardad, et mees ütleb, et uks on seal? Ma ei usu hästi, et pärast pikka kooselu mees niimoodi ütleks. Pärast tuleb ikka tagasi nuruma ja on valmis ka roos hambus, sõrmus karbis kosja tulema.

+1
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tasu karta, et fakti ette pannes mees maha jätab, see tõenäosus on olematu.

+1
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata tuleviku poole.Kui see mees peaksjuhuslikult väga vanaks elama ja vajama hooldajat, siis sinul ei ole tema ees mitte mingeid kohustusi.

Lastel kahjuks on.

Kui selline suhtumine tänapäeva suhete aluseks on, siis pole küll ime, et maailm nii mäda on. Oma armastatud inimese kohta räägitakse niimoodi? Niikaua, kui meeldib, võin teda pidada, aga kui liiga tülikaks läheb, viskan üle parda. Ütleskid sa oma kodulooma kohta sedamoodi, nokitaks sind elusalt surnuks.

+19
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et isegi kui mees fakti ette pannes maha jätab ja ära läheb, pole sellest ju ka otseselt hullu. Jätku keeldumine hakkab nagunii abielluda sooviva naisega suhet mürgitama ja lõpuks ainult ussitate vastastikku.

Kas ehk võib olla, et mees loeb soovist välja, et oodatakse uhket kihlasõrmust ja suurt pulmapidu, kuhu kulub uue auto jagu raha? Ehk tasuks lihtsalt mehele öelda, et sa soovid olla ametlikus suhtes ja lähme käime perekonnaseisuametis ära?

+25
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata tuleviku poole.Kui see mees peaksjuhuslikult väga vanaks elama ja vajama hooldajat, siis sinul ei ole tema ees mitte mingeid kohustusi.

Lastel kahjuks on.

Kui selline suhtumine tänapäeva suhete aluseks on, siis pole küll ime, et maailm nii mäda on. Oma armastatud inimese kohta räägitakse niimoodi? Niikaua, kui meeldib, võin teda pidada, aga kui liiga tülikaks läheb, viskan üle parda. Ütleskid sa oma kodulooma kohta sedamoodi, nokitaks sind elusalt surnuks.

Kes ütleb, et tegemist pole TA endaga? Tuleb aru saada, et kui mees ei käitu nagu naine sooviks, noh, antud juhul abielluks, siis hakkavad naised mehi kutsuma ättideks, pässideks, hooldust vajavateks inimesteks jne. See on teise inimese madaldamine, et välja elada oma pettumust. Pole võimalik, et naine ütleks nii oma laste isa kohta, kes päriselt lapsi kasvatab, mitte pole rongaisa. Ta ütleb, sest teeb mehele abiellumise kohta otseseid vihjeid ja juttu, aga mees mõnitab, et roos hambus.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata tuleviku poole.Kui see mees peaksjuhuslikult väga vanaks elama ja vajama hooldajat, siis sinul ei ole tema ees mitte mingeid kohustusi.

Lastel kahjuks on.

Kui selline suhtumine tänapäeva suhete aluseks on, siis pole küll ime, et maailm nii mäda on. Oma armastatud inimese kohta räägitakse niimoodi? Niikaua, kui meeldib, võin teda pidada, aga kui liiga tülikaks läheb, viskan üle parda. Ütleskid sa oma kodulooma kohta sedamoodi, nokitaks sind elusalt surnuks.

Et mees ei pea isegi väikest abiellumise sammu tegema aga naine hooldagu ja kasigu aastaid oma vabaabielukaaslast?

+11
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et isegi kui mees fakti ette pannes maha jätab ja ära läheb, pole sellest ju ka otseselt hullu. Jätku keeldumine hakkab nagunii abielluda sooviva naisega suhet mürgitama ja lõpuks ainult ussitate vastastikku.

