Teema: Kui mees kolib teie juurde

Kas tõesti enne lapse 1-aastaseks saamist koos ei elanudki?
Aga vastus – mees kannab üle summa, mis on umbes pool majapidamise ja pere kuludest (sh laen) + pool söögikuludest.

#3787978:

#3787913:

Kas tõesti enne lapse 1-aastaseks saamist koos ei elanudki?

Aga vastus – mees kannab üle summa, mis on umbes pool majapidamise ja pere kuludest (sh laen) + pool söögikuludest.

Igaüks maksab ikka oma laenu ise ja tagab sellega omale kindla seljataguse. Elamis- ja toidukulud jagage nii, nagu teile sobib.

Aga kui mees oma korteri välja üürib ja siis selle summaga laenu igakuise makse maksab ja võib-olla teenib lisagi ning samal ajal elab naise juures tasuta ja naine peab üksi korteriga seotud kulusid katma, üksi laenu maksma? See ei ole ju õiglane, siis võiks naine tahta hoopis mehe juures elada.

Minu meelest võiks mees maksta pool kommunaalidest ja laenu osas võiks ka mingi panus olla, mida vaataks kui üüri, sest kui naise korter ei oleks laenuga, vaid üüritud, siis ju oleks ok, et mees panustab ka üüri eest maksmisesse?

Võimalus ka nii, et mõlemad üürivad oma korterid välja ja kolitakse üldse kolmandasse kohta, mida ühiselt üüritakse ja mille ees ühiselt tasutakse.

#3788093:

ei kujuta ette elu, kui on olemas juba laps, et elatakse eraldi rahakottidega

Kus seda öeldi, et see laps on ühine laps?

Sõbrannal oli nii, et eksmees kolis tema juurde (suurem korter, 2 ühist last hiljem ka) ja mehel endal oli väike korter välja üüritud.
Sõbranna maksis oma laenu ise ja mees maksis kõik kommunaalid. Tundub igati õiglane.

Mees maksab naisele poole sellise korteri üürihinnast+poole majandamiskuludest. Laenu maksab loomulikult kumbki ise.

Mina maksan kodu ja lastega seotud kulud. Mees maksab autod ja remont jms. Toidu ostame juhuslikult, kes poodi sattub vms.

Tänapäevaseid peredünaamikaid vaadeldes tuleb tõdeda, et mehel oleks mõistlikum oma koju elama jääda. Tal ei ole naisega kokkukolimisest mitte midagi võita. Naise majas tuleb järgida naise reegleid. Tahad majapidamises osaleda, siis pead seda tegema nii nagu naine harjunud on. Tahad lapsega tegeleda, siis kui sa teed teisiti, kui naine seda ette on kujutanud, siis tähendab, et valesti. Seks taandub nagunii varem või hiljem rütmile ja viisile, mis naisele meele järele. Oma huvide jaoks pead sa aega varastama pere (see tähendab naise) huvidega tegelemise kõrvalt. Lisaks see lõputu sendisaagimine – sa ei maksa mitte kungi piisavalt suurt osa ühistest kuludest, iga sinu sissetuleku üle peetakse arvet ja nõutakse aru, kuhu see kulub ning pere transpordivahenditest ning naise eluaseme remondist saavad sinu “hobid” millele aja ja raha kulutamist sa pere huvideks lugeda ei tohi. Samal ajal kummitab statistiline tõsiasi, et iga teine suhe läheb lahku ja neist omakorda 80% läheb lahku naise initsiatiivil. Ning kui ka peaks ühiseid lapsi olema, on mehel targem hoiduda neisse kiindumast. Lahkumineku puhul on lapsed naise omand ning mees peab lugema lotovõiduks seda, kui ta hiljem lapsi mõneks nädalavahetuseks endale külla võib võtta. See kolm kuni kuus kuud natuke sagedasemat ja paremat seksi ei ole kõike seda kaasnevat väärt.

