Teema: Kui midagi juhtub, kohe konto nr üleval?

#4081059:

Kas sa tõesti usud, et ta rääkis seda tõsimeeli? Seda ei saa valetamiseks nimetada, sest ta ilmselgelt ei üritanud kedagi seda uskuma panna.

Vahet pole, mida mina usun. Sõnal on jõud… Nii, et aeg on vastutada.

PS: Miljon pole ka mingi probleem kulutada, nii, et ma ei mõista, kuidas ta ei üritanud kedagi uskuma panna? Iga jumala päev lahmibki mingit jama suust valimatult välja ning keegi ei vastuta? Kuidas sellise eluviisiga inimene veel elus on? 😀

#4080563:

#4080163:

Matsin mõlemad vanemad sel aastal, olen hindadega seetõttu kursis (kusjuures Tallinna linnas) ja me ei hoidnud kokku. 1500.- ärasaatmine, sealhulgas peielaud.

Hea kuulda, et tänapäeval saab nii odavalt hakkama.

Matsin lähedase 2011 ning läks 6000 eurot. Väärispuidust kirst, riided, lilled, auto, kõneleja, viiuldaja, ajutine kivi, peielaud 25-le. Kõike ei mäleta, kaasasin Forsiuse.

Võibolla olid teil traditsioonilised matused, meil olid tuhastamised. Seega tõesti väärispuidust kirstusid polnud, oli see soliidse kirstu laenutus, mis tuhastamismatusel eelneval tseremoonial kasutatakse.

Samuti polnud vajadust osta ajutist hauakivi, suur soliidne hauakivi kõikide nimedega on perekonna rahulas olemas.

Viiuldaja ja ka tshellist olid, kirikuõpetaja-kõneleja samamoodi. Peielaud 20-le.

Riideid uusi ei ostnud, palusin riietada ema ja isa nende olemasolevatesse korralikesse pidulikesse riietesse, mida nad rõõmuga eluajal kandsid. Mu meelest oli sobiv.

Rikkalikud lilled olid.

Forsiust kasutasin minagi esimesel korral, siis sain aru, et väike õdus Pärnamäe korraldaja on palju parem ja tublisti mõistlikumate hindadega.

Forsius on üks kallimaid, aga isegi seal ei õnnestunud üle 1550.- maksta aastal 2022.

Ma ei kujuta ette, kuidas 11 aastat tagasi sai 25 leinajaga matus 6000.- maksta.

Hinnad tõusevad iga kuu.

Kui kedagi huvitab, siis selle aasta oktoobri lõpus kulus meil Tallinna Krematooriumis 747€ ja see on ilma tseremooniata, sest lahkunu seda ei soovinud. Seega kulu riietamisele, meikimisele, kabeli rentimisele, lilledele, jutlustajale jms ei kulunud.

Lisandub peielaud, mis toimub nädala pärast. Toidu hinnad on ka tõusnud. Isegi kevadega võrreldes.

Matused on kulukad aga nii palju raha saavad lähedased ikka kokku ilma annetusi kogumata. Nii kallis ka pole.

#4081258:

#4081140:

#4081006:

#4080721:

#4080645:

Ma ei mõista sellist asja. Olen ka oma elus liigagi palju kalleid inimesi kaotanud ja raskusi näinud, aga seda vähem ma sellist käitumist mõistan.

kindlasti on veel paljude asjade mõistmine sulle keeruline.

ja päris kindlasti teed ka sina aegajalt midagi, mida teised ei mõista. kas sa vääriksid viimasel juhul samuti avalikult häbiposti riputamist?

Kui teen midagi valesti ja ühiskondlike sobivate normide vastu, siis loomulikult peaks seda ka ütlema mulle!

kas ma saan sinust õigesti aru, et abi palumist pead sa ühiskondlike normide rikkumiseks

Tead, sellist abi palumist paraku pean jah, ütleme siis, et hea tava normide rikkumiseks. Inimesed peaksid julgema abi küsida, teatud puhkudel ongi inimestel kriitilised seisud. AGA, see abi küsimine peaks olema läbi mõeldud ja argumenteeritud. Esimene asi on see, et mida ma ise suudan asja parandamiseks teha, perekond, lähedased, vald, linn jne. Sealt edasi siis kui tõesti muidu ei saa, siis avalik abi palumine. Sellised rapsivad – aidake ja kandke raha asjad vähendavad minu silmis võimalust neil, kes tõesti hädas abi saada.

kas sa selle peale ei ole mõelnud, et inimeste suutlikkus võib olla erinev. ka asjaajamise ja sõnaseadmise oskuse poolest näiteks.

sinul, kui targal ja otsustusvõimelisel inimesel on alati võimalus nõuetele mittevastavad abisoovid tähelepanuta jätta. aga mitte niiväga apetiitsete palujate avalik häbistamine on minu arvates madal.

