Teema: Kui mehel on nö naiselik hobi

#3859221:

Nagu eitede käsitöö oleks ainuke käeline tegevus? Ma tõesti ei kujuta ette täiskasvanud mehelikku meest mingi lõnga või niidiga mässamas, midagi ikka peab viltu olema

See on sul kultuuriline stamp – st sulle on lapsest peale sisendatud, et mingi töö on mehelik ja mingi töö naiselik. Ja lisaks veel, et nn naiselikud tööd on alaväärsemad kui mehelikud: “eitede käsitöö”!

Varasematel aegadel olid käsitöömeistrid just nimelt mehed. Eks ka näiteks klassikaline maalikunst ole parasjagu peen nokitsemine, mille juures füüsilist jõudu ja n-ö mehelikkust eriti vaja ei ole. Ja ometi teame me ajaloost praktiliselt ainult meeskunstnikke. Mis puutub vaba aja veetmisse, siis seda endale lubada saavad inimesed kõrgklassist küll jah jagunesid sugude järgi nii, et mehed tegelesid sõdimisega ja naised näputööga, ja võibolla need tahumatud rüütlid mõtelnuks ka, nähes “täiskasvanud mehelikku meest mingi lõnga või niidiga mässamas” et, “midagi ikka peab viltu olema” (kusjuures lihtrahvas kindlasti ei olnud nende meelest selles mõttes “mehed”, käsitööliste klass jäi sellest jaotusest välja). Aga meie oleme ju haritumad, meie ei pea asju nii mustvalgelt nägema nagu nood rüütlid.

#3859315:

#3859221:

Nagu eitede käsitöö oleks ainuke käeline tegevus? Ma tõesti ei kujuta ette täiskasvanud mehelikku meest mingi lõnga või niidiga mässamas, midagi ikka peab viltu olema

see on ilmselt sellepärast, et su elu mehed on pigem vähese enesekindlusega – vajavad oma mehelikkuse tõestamiseks mingeid alfategevusi. Mulle pigem meeldivad mehed, kes endaga niipalju rahul, et võivad rahulikult roosat särki kanda ja sokki kududa.

No eks ta arvab, et jommis peaga võõrastele naistele tittede treimine on piisavalt macholik tegevus……

#3859482:

Vastupidi, piisavalt enesekindlad mehed. Kas selle tõestamiseks peab mingit sokki kuduma hakkama?

nii sa arvad jah…  Aga ei, ei pea sokki kuduma – enesekindlatel meestel polegi kunagi vaja midagi tõestada, seda teevad teistsugused tüübid.

Minu isa tegeles keskkooli ajal heegeldamisega. Heegeldas ilusaid pitslinikuid. Samas meeldib talle ka ehitamine ja igasugune tehnika. On ehitanud mitu maja ja tegelenud fotograafiaga. Noorena käis palju matkamas ning kuna tol ajal oli matkavarustuse hankimisega raskusi, siis ta disainis ja õmbles ise nii telke kui toolide katteid ja isegi paadikatte.

Minu klassivend, kes hiljem on sõjaväelasena töötanud, imbus omal ajal tihti tüdrukute tööõpetuse tundi, et õmblema õppida. Poiste tööõpetuse ülesanded tegi ta muidugi samuti ära.

Nii et kuidas õmblemine, kudumine või tikkimine mehe väärtust naise silmis peaks langetama?

#3859482:

Vastupidi, piisavalt enesekindlad mehed. Kas selle tõestamiseks peab mingit sokki kuduma hakkama? Jube imelik arusaam. Sokki kuduv mees on kerge kiiksuga Ja jah minu jaoks ongi olemas meeste ja naiste tööd ja ka mõlema tööd.

Aga kas pintslid ja värvid on sinu meelest meestele sobilikud, st kas maaliv mees ei ole sinu meelest kiiksuga? Kui maalimine su arust meestele sobib, siis tead, niit ja lõng + vardad/heegelnõel on tegelikult samaväärsed materjalid-tööriistad nagu värvid ja pintslid. Nii ühtede kui teistega saab teha nii ambitsioonitut käsitööd kui kõrget kunsti, vastavalt tegija võimetele ja eesmärkidele.

Jah, eri inimestel on erinevad soodumused ja tavaliselt tüdrukutele istub näputöö rohkem kui poistele – siit see tava laia lauaga lüüa: naistetööd ja meestetööd. AGA on ka tugevaid erandeid – kindlasti leidub igas klassis mõni tüdruk, kellele niitide-lõngadega toimetamine on sulaõudus, ja mõni poiss, kes oleks selles osas väga andekas. Ja nemad kannatavad selle lahterdamise pärast. Meil praegu küll õppekavas ei ole eraldi tüdrukute ja poiste tööõpetust, vaid on käsitöö-kodundusesuunaga ja tehnoloogiasuunaga tööõpetus, kuhu on oodatud õpilased soost sõltumata. Aga esiteks selline suhtumine, mille esindajaks on too tsiteeritud kägu, et meil on meestetööd ja naistetööd ja punkt, takistab lapsi vabalt oma eelistusi avaldamast (eriti poisse ilmselt). Teiseks on koolides sageli tunniplaani tegemine isegi keeruline ja tööõpetuse segarühmade moodustamine võib jääda logistiliste takistuste taha.

Minu jaoks on talumatud pigem mehed, kes päevade kaupa garaažis autot putitavad või elektrik olemata ise pusivad mingeid elektrijuhtmeid vedada oma ehitatavas majas. Pagan küll, mees, pese käed puhtaks, õpi mingi amet selgeks, teeni see raha. Mitte ära paranda koonerlusest iseenda hambaid.

Enamus neist garaaži ja majaehituse meestest (kellele see pole elukutse) teevad seda ise, kuna on nii juhmid ja ohmakad, et ei suuda raha teenida, et spetsialist palgata. Lisaks on see hea põhjus oma naise juurest eemale saada.

See, kes siin ütleb, et neil on kodus kogu autoelektroonika diagnostikavarustus, lihtsalt valetab. Või nimetab ta autoelektroonikaks seda vänta, millega aknaid saab alla lasta. Olles autoteeninduse töötaja õde võin pärast vestlust vennaga väita, et sellised diagnostikaseadmed maksavad 100 000 euro ümber mminimaalselt. Mingi vend ostab endale lõdva randmega 100 000 eurosed seadmed, et saaks ISE garaažis oma moodsat autot remontida, majaehituse kõrvalt. Okei. Jutt jutuks hea küll.

Vastuseta jäigi kellegi küsimus, et missugust kaasaegset autot tänapäeval on võimalik ise kohe algusest lõpuni kodus remontida ja milleks seda küll vaja peaks olema. Ah, õige – mees on nii kooner ja ka suutmatu raha teenida, et parem soperdab ise midagi koku ja saab naisest eemale hoida, kui et palkab spetsialisti. Ja maja ehitab vähem kui paarisaja tunniga.