Teema: Kui mehe perekonnas on teisiti

#3183550:

#3183488:

Okei, mul pill lahti nüüd, et mind sõimatakse peenutseja mutiks, et ma arvan, et viisakas on koos söömist alustada.

Peenutseja oled sa siiski pigem sellepärast, et arvad, et sinu pere kombed on õigemad kui teise pere kombed ja et sinul on õigus mehe perele ette kirjutada, kuidas nad käituma peaksid. Ma küll ei kujuta ette, et ma hakkaks juba ennakult teise pere tuju rikkuma mingi “mina tean, kuidas asjad peavad käima, aga teil pole kombeid ollagi” hoiakuga.

Minu meelest on lihtsalt elementaarne viisakus oodata kuni kõik on lauas ja alles siis sööma hakata. Ja ennast peenutsejaks sellepärast küll ei pea. Suvalisel grilliõhtul on ükskõik, kuna keegi oma kanakoiva sisse hambad lööb, aga laua taha ei peaks keegi nii näljasena istuma, et ei jõua enam paari minutit oodata, kuni kõik lauas on. Ilmselgelt pole ka viisakas teistel enda järel siis oodata lasta ja veel 10 minutit telefoniga lobiseda.

Aga ma ei kujuta ettegi, et mulle tuleb keegi esimest korda külla, ma pole neid varem näinudki ja sel ajal kui mina veel külmkapist valge veini välja võtan, on külalised suutnud omale juba pool kausitäit kartulisalatit taldrikutele kühveldada ja uhavad kolmandat viinerit süüa.

#3183656:

Mina jälle ei kujuta ette, et jooksin toidukorra kõrvale alkoholi.

Sa paned puhtalt kusagil üksi ja nurga taga?

#3183656:

on külalised suutnud omale juba pool kausitäit kartulisalatit taldrikutele kühveldada ja uhavad kolmandat viinerit süüa.

See on ikka päris õudne kui loetakse lausa suutäisi, mitu viinerit on ära söödud ja mitu kausikest on tühjaks tehtud.

mutt unistab ainult sellest, et saaks pudeli veini nahavahele tõmmata. Siis läheb olemine veidi vabamaks ega pea enam suutäisi lugema.

#3183649:

kui mina veel külmkapist valge veini välja võtan, on külalised suutnud omale juba pool kausitäit kartulisalatit taldrikutele kühveldada ja uhavad kolmandat viinerit süüa.

Sa ei osanud praegu üldse teemasse infiltreeruda.

Kartulisalatit teemaalgataja peres ei pakuta, seal on eelroaks vähisabakese ja avokaadovõiga saiake, jalopenolõigukesega riiv- ja sulatatud juustu saiake ja vblla heal juhul ka Olivier’ salat.
Ja jooke valab välja kindlasti mees, valge rätik käsivarrel.

Sina oled oma kardulasalati, jussi viineri ja peedipudeliga pigem see teine pere, need, kes külla lähevad.

P.S. Kes soovib vaielda, kas sellised toidud üldse olemas on, siis ei ole, vaid on käigu pealt siit kohandatud…

Arvan, et sul ei maksa muretseda. Kordan üle, mida siin juba mitmed varem ka öelnud. Ei juhtu midagi, kui teine pere sinu pere tervituskõne ajal juba sööb. Ei juhtu midagi, kui algul räägivadki rohkem sinu vanemad ja mehe pere on pigem vait. Las igaüks olla nii, nagu nemad on harjunud.
Imestan vaid, kas te siis pole emma-kumma sünnipäeva varem pidanud, kus teie vanemad oleks tuttavaks saanud? Kui oled lapseootel, siis peaksite juba ju mitu aastat koos elanud olema?

#3183750:

Arvan, et sul ei maksa muretseda. Kordan üle, mida siin juba mitmed varem ka öelnud. Ei juhtu midagi, kui teine pere sinu pere tervituskõne ajal juba sööb. Ei juhtu midagi, kui algul räägivadki rohkem sinu vanemad ja mehe pere on pigem vait. Las igaüks olla nii, nagu nemad on harjunud.

Imestan vaid, kas te siis pole emma-kumma sünnipäeva varem pidanud, kus teie vanemad oleks tuttavaks saanud? Kui oled lapseootel, siis peaksite juba ju mitu aastat koos elanud olema?

