Teema: Kui mees kommenteerib su kaalu

Ja kuidas sa tüli alustasid?

Kui sa ise esimesena nähvad, siis mis sa hiljem halad?

Viska mees majast välja ja nõua kohtu kaudu elatist. Sellist tolgust pole mõtet kodus pidada.

#4075128:

Mina ei alustanud tüli. Mees tuli koju ja ütles, et miks sa veel süüa pole tegema hakanud. Sa ei võta seda kava üldse tõsiselt. Mis mõttega me seda teeme. Ma viskan selle kava minema, kui sa ei suhtu sellesse tõsiselt. Ma olin suht alles koju jõudnud ja tõesti ei olnud veel tegema hakanud, aga see ei tähenda et ma ei võtaks seda tõsiselt.

Tehku ise kava söögid. Miks üldse sina pead tegema?

#4075140:

Ei, sa ei ole südames õrnake, selline suhtumine mehe poolt ongi nõme. On õigustatud ootus, et kaaslane on toetav, aga sinu mees seda tõesti vähemalt sellea olukorras ei olnud.

Aga naine oli toetav, öeldes, et ei viitsi mehega koos kokkulepitud kava teha? Olen mehega nõus, las naine pakseneb aga edasi.

Minu meelest on ka nõme olukord, kui teil on 3-kuune laps ja ta tuleb koju nõudmisega, et söök pole tema soovide järgi valmis.
Mees võiks olla sellises olukorras toetavam ja klähvimise asemel pakkuda ennast appi kavakohast toitu valmistama. Ma oleks ka solvunud, kui mu mees mind sellises olukorras kaalu pärast norima hakkaks.

Mu mees on normaalkaalus ja mul on kogu meie tutvumise aja lisakilod olnud, millega läbi aja maadlen ning olenevalt perioodist paremini või halvemini hakkama saan. Ta on mulle aastate jooksul teinud ainult ühe korra tüli korras kommentaari toitumise teemal, aga seda mitte kaalu pärast vaid ühe konkreetse situatsiooni tervislikkusele viidates.
Mul on mingi oma kiiks, et oma sisemistest võitlustest kaaluga on mul teistega keeruline rääkida ja pusin ise. Usun, et kui ma end avaksin, oleks ta väga toetav ning ilmselt jõuaksin niimoodi ka kiiremini ja lihtsamini eesmärkideni.

Minu meelest olete paar parajaid. Aga ülekaal on teie kummagi isiklik probleem, kaalu ei kaotata kellegi teise jaoks, vaid omaenda tervise nimel. Vahet pole, kumb selle söögi valmis teeb, sest motivatsioon kaalu alandamiseks kas on või ei ole. Võib ju trotsi ajada ja võileibu süüa, aga enesetunne ega keha sellest paremaks ei lähe.

Oota, misasja, teil on 3-kuune laps ja mees tuleb koju ja hakkab nõudma, et laud oleks kaetud, praed ette kantud ja äkki küünlad ka põlemas ja põrandad läigiks?

Mehele tuleb selgeks teha, et süüa teete koos või tema üksinda, kui sina päeval pole jõudnud lapse kõrvalt. Minu arvates on asja tuum praegu selles, et see tüli on mingist täiesti tühjast kohast üles kistud. Ja kuna ilmselt näljased inimesed on kurjad, siis mees lihtsalt nähvas nagu heaks arvas. Ja üleüldse, minu arvates on nii väikse tita kõrvalt mingit ideaalkaalu taga ajada ka päris hirmus, eriti veel kui imetad. Ma ise olen hetkel 1,5-kuuse beebi ema ja no ausalt mul ei jätkuks mitte mingit motivatsiooni ega selgroogu hetkel mingit toitumiskava jälgida. Kõht on pidevalt imetamisest tulenevalt tühi ja väsimus tekitab tunde, et on pidev energiapuudus ja veelgi rohkem tahaks süüa. Ma ei kujuta lihtsalt ette, et mees mu 6kg liigse titekilo kohta midagi kommenteerima hakkaks. Isegi siis ei kujutaks ette, kui kilosid oleks 15.

Aga, kui te koos olete selle asja ette võtnud, siis teineteisele nähvamine ei ole küll produktiivne viis eesmärki saavutada. Selles mõttes mina eeldaks ka mehelt tuge ja vastastikust motiveerimist.