Kas ehk võib olla, et mees loeb soovist välja, et oodatakse uhket kihlasõrmust ja suurt pulmapidu, kuhu kulub uue auto jagu raha? Ehk tasuks lihtsalt mehele öelda, et sa soovid olla ametlikus suhtes ja lähme käime perekonnaseisuametis ära?

Mehed kardavad just seda, et nüüd tuleb mitukümmend tuhat välja käia ja suur vahmiil kohale tassida. Üks tuttav registreeris hiljuti, käidi väikse perega lihtsalt söömas viisakas restoranis ja kõik.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samamoodi tekib küsimusi, miks see abiellumine nii oluline on? Mida see reaalselt juurde annab? Äkki on ainult unistus uhkest peost ja valgest kleidist ning armustusega pole mingit pistmist.

Jah, ja täpselt samasugune küsimus võiks lapsesoovi peale ka üles kerkida. Ega ühtegi ratsionaalset põhjust lapsesaamiseks polegi, siis saab sel teemal ka kaaslast kuni tema viljaka ea lõpuni peedistada. Nii tore. Ikka et kes peale jääb.

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et mees ei pea isegi väikest abiellumise sammu tegema aga naine hooldagu ja kasigu aastaid oma vabaabielukaaslast?

Aga miks sa siis oled kooselus 15 aastat? Sest armastad. Ja oled vihane, et mees äkki vastu ei armasta.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleme olnud koos juba 15+ aastat.

Olen hiljuti rääkinud mehega abielust. Mehe sõnade kohaselt tema seda ei soovi ja see pole tema jaoks. Kui küsisin kas asi on armastuses, et see pole piisavalt tugev abiellumiseks siis ta läks täiesti närvi ja seletas, et kas ma ootan , et ta käituks nagu kuskilt seebikast Alejandro roos hambus, roomab kallima käte vahele.

Kooselu ju pole ametlik. Piiri ületadeski küsitakse tihti kas need on minu lapsed kes mul kaasas, sest mina olen erineva perekonnanimega.

Kui sa olid nõus sohilapsed saama, siis nüüd on pisut hilja abielu nõuda. Lõpeta väljapressimine ja manipuleerimine, selline elu on olnud sinu enda valik.

+12
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

No minul ei oleks kõne alla tulnudki laste saamine, ilma et PEREKONNAL ühine nimi oleks. Või elada nii rohkem koos kui 5 aastat. Kuna sulle sobis kõik see eelnev, mis enam jonnida.

 

+14
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes ütleb, et tegemist pole TA endaga? Tuleb aru saada, et kui mees ei käitu nagu naine sooviks, noh, antud juhul abielluks, siis hakkavad naised mehi kutsuma ättideks, pässideks, hooldust vajavateks inimesteks jne. See on teise inimese madaldamine, et välja elada oma pettumust. Pole võimalik, et naine ütleks nii oma laste isa kohta, kes päriselt lapsi kasvatab, mitte pole rongaisa.

Perekool on täis meestevihkajatest naisi ja sekka mõni naistevihkajast mees ka. Need vihkamise hääled on iga teema juures kõige valjemad ja “lahuta!” või “mina näitaks sellele mehele kohe ust!” on juba ammu Perekooli klassikaks saanud.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekool on täis meestevihkajatest naisi ja sekka mõni naistevihkajast mees ka. Need vihkamise hääled on iga teema juures kõige valjemad ja “lahuta!” või “mina näitaks sellele mehele kohe ust!” on juba ammu Perekooli klassikaks saanud.

Veel hullem on oodata aastaid abielu ja meest selja taga kiruda. Täna armastan, homme vihkan. Kui abielu on oluline ja mees pole üldse nõus, siis tulebki see väga pikk kooselu lõpetada. Mitte järgmised 15 aastat sama teemat saagida. Tulebki teha LAHUTA ja UKS ON SEAL, mitte sõnakõlksuna, vaid kohe päris päriselt. Ja kui ei taha teha, siis ei sae lihtsalt.

+15
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 431 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui mees keeldub abiellumast