Meie elame kois juba 13 aastat ja meie vanemad ei kohtunud. Nii saab ka????. Ega ma uhke pole, aga saan aru miks nii on läinud. Lapsed on meil ka juba suht suured, sest sündisid suhte alguses

#3183456:

Meie pered kohtuvad esmakordselt, korraldame neile tutvumise õhtu. Loomulikult on kõikidel peredel oma traditsioonid ja harjumused, aga ma olen paari asja pärast siiski juba ette mures. Näiteks selline erinevus: meie perekondlikel õhtusöökidel istutakse lauda ja keegi ei hakka enne sööma, kui see, kes on pere sel korral enda juurde kutsunud ütleb paar sõna tervituseks: Aitäh, et tulite, häid jõule kõigile, rõõm näha, palju õnne vms, mis parasjagu teemaks on. See pole kunagi mingi pikk kõne, vaid 1-5 lauset olenevalt sündmusest. Kõik ootavad viisakalt ja seejärel on tervitusnaps ja algab söömine, soovitakse head isu.

Aga mehe peres hakkab mõni sööma juba siis, kui köögist veel toitu tuuakse ja kõik ei ole valmiski söömiseks. Või otsib ema näiteks alles lisatooli või räägib telefoniga vms. Ise olen alati nende lauas ka viisakalt oodanud, et kõik istuksid, aga sellest pole lugu. Nüüd ma pelgangi, et meie sellel tähtsal õhtul läheb ka niimoodi. Minu meelest on ikkagi viisakas hakata sööma ühiselt, kui kõik on valmis. Imelik oleks enne neile minna loengut pidama, et teate, meie peres on nii, äkki saaksite sel korral ka pisut oodata sööma hakkamisega?

Teine asi, mida muretsen – see pere on hästi vaikne ja erilist seltskondlikku juttu ei peeta, ma ei ütle, et see halb on, lihtsalt meil on teistmoodi – tuntakse huvi üksteise tegemiste vastu, räägitakse uudiseid, üldse selline rõõmsam meeleolu. Seal peres tekib pisut lahedam olemine mõne tunni pärast, kui on joodud alkoholi. Aga kardan just konarliku ja imeliku alguse pärast. Mehe pere on kokkuvõttes täitsa okei ja nad on normaalsed inimesed ja ise olen juba harjunud, et olukord on vaikne ja lobiseme siis ise mehega omavahel. Selline tobe mure mul.

Kui oled end otsustanud selle perega siduda, siis tuleb arvestada ja austada selles peres olevaid tavasid ja kombeid. Kui midagi väga häirib, saad neile enne üritust kirjutada ja paluda järgida järgmisi tavasid. Kui see pere on suutnud kasvatada üles mehe, kellega on mõnus koos olla, siis äkki need tavad polegi nii halvad ja neis polegi mingit probleemi?

Ehehee, meil oli küll kord selline olukord, et kui mina last imetasin ja mees lauda kattis ning mu vennapere õues grillis, siis nad sõid juba õues otse grillilt kõhud täis ja pärast ühiseks toiduks polnudki eriti midagi. Kui mu mees selle avastas, siis ta oli päris solvunud, sest ta on tõesti selline peenutseja… :). Aga noh, vennalapsed olid näljased ja liha otse grillilt ikka soe.

Kummaline on see, et minu perel on küll see söögipalve traditsioon, aga süüakse ikka nagu matsid. Röhitsemised veel laua ääres lisaks suvaliselt ahmimisele :). Oma mehelt õppisin, kuidas viisakalt süüa, salvrätti sülle panna (nüüd teen seda igal ühtusöögil) ja viisakalt käituda 🙂

Kõigist erinevustest hoolimata armastan ma väga nii oma pereliikmeid kui ka oma peenitsejat meest.

Ma ütlen teemaalgatajale ainult: küll kõik laabub! Mine kohtumisõhtule avatud silmadega. Ja mõtle ka sellele, et kõik inimesed ei peagi omavahel klappima ja sina ei ole see, kes vastutab selle eest, kuidas teised inimesed (isegi su lähedased) suhteid loovad ja hoiavad. Olen kindel, et teil tuleb lõbus oleng.

Minu jaoks käivad avakõne ja tervitusnaps selliste maakohtades peetavate juubelipidude juurde. Ma katsuks seda osa kuidagi vähendada ja toidu valida sellise, et erineval ajal alustamine nii väga silma ei paistaks.

Minu ja mu mehe vanemad on täiesti erineva taustaga. Lühidalt ja et mitte kedagi solvata – minu omad olid hea lastetoaga intelligendid ja mehe omad sõja järel kasvatamata jäänud üli-lihttöölised.

Abiellusime väga varakult. Kutsusime mõlemad vanemad meile, et teatada, et on dokumendid sisse viidud ja hakkame tegutsema lapsesaamise nimel. Katsin laua, süldist kuni kalamarjani, seapraest kuni besskoogini.

