Teema: Kui mitraalklapp laseb läbi

#3102481:

Südamerütmihäired on olnud 2 aastat. Kõik arstid kinnitavad, et ei ole hullu.

Täna käisin lõpuks oma raha eest uuesti kardioloogil ehhokardiograafiat tegemas. Ei saanutki päris teada milles asi, sest arst pidi homseks selle üle vaatama. 2 arsti vaatasid, sosistasid omavahel, mulle ei räägitud väga midagi. Nii palju nende omavahelist juttu kuulsin, et mingis alumises õõnesveenis on rõhk normaalne ja mitraalkapp laseb verd tagasi vms. Jäigi kripeldama see mitraalklapi värk, küsisin koguaeg selle kohta aga arst ei vastanud.

Alguses ta ei saanud arugi mis pidi mul süda on 🙄 siis kutsus teise arsti ka vaatama. Viidati ka sellele, et mul ärevushäire.

Teab keegi rohkem sellest, kui see mitraalklapp läbi laseb? On see eluohtlik? Ülekaal on ka, sellega kästi ka tegeleda. Olen 32.

Minul samuti kirja pandud, et mitraalklapi regurgitatsioon, mis siis ilmselt tähendabki, et klapp laseb läbi. Hakkasid 27-aastaselt vahelöögid, rütmihäired. On vahel siiani natuke. Olen elus, praegu juba 35-aastane. 🙂 Mõõdukas sport, hea toitumine ja vaimse tervisega tegelemine – ja kõik on korras. 🙂

Eluohtlik muidugi. See on peaaegu kõige eluohtlikum asi üldse.

põhiline on see et tuleb leida hea kardioloog, sa saad uurida seda tervisetrendist, kes head on.

_

#3104000:

#3103907:

põhiline on see et tuleb leida hea kardioloog, sa saad uurida seda tervisetrendist, kes head on.

_

Mida see hea kardioloog aitab? Paneb sõrme ette tagasivoolule? Isegi kirurg ei suutnud sentimeetrise mõõtühikuga auku mitraalklapis kinni panna, mida sellest kardioloogist siis veel abi oleks?

Hea kardioloog lohutab, siis terviseärevik suudab mõnda aega ilma surmahirmuta edasi elada. Kui surmahirm hakkab tagasi hiilima, siis läheb selle hea kardioloogi juurde uuesti jne jne elu lõpuni. See ‘hea kardioloog’ on siis pigem nagu psühholoogi eest või nii.
Niimoodi kulutatakse meie HK ressursse ja aetakse eriarstide järjekordi pikaks. Päris haiged ei pääse arsti juurde.

#3104318:

#3104000:

#3103907:

põhiline on see et tuleb leida hea kardioloog, sa saad uurida seda tervisetrendist, kes head on.

_

Mida see hea kardioloog aitab? Paneb sõrme ette tagasivoolule? Isegi kirurg ei suutnud sentimeetrise mõõtühikuga auku mitraalklapis kinni panna, mida sellest kardioloogist siis veel abi oleks?

Hea kardioloog lohutab, siis terviseärevik suudab mõnda aega ilma surmahirmuta edasi elada. Kui surmahirm hakkab tagasi hiilima, siis läheb selle hea kardioloogi juurde uuesti jne jne elu lõpuni. See ‘hea kardioloog’ on siis pigem nagu psühholoogi eest või nii.

Niimoodi kulutatakse meie HK ressursse ja aetakse eriarstide järjekordi pikaks. Päris haiged ei pääse arsti juurde.

Väga hea kirjeldus. Aga vene ajal pandi ju joodikutele ampull kuhugi, naha alla või midagi sellist. Äkki peaks siis laskma VPE suposiidi paigaldada ja rõngaslihase kokku traageldama, et välja ei kukuks?
Mul endal klapiprotees tuli osaliselt lahti ja laperdab nüüd tagasivoolu joas. On ka igasugu rütmihäired jne, kõndida ei jaksa janii edasi. Mul pole neist rütmihäiretest sooja ega külma, surm ka ei tule, et saaks vaevast lahti. Käi aga tööl ja maksa makse.

#3104799:

Mõnitad pisut? Vaimse tervise probleem on ka probleem (st päris haigus) ja mõnel juhul väga tõsine.

