Teemaalgataja, ma arvan et kõigepealt peaksid sa pöörduma üldse omaenda ema poole. Ja pärima temalt aru, miks ta jättis oma tütre (ehk sinu) kasvatamiselt täitmata ühe üliolulise etapi – vestlus tütrega teemal: mida tähendab kui meesterahvas sulle ütleb “Mu naine ei mõista mind”.
Mis see siia puutub. Ta ei kirunud eriti oma lapse ema taga. Ütles, et saavad normaalselt läbi. Vahepeal läbi telefoni kuulsin neid veidi vaidlema, lapse teemal. Muidu ta ei kirunud oma naist taga.
Küllap siin on mõeldud seda, et kui olla nii naiivne ja uskuda neid “meie abielu on formaalsus ja vaid laste pärast elame koos” jutte, siis 99% juhtudest saad petta. See on umbes nagu kood “kas tahaksid üles kohvile tulla”. Iga normaalsel sotsiaalsel arengutasemel täiskasvanu saab aru, mida see tegelikult tähendab. Kohv sealjuures võib ja võib ka mitte olla. Olen üsna kindel, et kohe ilmub siia keegi, kellel oli täpselt selline kogemus, et läkski meesterahvaga üles ja vaid joodigi kohvi, aga selles pole point. Teatud ühiskondlikud koodid peaksid täiskasvanud inimesel tõesti kas siis loomulikust intelligentsist või kodusest kasvatusest elus teada olema küll.
Jutu point – mina ka arvan, et kõnealune mees kasutab ilukõnelist lähenemist selleks, et kõrvalsuhet (loe: sind) pidada. Üldse ei välista, et isegi armastab. Kahjuks see ei maksa midagi, et keegi räägib. See on lihtsalt soe õhk. Tegusid on vaja. Ja see võiks olla küll üks tarkus, mida ema kodus õpetas, sest aitab oluliselt elus need soojaõhupuhujad välja selekteerida. Mina isiklikult kirjutaks mehele väga kenasti, et suhtleme edasi pärast seda, kui lahutus on jõustunud.