Sööma enne teisi ämm-äi muidugi ei hakanud. Samas ämm ei saanud peaaegu süüagi, sest kartis mingi lauakombega eksida ja vaatas kogu aeg kullipilgul teisi ja vist luges suutäisi (ja kui sülditükk maha kukkus, siis ronis ikka lusikaga järgi ja laua alt kostus luristamist). Ehkki mu ema oli juba mu 6-sele õele viibanud, et see kleenuke roniks lapikesega laua alla.

Üritus oli piinlik, sest piinlik oli minul, mu vanematel ja mu mehel. Ämmal-äial ei olnud piinlik ka siis, kui äi esmalt viisakalt küsis, kas võib pintsaku maha võtta ja siis võttis triiksärgi ka.

Enam neid kokku ei lastud mujal kui õuepidudel, seal sai igaüks vabamalt võtta. Minu isa matustele ilmus mu ämm läbipaistvas mustas pitspluusis, mille all oli ujumisrõngastega helekollane rinnahoidja. Äi keeldus autost välja tulemast, istus seal koos puuris kassiga, sest “mulle matused ei meeldi ja Miki ei tahtnud ka üksi kodus olla” ja äi siis peielauast jooksis taldrikute ja topsidega äiale autosse süüa viima ja tagasi. Tollal mu ämm ja äi polnud veel 40 aastki vanad. Äi oli 39 ja ämm 37.

Ämm mul oli imeline inimene. Äi on seda senimaani. Irooniata. Lihtsalt kommete kohapealt tuleb olla nendega valvas.

Head kombed ei ole peenutsemine. Head kombed on lihtsalt head kombed. Mõni on lihtsalt ahvide puust kaugemale jõudnud. Teised oleks nagu alles eile alla roninud. Aga sellest peenutsejaks-sõimamisest tunned matsi.

#3184109:

#3183694:

Ei tarbi sellist solki nagu alkohol.

Ilmselt peaksid, võib-olla oleksid parem inimene, kui praegu.

Informeerin sind, et selline väide on demagoogia.

#3184127:

#3184113:

Head kombed ei ole peenutsemine. Head kombed on lihtsalt head kombed. Mõni on lihtsalt ahvide puust kaugemale jõudnud. Teised oleks nagu alles eile alla roninud. Aga sellest peenutsejaks-sõimamisest tunned matsi.

Ei. Head kombed ei ole lihtsalt head kombed, vaid inimeste poolt välja mõeldud. Ja igaüks peab omi kombeid headeks kommeteks.

Minu jaoks nt pole teemaalgataha värgid head kombed. Minu head kombed näevad ette, et “kui tore teid näha” öeldakse kohe, mitte ei oodata söögilauda. Minu head kombed antakse jook kohe külalisele, olgu srlleks vesi, mahl või šsmpamja.

Minu head kombed ei pane näljaseid inimesi laua taha istuma ja veeeeel ootama sööki, kuni keegi kõnet prab ja mingit tervitusnapsi sisse surub.

Nojah. Mis teha. Esikus joodavad vanemad külalistele kohe šampanja või vee sisse ja kohe otse lauda ja sööma. Ei anta aega ei ringigi vaadata ega käsi pesta.
Vaadake nüüd, kust need lapsed tulevad, kes käituda ei oska. Neist peredest.

Ma ei tea mis tuttavad teil on, aga nii huntnäljaseid inimesi, kes ei saaks end talitseda, kuni kõik lauas, pole tutvusringkonnas. Ja korralik perenaine, muide, mõtleb alati selllele, et äkki peab kellegi järgi veidi ootama. Siis ei “avata” salatikaussi või ei uuristata praesse, vaid selleks on perenaisel kas pisikesed (tiku)leivad või mingid muud pisikesed appetizerid, mida võttes ei jää söögisse auku (ma loodan, et seletan selgelt). Kui onu Aadu ikka jäi bussistmaha ja jõuab teise bussiga kell 19.35 ja külalised on kogunenud kell 19.00, siis mina kui võõrustaja pakun neile mingit nn näputoitu. Oliive, juustu. Must leivaruut, heeringas, tikk. Röstsaia neljandik, hummus, kirsstomatipoolik. Tiku otsas juustu-viinamarja ning valame klaasikese. Tikuvõileiba, salatikorvikest vms. Aga kausse, vaagnaid külmlauaga ja tirinaid ei avata enne, kui kõik lauas.

Ja kui sul neid pisi-ampse valmis pole, kui on arvata, et keegi võib akadeemilisest veerandist rohkem hilineda ja tegemist on põlvkondi haarava nö piduliku istumisega, siis oled sa lihtsalt kehv perenaine. See on liiga odav, et seda mitte teha. Kuidas kohelda oma külalsi nii, et keegi ei sukeldu kohe tirinasse, saab õppida. Vanad head võõrustajakombed, mida iga daam võiks teada.