FB abivajate grupis ka korjandus alanud.

#4081099:

#4080563:

#4080163:

Matsin mõlemad vanemad sel aastal, olen hindadega seetõttu kursis (kusjuures Tallinna linnas) ja me ei hoidnud kokku. 1500.- ärasaatmine, sealhulgas peielaud.

Hea kuulda, et tänapäeval saab nii odavalt hakkama.

Matsin lähedase 2011 ning läks 6000 eurot. Väärispuidust kirst, riided, lilled, auto, kõneleja, viiuldaja, ajutine kivi, peielaud 25-le. Kõike ei mäleta, kaasasin Forsiuse.

Võibolla olid teil traditsioonilised matused, meil olid tuhastamised. Seega tõesti väärispuidust kirstusid polnud, oli see soliidse kirstu laenutus, mis tuhastamismatusel eelneval tseremoonial kasutatakse.

Samuti polnud vajadust osta ajutist hauakivi, suur soliidne hauakivi kõikide nimedega on perekonna rahulas olemas.

Viiuldaja ja ka tshellist olid, kirikuõpetaja-kõneleja samamoodi. Peielaud 20-le.

Riideid uusi ei ostnud, palusin riietada ema ja isa nende olemasolevatesse korralikesse pidulikesse riietesse, mida nad rõõmuga eluajal kandsid. Mu meelest oli sobiv.

Rikkalikud lilled olid.

Forsiust kasutasin minagi esimesel korral, siis sain aru, et väike õdus Pärnamäe korraldaja on palju parem ja tublisti mõistlikumate hindadega.

Forsius on üks kallimaid, aga isegi seal ei õnnestunud üle 1550.- maksta aastal 2022.

Ma ei kujuta ette, kuidas 11 aastat tagasi sai 25 leinajaga matus 6000.- maksta.

6000 krooni. Normaalne

#4083291:

6000 krooni. Normaalne

Teed matmise üle nalja? 6000 eurot. Ja ei ole kahju. Ilus matus oli.

Mäletan korraliku UPO pesumasina ostu aastal 1996, see oli 7700 krooni.

Mis sellest JL maja ostmisest ja selle rahast sai, on teada? Oli ju suur kampaania. Küsin, kuna TikTokis absoluutselt käib iga päev raha kerjamine neil jälle.

#4090815:

Üks asi, millest ma aru ei saa, on väärispuidust kirstud, uued rõivad ja muu tilulilu.

Läheb ju maasse mädanema, milleks raisata puitu ja tappa metsa 30 min eputamise pärast? Õigupoolest tuleks täispuidust kirstuga matmised üldse ära keelata ja leida lahendused matta inimesi nii, et need võimalikult rutem komposteeruksid. Kasvõi näiteks nii: https://edition.cnn.com/2021/11/17/europe/loop-mycelium-mushroom-coffin-eco-funeral-spc-intl/index.html

OK, uued rõivad võivad siin kasuks olla, kui need on ökoloogilistest materjalidest. Sünteetikat poleks ilmselt mõtet sellisesse kirstu panna.

See on tõsi. Kui minu eakas lähedane suri, oli tema soov, et urn oleks võimalikult õhukesest ja kiirelt lagunevast puidust. See oli ilus soov ja me täitsime ta soovi. Miks inimesed lasevad oma tuha panna kivist urni ( nt dolomiit), kas selleks, et kunagi 2000 aasta pärast see urn leitaks? Või mis on selle pika säilivuse mõte?

Samuti meeldib mulle mõte sellest, et inimene on ärasaatmisel oma nö lemmikriietes, mis tal olemas olid ja mis talle meeldisid. Olgu või roosad või kirjud või helerohelised – see, mis talle endale eluajal kõige enam meeldis ja mida ta reaalselt kandis. Need lahkunud on kirstus kuidagi helged, omad, ilusad. Ka kirstus sees võib olla sära, individuaalsust, kelmikust, ilu.

#4090954:

#4090815:

Üks asi, millest ma aru ei saa, on väärispuidust kirstud, uued rõivad ja muu tilulilu.

Et põhimõtteliselt võiks jaanilõkkesse visata, nagunii üks tuletegemine?