Jah, on küll. Ja arsti eriala, kes seda ravib, ei ole kardioloogia.

Kui on rütmihäired, siis tuleb siiski kardioloogile pöörduda ja tõsisemad jamad välistada.

#3105197:

Kui on rütmihäired, siis tuleb siiski kardioloogile pöörduda ja tõsisemad jamad välistada.

Jah. Ja teemaalgataja on seda korduvalt teinud, palju tasuta ja tasulisi visiite tal veel sinu arvates vaja oleks ette võtta?

Aga kui tihti siis tegelikult on mõtet kontrollida?
Minu kogemusest on just psühhiaatrid need, kes muudkui peale käivad, et vaja ikka uuesti kontrollida. Sugulast veeti lausa psühhiaatriahaiglast muudkui igale poole kontrolli: süda, aju, kõht – kõik uuriti põhjalikult läbi.

Kui ta teeb tasulisi visiite (see viimane uuring, mida kirjeldas, oligi tasuline), milles siis probleem? Võtab sinu rahakotist selle?
Või mis üldse sind torgib? Terviseärevusega inimene ei tohi arsti juurde kontrolli üldse minna?

Kas sa teemat ikka lugesid? Minul ei ole probleemi, vaid teemaalgatajal. Ta on korduvalt käinud kardioloogide juures, talle on korduvalt öeldud, et pole midagi, tema aga ei usu seda ja arvab, et arstid “ei saa aru, mispidi tema süda on”.
On viidatud ärevushäirele, aga sellega ta tegeleda ei soovi.
Ma soovin tõesti, et teemaalgataja leiaks oma probleemile abi, aga on ju selge, et ta ei leia seda järjekordselt kardioloogil käigust.

#3105700:

Kui ta teeb tasulisi visiite (see viimane uuring, mida kirjeldas, oligi tasuline), milles siis probleem? Võtab sinu rahakotist selle?

Või mis üldse sind torgib? Terviseärevusega inimene ei tohi arsti juurde kontrolli üldse minna?

Kas sa teemat ikka lugesid? Minul ei ole probleemi, vaid teemaalgatajal. Ta on korduvalt käinud kardioloogide juures, talle on korduvalt öeldud, et pole midagi, tema aga ei usu seda ja arvab, et arstid “ei saa aru, mispidi tema süda on”.

On viidatud ärevushäirele, aga sellega ta tegeleda ei soovi.

Ma soovin tõesti, et teemaalgataja leiaks oma probleemile abi, aga on ju selge, et ta ei leia seda järjekordselt kardioloogil käigust.

Jummel küll, räägi nigu seinaga. Kordan siis veel üle. Kui mõni arst oleks inimlikult rääkinud KOHE samasugust juttu, mida kirjutas siia teemasse üks lahke doktor (asjad kenasti arusaadavalt lahti), siis ei näriks teemaalgatajat ju korduv mure, eriti kui mootor sees arusaamatuid hüppeid teeb.
Hoopis tüüpilisem on aga selline situatsioon nagu teemaalgataja kirjeldas – ei vasta, sosistavad omavahel jne.
Mida inimene peab siis arvama sellest? Ta ei ole ju arst ja ei tea neid asju ja termineid. Kuulis võib-olla esimest korda sõna “mitraalklapp”. Loomulikult lähebki rohkem ärevusse…
Kui raske on olla natukenegi empaatiavõimeline? Kergem on ikka hukka mõista, kui katsuda mõista.

#3105984:

Jummel küll, räägi nigu seinaga. Kordan siis veel üle. Kui mõni arst oleks inimlikult rääkinud KOHE samasugust juttu, mida kirjutas siia teemasse üks lahke doktor (asjad kenasti arusaadavalt lahti), siis ei näriks teemaalgatajat ju korduv mure, eriti kui mootor sees arusaamatuid hüppeid teeb.

Ma ei tea, miks sa “üritad” selgeks teha hoopis muud kui teemat, millest jutt käis. Millest sa üldse räägid? Jah, kui tõesti oli kõik TÄPSELT nii, nagu teemaalgataja kirjeldas, oleks arstid võinud ehk rohkem infot jagada, aga arvestades teemaalgataja (juba kirjutistestki kumavat) ärevust ja asjaolu, et meist keegi kohal polnud, ei tea me ju seda.

