Teema: Kui mõni “vandenõuteooria” hakkab osutuma tõeks – auk Estonias

Fakt on see, et niisama tormis asi ei olnud.

#3866219:

See, et Estonist on tõepoolest leitud auk ja ametliku versiooni paikapidavus on aina enam kaheldav, on mu maailmapilti kuidagi kummaliselt raputanud. Ma ei usu üldiselt kergelt igasuguseid vandenõuteooriaid ja spekulatsioone. Enamasti olen siiani uskunud keeruliste lugude ametlikke versioone ja arvanud, et teooraid, mille puhul “midagi on veel” räägitakse maailma loogilisemaks või selgemaks mõtlemiseks, eesmärgil, mida vanasti täitis religioon. Et ei saa ju olla, et asjad “lihtsalt jutuvad”, kui nad on karjuvalt ebaõiglased ja seepärast loovad inimesed teooriaid.

Estonia puhul on väga kahtlaseid asjaolusid olnud kogu aeg, ma ei ole neid alles täna avastanud, küll aga hakkasin alles täna mõtlema pettuse ulatusele, kui see tõesti kõik tõeks osutub. Fakte, mis esialgset ametlikku versiooni uskuda ei lase, on tohutult: auk laeva keres; see, et keret tol ajal korralikult uurimast keelduti; see, et laev nii kiiresti betooniga katta taheti; “hauarahu”, mis läks selle juhtumi puhul ebatavaliselt kaugele (ühtegi teist õnnetust ju ei keelduta uurimast hauarahu nimel); kadunud inimesed ja mitte üks, vaid mitu; neid näinud inimesed ja mitte üks, vaid mitu; relvavedu, mis on hiljem ka tõestist leidnud jne.

Hirmuäratav on aga mõelda sellele, et kui tõesti nii suures ulatuses asi kinni mätsiti, ei saa olla tegemist kahe-kolme inimesega, kes tõde varjavad või väänavad, vaid asjaosalisi peab olema meeletult palju! Hirmuäratav on mõelda, kui suured ninad riikide tasandil sellest järelikult teadsid ja kuidas korraldusi anti, et asja kinni mätsida. Kui valitsused vahetuvad kas siis need saladused antakse edasi!? Siiamaani? Riikide tasndil oldi ju siiamaani üsna ükskõiksed uute uurimiste vastu. Kui tõesti vastab tõele see, et näiteks kapten Piht oli algul elus, Kalev Vahtras oli Turu haiglas ja mõrvati – siis pidi sellest teadma ju tohutult inimesi: haiglatöötajad, transporditöötajad, kas või need isikud, kes Pihliga kaadreis sisaldanud video ümbermonteerisid jne. Uskumatu, et nii ulatusliku asja puhul saab musta valgeks rääkida. Ei ole ju tegu väikese taskuvargusega, et huh, keegi ei näinud, ei jäänud vahele…

Ja kui tõepoolest olid need inimesed, kes algul nimekirjadesse ilmusid ja hiljem kadusid, vähemalt esialgu elus, on hirmutav mõelda, mis neist siis sai. Kas inimesed lihtsalt mõrvati? Hoiti kinni? Süütud tsiviilisikud, tänapäeval? Ja kui see on võimalik, mis siis kõik veel võimalik võib olla siin näiliselt loogilises ja turvalises maailmas. Tegu ei ole mingi Talibani või al-Quaidaga, vaid meie oma lääneriikidega. Ja kui riiklikel tasanditel asja kinni mätsiti, siis pole ka loogiline, et riiklikel tasanditel asjast ei teatud, nii et…

Ahah.

Puhake jalga oma lollustega! Ma saan aru, et hukkunute lähedased hellitavad absurdseid lootusi, aga et kõrvaltvaatajad ka igasuguseid spekulatsioone tõe pähe võtavad, see on küll jabur.  Pole seal kunagi midagi kahtlast olnud. Kahtlane on asi võhikute ja tavainimeste, mitte oma ala asjatundjate jaoks.

#3866336:

Puhake jalga oma lollustega! Ma saan aru, et hukkunute lähedased hellitavad absurdseid lootusi, aga et kõrvaltvaatajad ka igasuguseid spekulatsioone tõe pähe võtavad, see on küll jabur. Pole seal kunagi midagi kahtlast olnud. Kahtlane on asi võhikute ja tavainimeste, mitte oma ala asjatundjate jaoks.