Ma olen enda matuse soovist  kogu perele juba oma 15 aastat rääkinud – mitte mingit ärasaatmist. Keegi lähedastest ei pea selle organiseerimisega  tegelema ja absoluutselt mitte ükski sõber ega tuttav ei tohi  mind surnuna vahtida. Kindlalt tuhastamine. Urn olgu taaskasutatud papist ja matta tuleks see ühe kindla mu oma istutatud puu alla. Aga selle teema peale hakkasin mõtlema – miks ka mitte  jaanilõkkesse? 50 aastat järjest olen alati jaaniõhtul tule ääres istunud ja vist see ongi mu ainus traditsioon, mis nii pikalt kestnud. Samas – see rikuks äkki laste jaoks jaanipäeva ära. Seega võiks see olla mõni suvaline lõke, tuld teeme  nagunii vähemalt kord nädalas igal aastaajal. Mulle meeldiks küll just nii.

#4090954:

#4090815:

Üks asi, millest ma aru ei saa, on väärispuidust kirstud, uued rõivad ja muu tilulilu.

Et põhimõtteliselt võiks jaanilõkkesse visata, nagunii üks tuletegemine?

Et nagu raiume aga metsad maha ükskõik kui ajutise kapriisi nimel, niikuinii on loodus juba pöördumatult perses, nii või?

Kusjuures, tegelikult ka põletamine üleüldse on mõnevõrra loodusele kahjulik, ehkki linnastunud maailmas ilmselt hügieeniline valik. Eesti komme matta surnuid puude alla on looduse seisukohast päris kena, mul ongi mõte, et mind võiks matta biolagunevas kirstus ja minu peale istutada puu. Eelistatavalt mänd või kuusk.

#4091444:

1. #4084245:

   Mis sellest JL maja ostmisest ja selle rahast sai, on teada? Oli ju suur kampaania. Küsin, kuna TikTokis absoluutselt käib iga päev raha kerjamine neil jälle.

   Mis onJL maja?

Jennifer Lopez äkki 🤣

#4091115:

Ma olen enda matuse soovist  kogu perele juba oma 15 aastat rääkinud – mitte mingit ärasaatmist. Keegi lähedastest ei pea selle organiseerimisega  tegelema ja absoluutselt mitte ükski sõber ega tuttav ei tohi  mind surnuna vahtida.

Eks sellega ole nii  ja naa. Ühelt poolt tundub küll üllas (säästan teisi kohustusest ja raha kulutamisest). Aga teisalt peab arvastama, et see võib mõnel tekitada ebamugava tunde, et ei saanud joon alla tõmmatud, ei saanud lõpetatud.

Ka see kujutlus, et lähedase kaotanu tahaks vaid vaadata lage ja üldse mitte midagi teha, võib mõne puhul pidada paika, aga mõne puhul jälle üldse mitte. Kõrvalt näinuna ja ise kogenuna ütlen, et inimesed on erinevad. Paljud lülituvad surmateate saamisel just tegutsemisrežiimi. Näit. mäletan, kuidas mees juba ema surmateate saamise päeval muudki korraldas ja kõik läbi helistas jne. Ning ma isegi ei imestanud selle üle, sest tegu on inimtüübiga, kellel pingeolukorras on tegutsemine tunduvalt kergem kui niisama ootamine-vaatamine. Ehk siis “ole rahulikult” tunduks nagu karistus.

Ühesõnaga, ma vist ei hakka üldse kedagi veenma midagi teha või midagi mitte teha, otsutagu ise, kuidas parem on.

#4091802:

#4091604:

#4091444:

1. #4084245:

   Mis sellest JL maja ostmisest ja selle rahast sai, on teada? Oli ju suur kampaania. Küsin, kuna TikTokis absoluutselt käib iga päev raha kerjamine neil jälle.

   Mis onJL maja?

Jete Lisee. Kõva kerjamine käib jälle jah. Ja tundub, et siiani on päris head summad kokku ka saanud.

Kolisid või ostsid ära?

Sealt majast nad kolisid ära ja on kuskil uuel pinnal. Rohkem ei tea.

Nüüd on rahakogumised olnud erinevate abivahendite, teraapiate jms jaoks.

Iga kord ei loobita konto numbrit ka, aga- aidake, otsige, levitage infot- ja kui leitud (viimase venna otsimise juhtumi puhul), ei vaevuta kirjutama “aitäh kõigile, kes levitasid, kes aitasid otsida”… jne

ausalt- kas kogu viisakus kaob, kui soovitu on käes?

PS. viimase juhtumi puhul siiski nägin täna tänupostitust, väga tore tegu