Mõte oli hea. Hakkate toitumiskava järgima. A kas leppisite kokku, kes söögi valmis teeb?

#4075101:

Kirjutan siia just vahetult pärast tüli. Meil on 3-kuune laps ja mul on u 15kg ülekaalu. Ka mehel on umbes 7-8kg üle, aga ei ole otseselt paks. Täna siis leppisime kokku, et hakkame koos toitumiskava jälgima, et ehk on koos kergem.

Kuid juba lõunasöögi ajal tekkis tüli ning kui ma lõpuks ütlesin, et ma ei viitsi sinuga koos seda kava jälgida kui sa käitud minuga nagu lapsega, siis selle peale öeldi mulle, et paksene, paksene siis. Varsti ainult veered siin. Vot see kommentaar tegi väga haiget.

Kui ma hiljem püüdsin seda öelda, et see tegi haiget ja mõjutab minu enesekindlust, siis selle peale ütles, et see mu enda probleem kui nii tunnen. Mul niigi enesekindlusega kehvasti kuna ka varem on kehakaalu kohta kommentaare tehtud, aga see kuidagi riivas täna mind eriti. Ja see et mees ei saa aru, kuidas see mind päriselt mõjutab. Ta arvab, et teise öeldud sõnad ei saa inimest niimoodi mõjutada.

Ma ei teagi kas ma siis reageerisin üle või ongi see nõmedalt öeldud? Muidugi olen oma kaalus ise süüdi, aga oma kõige lähedasemalt inimeselt ootan pigem tuge kui halvustavaid kommentaare. Või teid selline kommentaar ei häiriks?

Pressid teisele enda probleeme peale ja siis oled solvunud ja teed perekooli teema ja soovid mida? Miks sa ise ei või oma kaalu langetada, miks mehega koos?

Jah, sobivad kõik toidud, aga kui tekivad mingid iseärasused beebil, siis peaks millegagi piiri pidama (punnid näos ehk liiga palju magusat või hoopis midagi muud jne).

Mõnel laps magab nagu nott, et jõuab kõike teha, aga kõigil nii ei ole. Minul teine laps ei maganud sünnist saadik hästi ei toas ega õues, päevad läbi olin magamistoas et ta lõpuks magama jääks. Ja kui jäi, magas paar minutit ja ülejäänud aja nuttis, ning nii õhtuni välja. Praegu on viimane laps 3-kuu vanune ja tema tõesti on parem magaja, kui teised lapsed.

Meie mehega ka mingi aeg tegime toitumiskavaga süüa, aga see vajus ära lõpuks. Kuna äpp oli minu telefonis, siis tema leidis et tema ei oska ja saa süüa teha, nii et lisaks muudele kohustustele jäi siis see nädalagraafiku koostamine ja söögi tegemine minu õlale. Lõpuks viskas kopa ette ja ma loobusin, sest endale kergem ja mugavam oli teha jooksvalt külmkapi asjadest süüa. Esimene kord, kui jälgisime kava, siis kaotasime päris palju kaalu, viimane teine kord oli lihtsalt enda motiveerimiseks ette võetud. Kui aus olla, siis kaaluga ma ei viitsi ega jõua tegeleda, kuigi ideeliselt võiks. Ma lihtsalt olen ise kuidagi nii väsinud, ma tahaks lihtsalt olla ja magada! Mehe jaoks minu ülekilod peale sünnitust ei häiri ega ole häirinud, tema on alati mind ihaldanud.

Mina arvan, et peaksite ikkagi uuesti rääkima omavahel selgeks plaanid ja toimetused, et toitumine ja sellega seonduv oleks sujuv ja töötav. Võib olla teil selline tunne, et ei taha midagi teha, aga eelkõige üksteise abistamisega saate eesmärke täita. Eks kui pinged kuhjuvad lõpuks, siis üks ütlebki seda, mida ta tegelikult ei mõtle või ei taha öelda.

Mind on ka mees mitu korda närvi ajanud, aga kuidagi saab üle.. Viimati häiris, et kommenteeris kui palju ma kohvi joon. Et JÄLLE sa teed kohvi, mis sest et hakkasin teist tassi kohvi tegema.

Veider et mees ei tohi naise kaalu kommenteerida, aga naine võib kõike mehes kommenteerida, kuni suguelundi suuruseni välja. Ometi on naine see kes lõputult pillib.