Kuule, Postimehes kirjutavad kadunuks jäänud kaksikute vanemad, et tütred helistasid neile pärast laevahukku ja ometi pole neist rohkem enam kippu ega kõppu kuulda olnud. Kuhu nad kadusid siis ja mis neist sai?!

#3866344:

Ei helistanud, hingasid torusse. Ja ma saan neist vanematest väga hästi aru- kaotada korraga kaks last ongi tragöödia, mis jääb saatma kogu eluks. Kõrvaltvaatajatel peaks kaine mõistus alles olema.

Aga ikkagi, küsimus?

Nimede segadust mina küll imelikuks ei pea. Sõitsin samal aastal Estoniaga suuremas grupis ja seetõttu oli meil selline nn grupipilet, kus kõik nimed peal ja väga paljudel oli seal vale nimekuju, minul kaasaarvatud. Ometigi võeti meie nimed piletile passidest, mitte ei kirjutanud keegi käsitsi kuhugi paberilipakale. Pääsenud pidid oma nimed kuhugi paberile kirjutama, siis hallo, kas te arvutiajastul olete unustanud kui raske oli vanasti käsikirja lugeda. Keegi kuskil ju trükkis need värisevate kätega kirjutatud nimed omakorda ümber ja võite isegi arvata, et see võis paras peavalu olla, eriti rootslaste puhul, sest nende jaoks ei ole need eesti Kuused, Kased ja Rätsepad arusaadavad nimed. Segadus oligi ju vaid eestlaste nimedega, kuigi rootslasi oli kordades rohkem. Vahetasin tol ajal rootsi noortega kirju, postkaarte ning juba tol ajal ei kasutanud keegi neist seda nn sidusat käekirja nagu meie, vaid kirjutasid kõik tähed eraldi. Ma ei tea, võibolla kõrvutati arusaamatuid nimesid laeva reisijate nimekirjaga ja kui enda arvates sarnane leiti, siis rõõmsalt see märgitigi. Pääses ju väga vähe inimesi ja enamus reisijaid oma nime mitte kunagi ei öelnud, seega võidi vabalt mõne surnu nimi elavale pakkuda. Ja mitte kõik pääsenud ei suutnud oma nime kirjutada, sest olid haiglasse jõudmise hetkeks liiga halvas seisundis. Kaksikute puhul ma olen aru saanud, et ühel neist oli hüüdnimi kirjas. No ma ei tea, miks peaks sellises tõsises olukorras ütlema hüüdnime, et ma olen Tirts, Kärts, Aiks, Pets. Pigem kahtlustaks, et keegi teine võis mõne voodis lamaja kohta nime välja pakkuda, kes neiu päris nime ei teadnudki. Interneti ka ei olnud, vot ei tea, kuidas need nimekirjad üldse omavahel kokku üheks aeti ja mitu korda ümber trükiti.

Olen ise oma silmaga näinud, kuidas eesti noored pandi vanadelt paberitelt teksti ümber kirjutama ja ohohoo milliseid fantastika-ulmastika nimesid nad sealt välja lugesid. Siis küsid, kas Mari Mets või Ants Õunapuu olid tõesti nii raske välja lugeda ja noor vaatab sind niiskete kutsika silmadega, aga mulle tõesti tundus, et on Mya Meyr ja Aston Churchill.

Siiani ei ole küll leitud midagi, mis ametlikku versiooni veenvalt, lõplikult kummutaks ja välistaks. Pigem tundub, et iga järgnev uurimine läheb sinna oma peas välja mõeldud plaanile tõestust leidma ja eirab kõike seda, mis seda ei kinnita.

Segadus oli ainult nende inimeste nimedega, kes laeval töötasid, mitte reisijate omadega. Ja laeva töötajad olid eestlased. Vähemalt vist suures osas.