Kas mees üürib oma senise korteri välja? Sellise juhul hakkab ta ju saama üüritulu, mis tõenäoliselt katab ta laenumakse ja jääb ülegi. Nii et see, et temal on laen ja sinul on laen, ei oma eriti suurt tähtsust, sest tema saab oma laenu üürirahaga makstud. Sinu juures elades maksab osa püsikuludest. Näiteks arvutad kokku, palju sul igakuiselt läheb elekter, internet, kommunaalid, tema maksab poole. Süüa ostate ja poes käite ju ilmselt mõlemad, nii et toidukulu ma kuidagi saagima ei hakkaks.

Meil näiteks on ühine korter kaasomandis, kus perega elama ja kummalgi veel enne kooselu ostetud korter. Enda isiklikku üürib kumbki välja, minu sellel laenu pole, mehel tiksub veel väike laen tema korteril, aga üüriraha katab selle ja jääb ülegi. Ühise korteri laenu maksame pooleks, muud arved on jagatud nii, et tema maksab kommunaalid ja elektri, mina interneti ja laste ringid (varem ka lasteaiatasud, aga nüüd on nad koolis juba). Meile sobis nii, et kunagi ammu koos elama hakates sai arved ära jagatud, et mida üks maksab, mida teine. Kummalgi püsimaksekorraldus endal pangas tehtud, iga kuu midagi ei arvuta ega klaari, et kummal nüüd täpselt ikkagi kulus. Peres nii või naa lastega ja muidu igasugu kulusid, mida maksame nii nagu parajasti juhtub, toidupoes käime mõlemad, kui lastel midagi vaja, läheb see lastega poodi, kel parajasti rohkem aega on jne. Kuna mõlemal jääb palgast iga kuu järele + üüritulu, siis pole täpne kulude jaotus meile oluline.

#3789266:

Mees elas enne minu juurde kolimist üürikorteris. Meil on ühine konto ja eraldi kontod. Kodulaenu maksan ma ikka ise edasi, sest see on ja jääb minu korteriks. Kommunaalid jm jooksvad kulud maksame ühiselt kontolt.

Ja kelle nimel see “ühine” konto on? 😛

Mees võib edaspidi endale jätta u 300 eurot taskuraha ja kõik üle selle tuleb kanda naise arvele ühiste elamiskulude katmiseks.

Kui mees peaks tasuma korteri laenu, siis tal ju tekib õigus sellele korterile selle summa osas? Oled siis päras valmis mehele selle osa väljamaksma? Nii et kõige õiglasem on, et kolitakse kolmandasse korterisse ja oma korteris üüritakse välja. Ja siis on õiglane, et naine ja mees panustavad võrdselt üüritud korterisse ja maksavad kumbki pool söögist. ja pole naine rahulolematu, et mees elab tasuta ja mees rahulolematu, et tema peab kahte korterit üleval pidama.

#3792065:

Kui mees peaks tasuma korteri laenu, siis tal ju tekib õigus sellele korterile selle summa osas?

Kui see mees üüriks korterit, maksaks korteriomanikule üüriraha, millega korteriomanik omakorda maksaks selle korteri ostmiseks võetud laenu, siis ei teki sellele mehele mingit õigust saada osa sellest korterist endale, sest tema seal näiteks kolm aastat on maksnud omaniku laenumakset.

Kui mees kolib naise juurde oma isiklikust korterist ja selle üürib välja, siis need naine ja mees perena sisuliselt leiavad mehele inimese, kes tasub mehe laenumakseid. Jah, korter ka kulub sellel ajal kui üürnik sees elab. Samamoodi aga kulub naise korter, kus nad nüüd sees elavad.

Seega, kui mehe laenu kannab üürnik, siis oleks igati õiglane see, kui naise laenumakset võtta omakorda selliselt, et mees tasub sellest näiteks pool. Või siis see süsteem, et naine maksab laenumakse, aga mees maksab kommunaalid. Mõnikord võivad kommunaalid laenumaksest suuremadki olla ja edasi on siis kokuleppe küsimus, mehe teenistuse küsimus. Kas jagatakse eluasemekulud pooleks sh ka laenumakse või kuidas neid asju lahendatakse, aga selge on see, et kooselus peavad rahaliselt panustama mõlemad. Päris nii see asi ei käi, et härra tuleb ja elab nagu tasuta hotellis. (on selliseid mehi olemas, kes kujutavad ette, et nii peakski)

Mulle on see jutt mehena kõik naljakas. Normaalne mees maksab kommud ja pangalaenu ka, mitte ei käi centide saagimine. Kus te neid rottmehi küll leiate. Terve eesti normaalseid mehi täis.