Toolid ümber laua valmis on elementaarne. Kas kogu söök peab olema laual valmis – võltub söögist. Esimene käik ja kaasnev peab olema laual valmis, kui just ei ole kavas plaksutuste saatel sisse kanda mingi eriline-eriline eelroog.

Edasised käigud, mitte alati. Aga köögis valmis ja serveeritud, nii et oleks ainult lauale viimise vaev, ta peab olema.

Kuna see teema on juba veerenud algusest eemale ja teemaalgataja loodetavasti ka oma vastuse saanud, siis jätkan üldiste kommete teemal. Mind näiteks ajab väga närvi, kui pererahvas või üks neist peo vältel üldse lauda ei laeku, vaid askeldab lakkamatult köögis. Istu, aja juttu, see on ka võõrustaja kohus! Vanema põlve naistest ma saan veel aru. Nemad on niimoodi kasvanud ja elanud, et kogu aeg kurnavad köögis kartuleid, teevad morssi juurde, toovad kapsast juurde jne. Aga osad nooremad samamoodi. Eriti matslik on hakata köögis nõusid pesema ajal, kui külalised veel kohal. Sa võid esimese katte ära viia ja uued taldrikud tuua, aga hakata esimesi pesema … See on umbes nagu ütleks kõva häälega välja, et mul savi teist!
Vähemalt ühe käigu võiks suuta välja mõelda sellise, mis on eelnevalt valmis ja tuuakse otse lauda. Et kui liha tuleb ahjust täpsel temperatuuril, seda peab käima puhkama panemas ja siia lahti lõikama, siis võiks eelroog olla selline, et on valmis ja laual. Või vastupidi.
Veel ajab mind närvi, kui pererahva lapsed kogu olengu aja lakkamatult kädistavad omi lapsejutte täiskasvanute jutu vahele.

Nojah. Mis teha. Esikus joodavad vanemad külalistele kohe šampanja või vee sisse ja kohe otse lauda ja sööma. Ei anta aega ei ringigi vaadata ega käsi pesta.

Vaadake nüüd, kust need lapsed tulevad, kes käituda ei oska. Neist peredest.

Ma ei tea mis tuttavad teil on, aga nii huntnäljaseid inimesi, kes ei saaks end talitseda, kuni kõik lauas, pole tutvusringkonnas. Ja korralik perenaine, muide, mõtleb alati selllele, et äkki peab kellegi järgi veidi ootama. Siis ei “avata” salatikaussi või ei uuristata praesse, vaid selleks on perenaisel kas pisikesed (tiku)leivad või mingid muud pisikesed appetizerid, mida võttes ei jää söögisse auku (ma loodan, et seletan selgelt). Kui onu Aadu ikka jäi bussistmaha ja jõuab teise bussiga kell 19.35 ja külalised on kogunenud kell 19.00, siis mina kui võõrustaja pakun neile mingit nn näputoitu. Oliive, juustu. Must leivaruut, heeringas, tikk. Röstsaia neljandik, hummus, kirsstomatipoolik. Tiku otsas juustu-viinamarja ning valame klaasikese. Tikuvõileiba, salatikorvikest vms. Aga kausse, vaagnaid külmlauaga ja tirinaid ei avata enne, kui kõik lauas.

Ja kui sul neid pisi-ampse valmis pole, kui on arvata, et keegi võib akadeemilisest veerandist rohkem hilineda ja tegemist on põlvkondi haarava nö piduliku istumisega, siis oled sa lihtsalt kehv perenaine. See on liiga odav, et seda mitte teha. Kuidas kohelda oma külalsi nii, et keegi ei sukeldu kohe tirinasse, saab õppida. Vanad head võõrustajakombed, mida iga daam võiks teada.

Toolid ümber laua valmis on elementaarne. Kas kogu söök peab olema laual valmis – võltub söögist. Esimene käik ja kaasnev peab olema laual valmis, kui just ei ole kavas plaksutuste saatel sisse kanda mingi eriline-eriline eelroog.

Edasised käigud, mitte alati. Aga köögis valmis ja serveeritud, nii et oleks ainult lauale viimise vaev, ta peab olema.[/quote]

Jah. Ma sellisele tasemeni ei tõuse, et pakkuda heeringa, viinamarja tikuvõileibu või korvikesi.
Kui keegi jääb hiljaks, jääb hiljaks. Ei lase ma kalal või prael veel 30 min ahjus passida, laual jahtuda/soojeneda, kastmel hanguda vms