#4075128:

Mina ei alustanud tüli. Mees tuli koju ja ütles, et miks sa veel süüa pole tegema hakanud. Sa ei võta seda kava üldse tõsiselt. Mis mõttega me seda teeme. Ma viskan selle kava minema, kui sa ei suhtu sellesse tõsiselt. Ma olin suht alles koju jõudnud ja tõesti ei olnud veel tegema hakanud, aga see ei tähenda et ma ei võtaks seda tõsiselt. Siis ma ütlesingi, et ma ei viitsi koos sinuga seda teha, kui sa juba praegu sellise asja peale nina peale hakkad hõõruma. Tema siis selle peale ütles, et eks sa siis anna alla ja paksene, paksene. Kuigi see ei olnud ju minu öeldud, et ma üldse enam ei jälgi. Vaid et koos pole mõtet kui mingi manitsemine ja kommenteerimine hakkavad pihta. Ma ei leia, et ma oleks midagi halvasti öelnud.

Aga vb siis võibki selliseid kommentaare suhtes teha ja olen liiga õrnuke südames? Sest see tõesti tegi haiget…. Ma tean oma kaalu isegi, aga sellised kommentaarid pigem tekitavad trotsi kui aitavad kaasa kaalu langetamisele. Või siis kujutan seda endale ette nagu mu mees arvab?

Mees teab su käitumist ülihästi. Halad mingi asja üle, alustad ja jätad pooleli ja halad edasi. Ta pakkus mingi lahenduse sulle, leppisite kokku ja esimesel päeval sa juba ei pea sellest kinni. Ja ta tõesti ei viitsi enam siidkinnastega ringi käia, ütleb nii, nagu asi on.

Ja sina teed draamat, et mees, krt, kritiseerib kaalu.

#4075206:

Miks sa küll sellise õudse häda tite näol endale kaela tõmbasid? Imetad teda pausideta 24/7 ja ei suuda lihtsamat tervislikku toitu teha (keegi ei räägi praest)? Ja kes su põranda ära määrib iga päev- see 1,5 kuune imik? Kujutad ette, mees ka ei saa sulle sööki teha, sest ta on tööl. Anna imik mehele ja mine ise tööle “puhkama”.

Jälk inimene oled.

Iga kell on tööl kergem olla, kui imikuga kodus. Kui mees laekub koju, on tööd-tegemised pooleks, mitte naine ei pea üksi toimetama. Mees mingu kasvõi paariks tunniks titega jalutama, kui soovib, et naine rahulikult toidu valmis teeb.

#4075190:

Oota, misasja, teil on 3-kuune laps ja mees tuleb koju ja hakkab nõudma, et laud oleks kaetud, praed ette kantud ja äkki küünlad ka põlemas ja põrandad läigiks?

Mehele tuleb selgeks teha, et süüa teete koos või tema üksinda, kui sina päeval pole jõudnud lapse kõrvalt. Minu arvates on asja tuum praegu selles, et see tüli on mingist täiesti tühjast kohast üles kistud. Ja kuna ilmselt näljased inimesed on kurjad, siis mees lihtsalt nähvas nagu heaks arvas. Ja üleüldse, minu arvates on nii väikse tita kõrvalt mingit ideaalkaalu taga ajada ka päris hirmus, eriti veel kui imetad. Ma ise olen hetkel 1,5-kuuse beebi ema ja no ausalt mul ei jätkuks mitte mingit motivatsiooni ega selgroogu hetkel mingit toitumiskava jälgida. Kõht on pidevalt imetamisest tulenevalt tühi ja väsimus tekitab tunde, et on pidev energiapuudus ja veelgi rohkem tahaks süüa. Ma ei kujuta lihtsalt ette, et mees mu 6kg liigse titekilo kohta midagi kommenteerima hakkaks. Isegi siis ei kujutaks ette, kui kilosid oleks 15.

Aga, kui te koos olete selle asja ette võtnud, siis teineteisele nähvamine ei ole küll produktiivne viis eesmärki saavutada. Selles mõttes mina eeldaks ka mehelt tuge ja vastastikust motiveerimist.

Õgi edasi ja otsi vabandusi:)

#4075321:

Beebi saab suuremaks on teil rohkem aega toitumisega tegeleda.

Selleks ajaks, kui beebi saab suuremaks, on 15 ülekilost juba 35 ülekilo saanud ja siis on seda tunduvalt keerulisem maha saada kui praegu.