#3795215:

Mul on jälle selline küsimus. Ongi plaanis rottmees võtta. Põhimõtteliselt ta pole rott, aga äridega on halvasti läinud ja tal pole praegu praktiliselt midagi. Teenib küll normaalselt, aga rohkem nagu mustalt, on ehitaja. Samas tahaksime kokku kolida. Ma mõtlen, et kuidas oleks õiglane meie mõlema suhtes. Mul on juba korter ja laen, aga selle jätaks mängust välja. See läheb nagunii mu lapsele kunagi ja uus mees ei puutu asjasse. Aga kui ostaksime mõne remontivajava ridaelamu või siis maja, et mina võtaks laenu, aga sissemaksu teeks pooleks. Mina maksaks laenu, aga tema teeks remonti, siis vara väärtus kasvaks. Kui lahku läheme, müüme maja maha ja teeme raha pooleks. Kas nii oleks õiglane või ei oleks õiglane?

Oled sa ikka teda oma kätega tööd tegemas näinud ja oled töö kvaliteedi ning ajakuluga rahul? Mõni ainult jutustab, lubab kuu sulle kätte tuua, aga pärast kui sina oled oma sissemaksu teinud ja tema peaks hakkama remontima, siis ütleb, et teeb, kui tal tuju tuleb ja tuju ei tulegi….. Ega niisama korduvalt jamadesse ei satuta, midagi peab mehes endas mäda olema.  Mõistlikum on sellistest eemale hoida, kui su lapse ja su enda normaalne elu armas on. Visiitsuhe võib-olla, aga ühine kinnisvara laen, eriti suurt remontivajav……

#3795215:

Aga kui ostaksime mõne remontivajava ridaelamu või siis maja, et mina võtaks laenu, aga sissemaksu teeks pooleks. Mina maksaks laenu, aga tema teeks remonti, siis vara väärtus kasvaks. Kui lahku läheme, müüme maja maha ja teeme raha pooleks. Kas nii oleks õiglane või ei oleks õiglane?

Ei oleks, sest vaevalt küll ta seal ridaelamus nii suure summa eest remonti teeks, et see oleks samas proportsioonis nagu sinu laenumaksed. Jah, vbla korraga käib välja suurema summa, aga pikas plaanis ei ole ju see teie ostetav ridaelamu sellises halvas seisus, et lausa poole hinna väärtuses peab seal veel remonti tegema. Eeldatavasti on remondi hind siis sissemaksust ülejääva summa suhtes mingi maksimaalselt 20%, pigem alla selle. Ja kui ostate suht korras eluaseme, siis ei peagi seal ehk kohe midagi remontima hakkama ja jõuate veel enne lahku minna kui mees seal lillegi liigutanud on. Mees pole siis isegi 10% laenumaksete osast panustanud, aga saab ikka naksti pool endale.

Koos võib ju proovida elada, aga niisugustel tingimustel mina kellegagi kahepeale maja ei ostaks, sel juhul võtaks selle ridaelamu siiski ainult enda nimele, teeks sissemaksu ka ise ja kui mees tahab ühel päeval välja kolida, siis igal juhul mitte nii, et hakkate seda elamist müüma ja ta saab pool rahast endale. Kui pooleks, siis pooleks algusest peale ja võrdsetel alustel. Sissemaks pooleks, laenumaks pooleks, remondikulud kahasse.

Ja sellist meest eriti ei usaldaks, kellel mitu äri põhja kõrbenud, nüüd “teenib normaalselt, aga mustalt”. Juhtute lapse saama, lahku minema, siis on see mees täpselt selline, et sõidab luksusjahiga, aga lapsele ei jaksa jäätist osta, sest ta on nii vaene. Elatise maksmisest rääkimata.