Mina ei räägi üldse sellest konkreetsest visiidist, vaid kommenteerisin sealtkohast, kus arvasid, et teemaalgataja peaks jätkuvalt kardiolooge külastama. Samas eelnevalt olid isegi viidanud, et vaimse tervise osa selle probleemi juures võib üsna suur olla. Sellest hoolimata ei tee sa (ega teemaalgataja) välja, et ta võikski hoopis selle poolega tegeleda.

Arvestades, kui palju teemaalgataja on oma vahelöökidega arste mööda jooksnud, võib üsna kindel olla, et talle on nii rohkem kui vähem üritatud selle põhjuseid selgitada. Nüüd kuulis tõesti ehk üht uut mõistet, mida varem pole tähele pannud, aga endiselt (kordan siis ka) – see ei ole ju tema tõeline probleem.

Vaimse tervise probleem (ehk siis tõeline probleem) võib tunduvalt kahaneda (isegi kaduda), kui kõige suurema tervisemure sümptomite ja põhjuste kohta annab eriala arst adekvaatseid ja usaldusväärseid ning inimlikke vastuseid – siin siis mõtlen kardioloogi. Probleem ongi ju selles, et teemaalgataja pole saanud ilmselt korralikku vastust healt kardioloogilt, mis tema maha rahustaks. Talle on endiselt jäänud sisemine kahtlus (tõenäoliselt arstide käitumise põhjal), et midagi on ikka rängalt valesti. Ja nõnda ta jätkabki arstidel käimist, kuni lõpuks saab sellise vastuse nagu siin arst kirjutas. Seejärel ilmselt on kergem omaks võtta, et tuleks pöörduda mujale, st vaimse tervisega tegeleda. Kas ta on sellepärast rumal ja halvustamist väärt, et “raiskab haigekassa raha” (kusjuures on ju ka tasuliselt käinud ja ikka ei saanud ka raha eest normaalseid selgitusi)? Sellel asjal on ju kaks poolt – seda ma üritangi rääkida. Ei ole nii, et vaimne tervis ja punkt!

Teadmises ja uskumises, et kõik on korras – on võim! Mindpower n-ö. Ja kirjeldatud juhul saab seda kinnitada inimlik kardioloog. St jään ikka enda juurde, et füüsilise tervise olukord tuleb hea arsti abiga enne psühhiaatri juurde minekut kindlaks teha.

See oli minu point, muud midagi. Jätkame edasi? 🙂

Absoluutselt õige on see, et orgaanilised haigused tuleb enne psühhiaatri poole pöördumist välistada. Kui inimene satub esmakordselt psühhiaatriahaiglasse, siis tehakse talle väga põhjalikud uuringud (kompuutrid-ultrahelid-analüüsid, erinevate spetsialistide konsultatsioonid) enne kui diagnoositakse psühhiaatriline haigus. Samas, mõnel juhul võib orgaaniline haigus (näiteks läbipõetud insult) avalduda ka psühhiaatrilise haigusena (näiteks vaskulaarse dementsusena). Küsimus on haiguse prognoosis ja vahel ka ravis.
Aastaid tagasi, kui tänapäevased piltdiagnostika meetodid polnud kättesaadavad, on nii mõnigi ajukasvaja maha magatud ja ravitud skisofreeniat vms. Isiklikult olen näinud psühhiaatriahaiglas ühte noort kummaliselt käituvat naist, kellel lõpuks diagnoositi haruldane ensüümidega seotud haigus, mis mõjutas aju ainevahetust nii palju, et tekitaski käitumishäired.

Arst

#3106234:

#3106217:

Probleem ongi ju selles, et teemaalgataja pole saanud ilmselt korralikku vastust healt kardioloogilt, mis tema maha rahustaks. Talle on endiselt jäänud sisemine kahtlus (tõenäoliselt arstide käitumise põhjal).

/–/

Jätkame edasi? 🙂

Hea küll, las käib siis edasi kardioloogidel, kes üksteise võidu saaks proovida teda rahustada.