Minu Estonia töötajast tuttav on aastaid rääkinud seda USA versiooni. Et teatud lend lahkus Arlanda lennuväljalt. USA varjab siiamaani seitset lehekülge infot oma aruandest. Et enamus Estonia töötajaid meediaga mingil põhjusel ei suhtle. Ainult mõni üksik. Laev olla olnud kerges kreenis pikemat aega, selliselt, et jook ei püsinud laua peal. Laev lahkus mõneks ajaks tavamarsruudilt, et teatud last vette lasta. Üks soomlane rääkis, et ülekuulamise ajal näidati talle sonari pilte merepõhjast, kus olid äratuntavalt kaks veoki lasti. Avo Piht oli selline kapten, kes osales töötajate sünnipäevadel, töötajad käisid kaptenisillal. Seada kahtluse alla, et inimesed ei tunne ära oma aastatepikkust ülemust, tundub  jabur. Lennuõnnetusi uuritakse ju detailideni. Tuvastatakse säilmeid. Koronerid ja päästemeeskond näevad surnuid igasuguses seisus, miks tuukrid peaksid rohkem minestama? Miks lennuõnnetustele hauarahu ei kehti? Laeva aga laseme betooniga katta?

Mina ka ei usu, et peale surmasuust pääsemist hakkavad inimesed skeeme välja mõtlema ja suvalisi nimesid välja ütlema, et no teeks lolli nalja, ütleks, et nägime õdesid Veidesid vms. Ulmseliselt ebausutav.

#3866375:

Teadlaste jaoks ei ole midagi kahtlast. Kahtlane on asi isehakanud entusiastide jaoks.

Sul on vist valikuline mälu? Mitu teadlast (sh Evertssoni filmis) on ju öelnud, et laeva uppumise käik ja kestus ei lähe kokku väidetava teooriaga.

Ei ole vandenõuteoreetik, aga arvestades kuidas lennuõnnetusi on juba aastaid enne Estonia hukku väga korralikult uuritud, on riikide käitumine veider. Juba ainuüksi see, et surnuid ei toodud merest üles, oli äärmiselt veider. See ei olnud tuukritele võimatu ülesanne ka aastal 1994.

Nimetage üks lennuõnnetus demokraatlike riikide territooriumil kus lennukit oleks tahetud betooniga katta ja surnud oleks jäetud sinna lihtsalt lebama (olgu see lennuk siis maa peal või mere põhjas). Näiteks Air France 447 kukkus sügavasse Atlandi Ookeani 2009.a., kus hukkus 200+ inimest (mitu korda vähem kui Estonial!), aga vähemalt mindi vrakini kui tehnoloogia ja rahaline seis seda võimaldas ja toodi laipu üles ka sealt aastaid hiljem!

Vaatan praegu seda Võsa saadet järgi ja kas mu silmad näevad õigesti, et keset saadet jookseb vasakul nurgas Laser??? Miks Kanal 2 sellist jama teeb!!! Õudselt häiriv.

Siiani ei ole küll leitud midagi, mis ametlikku versiooni veenvalt, lõplikult kummutaks ja välistaks. Pigem tundub, et iga järgnev uurimine läheb sinna oma peas välja mõeldud plaanile tõestust leidma ja eirab kõike seda, mis seda ei kinnita.

Ei hakanud kogu teksti tsiteerima. Aitäh selle vaatenurga eest! Pole ise selle peale mõelnud, et tõesti, nimedega võis segadus vabalt tekkida imeliku häälduse järgi või kuskilt ümber kirjutatud kirjapildi põhjal.

Olin ise Estonia huku ajal alles laps, kuid kuna sugulane käis regulaarselt Rootsis tööreisidel ja juhuse läbi tol päeval jättis minemata, siis on mällu sööbinud hommikul ärgates telefoni otsas nutva ema nägemine. Nii et isiklikke mälestusi sellest ajast ei ole aga lugenud olen palju ja kuigi üritan kainet ja analüütilist meelt säilitada, siis vandenõuteooriad (nagu iga katastroofi puhul) on lihtsalt nii müstilised ja seeläbi ligitõmbavad.

Aga eks näis, mis uus uurimine toob. Kahtlustan et mitte midagi, kuid ehk saab mõnigi seni segaduses lähedane tänu sellele rahu.

Nimede segaduse peale mõtlen mina, et ehk mõni pääsenu lihtsalt loetles neid, kes olid tema reisikaaslased – et keda oleks tema arvates vaja otsida. Ja nii need said kogemata kirja kui pääsenud.