Teema: Kui mees lajatab naisele nii..

#3931541:

Seda minagi! Lõpuks elab vaene naine kikivarvul, võtab enne iga millegi küsimist või millegi üle arutelu alustamist päevi aega ja püüab mehe näost välja lugeda, et ega ometi jälle vait ei käratata. Noh… see ei ole elu!

#3931568:

Seda minagi! Ammu oleks aeg lõpetada see iganenud hõimusüsteem, kus hõimupealik määrab naisele tema tahte vastaselt mehe, keda naine peab surmani kummardama ja kellele vaene naine peab sünnitusmasinaks olema. Vaene õigusteta naine!

Ehei, kokku kolitakse ikka vabatahtlikult. Aga sealjuures võtavad mõlemad koosellu kaasa oma arusaamad sellest, mis on okei ja mis mitte. Ja need võivad olla erinevad, kusjuures kohe vastarmunutena need erinevused ei pruugi tulla välja, aga mõnda aega koos elades ja toimetades juba küll. Näiteks võivad olla arusaamad sellest, kuidas on normaalne probleeme lahendada ja mida partnerile on normaalne öelda. Antud näites mehe jaoks käratamine: “Kui sul midagi tarka öelda pole, siis ole parem vait!”,  võib tunda täiesti normaalne. Naisele aga mitte.

Nüüd see pool, kellele teise käitumisest jahmus, hakkab mõtlema, kuidas edasi. Variante mitmeid. Mõni püüab samas vaimus jätkata ehk kuigi kaaslase käitumine ei tundu talle normaalne, ise hästi kena ja ettevaatlik olla ja kaaslase üleolevavõitu suhtumise kuidagi välja kannatada. Mõni pettub ja läheb lahku. Mõni püüab veenda teraapiasse minema, et erinevad arusaamad lahti rääkida ja kuidagi ehk mingi lahendus leida.

Selle esimese variandi kohta ma nõustusingi tsiteeritud käoga, et see ei ole suurem asi elu.

Mu elus on olnud vaid ÜKS mees kellega ma sain ALATI rääkida ükskõik millest. Ta oli valmis kuulama. Kui ei sobinud aeg siis andis ilusti mõista millal saame rääkida. Ta ei jätnud mind kunagi end halvasti tundma. Kahjuks minu tahtest lähtuvalt läksid meie teed lahku minu praeguse kaaslase kasuks. Ja on päevi kus mõtlen et kui loll ma olen olnud. Mu praegune mees ei altsepteeri minu tundeid. Seepärast ma ei räägi ka enam midagi. Aga tunnen et nii kaua ei saa.  Inimeste vahel suhtes peaks olema austus ja mõistmine ja viisakus. Aga eks seni meiega nii käitutakse kuni ise laseme.

#3933513:

Sealjuures peaks mees eelnevalt naist paar päeva seebitama, tema töökoormust vähendama, talle puhkust andma, lilli tooma, temas romantilise tunde tekitama, kikivarvul käima, et naise meeleolu vähimalgi moel mitte rikkuda … või olen ma naiste ootustest valesti aru saanud? Kas ehk peaks õhtul lihtsalt tühjalt kohalt nõudma seks ja siis solvuma, kui ei saa ja ehk turtsakaltki vastatakse? Mis päevad? Mis hambavalu? Mis hemoroidid? Mehel tekkis tahtmine – olgu olla, või korista oma kodinad!

Elementaarne sõbralikkus ja lahkus on see, mida paljud oma partnerilt ootavad, ma arvan.

Kui mees ei suhtle heathtlikult, vaid kähvab midagi teemaalgataja mehe stiilis… No siis tuleb võib voodis ka kujutluspilt mehe ebasõbralikust näost ja hääletoonist silmade ette tulla. No ja kui siis sama nägu läheneb, on see paraku täielik kiretapja.

Lisaks naisel,  kellega käitutakse ebasõbralikult ja põlastavalt, kipub enesehinnang langema. Langenud eneseshinnanguga naine on pigem rusutud ja murelik (appi, ma ei kõlba kuhugi) kui elurõõmus. Paljudel naistel on seksimine seotud elurõõmuga – kui elurõõmu napib, käib seksuaalsus maha.