Ülekaalu ja ärevusega pole muidugi mõtet teisiti võidelda proovida, sest kogu probleem peitub kõigi kardioloogide puudulikus suhtlemisoskuses.

Kus ma ütlesin, et ärevusega pole mõtet võidelda? Said vist miskipärast päris pahaseks, rebisid ühe lause kontekstist välja ja kurjustad. 🙂 Loe ka arsti kommentaari, mis just siia ilmus, toetan seda kahe käega.

#3106992:

Ei ole vaja arste süüdistada selles, et nad ei räägi. Räägivad küll. Eriti jabur on väide, et mõnele ärevikule kohe MITTE ÜKSKI arst midagi ei räägi, küsimustele ei vasta jne jne.

Äreviku tunnuseks on just see, et talle räägitakse, kuid ta EI USU. Hetkeks rahuneb, siis aga südameke jälle jõnksatab ja algab uus paanikahoog. Sest mis siis, et eile kontrolliti kõik üle, aga TÄNA ju jõnksatas kohe eriti jubedalt ja järelikult on ikka midagi viga. Uuele ringile!!

Lõputu tuuleveskitega võitlemine. Kui keskenduda psühhoteraapiale ja psühhiaatrile, siis võiks oodata tulemusi, aga ei, iga jõnksatusega uued uuringud ja nii elu lõpuni. Terviseäreviku peamiseks tunnuseks ja tema olemuseks on MITTE USKUMINE, et midagi kehalist ohtlikku ei ole. Nad ei usu seda elu lõpuni, mitte iialgi, see ongi ärevushäire ja somatisatsiooni olemuseks. Väga kurnav meditsiinile.

Küll need ärevikud on õudsed inimesed! Kas see on sinu jutu point?

Tõsi on see, et rütmihäire patsientidest arvestatav osa on ärevad. On muidugi neid, kelle rütmihäire ongi väga sümptomaatiline, ärevus võimendab seda veelgi. Mõni kutsub kiirabi iga nädal, kui süda korraks jõnksutab. Parimad kardioloogid on seda kõike rahulikult seletanud, et midagi eluohtlikku ei ole, aga nad siiski ei usu ja on kuu aja pärast tagasi.

Muidugi on teemaalgataja põhiprobleem ärevus, aga siiski arvan mina ka, et arsti kohus ongi ärevale inimesele konkreetselt ja arusaadavalt selgitada. Olen minagi ärevushäirega ja terviseärevusega pikalt kimpus olnud. Minu probleem sai alguse lapsena, kui mul diagnoositi mitraalklapi prolaps. Hiljem, kui oli u 22, öeldi mulle, et seda enam pole, olen välja kasvanud. U 33 aastaselt sain tööstressi tõttu tugeva ärevushäire, mis avaldus peamiselt südamekloppimishoogudena. Uuriti mind ka igatepidi. Kardioloog oli selline, kes üldse ei suutnud suhelda, ainult pobises midagi, et see pole normaalne. Ja käskis mul jalutada. Kõik. Võtsin aastaid metoprolooli ja olin kindel, et mul on süda selline nõrgavõitu. Eelmisel suvel tabas mind uuesti tugev ärevushäire ja süda hakkas jupsima, vahelöögid ja kloppimishood. Kutsusin paar korda ka kiirabi. Perearst suunas mind kardioloogile ja ise läksin ka psühhiaatri juurde. Ootasin küll 4 kuud kardioloogile ja pabistasin väga. Kui siis arstile jõudsin, ütles ta väga konkreetselt – uut UH pole vaja teha, sul ei ole mitraalklapi prolapsi. Tegin holteri ja koormustesti ja arst ütles, et süda on korras, probleemiks on närvisüsteem. Arst ei olnud mingi nunnutaja ega rääkinud pikalt. Aga piisas sellest, et ta oli konkreetne ja heatahtlik. Kui mul on nüüd vahel vahelöögid, siis nüüd ma tean, et need pole ohtlikud. Sain lisaks ka psühhoteraapiat ja antidepressandid peale ja ma usun nüüd, et mu südamega on kõik ok. Seega mina usun, et terviseärevusest saab ka paraneda, aga vaja on konkreetset katdioloogi ja korralikku psühhoteraapiat. Edu.