Mida teha naabriga, kes sündinud aastal 1928, kuid käitumine on lihtsalt jube.
See lugu kestab sellest ajast kui kolisin oma kortrisse tagasi aastal 2005. Võtsin kaasa ka oma sel ajal 2 a koera, kes kahjuks 3a tagasi sai magama pandud terviserikke tõttu. Hetkel meil 3 koera.
Probleem aga selles, et naaber vihkab või kardab koeri ja seega pean iga jumala õhtu, hommik tema sõimu ja ähvardusi kuulama aknalt. Korduvalt on ta koeri jalaga löönud ( meil on korteriuksed kõrvuti), pidevalt ähvardab, samuti ka mind nüüd. Ma ei räägi üldse sellest, et kõik võimalikud uksed on ta sulgenud ja lukud vahetanud , mis peaksid olema kõigile ligipääsetavad.
Ühesõnaga elab ta kortermajas nagu omas, kuna tal korter sundvõõrandati on ta veel verisemaks muutunud käitumiselt. See sõim kestab aastast 2006, lisaks loobib ta oma aknast alla sööki, alatasa on kuurikatus mingeid kilekotte söögiga täis, see siis minu kuurikatus. Konstaabel on temaga vestlemas käinud, siis on mõneks kuuks rahu ja algab kõik algusest, iga kahe kuu tagant hakkab endal imelik konstaablit tülitada aga mingi hetk saab taluvuse piir täis. Naaber elab nagunii kõigi elu ja kui vähegi aeda satud on ta aknal ja kuulab, vahib.. ok selle vastu ei saa, kuid see kuidas ta sõimleb seal hakkab vastu.
Mis nipiga sellel naabril kord suu kinni panna?
Pole meeldiv kui sind sinu enda lapse juuresolekul sõimatakse \”sitajunniks\”. Aeda vältida pole mõtet soovitada, kuna see kuulub maja juurde ja kuna olen selle maa erastamise eest samamoodi maksnud, siis oleks see üsna totter soovitus. Hetkel tundub, et seda parandab vaid haud, sest nii vanad inimesed ei muutu vist.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 04.06 12:28; 04.06 12:34; 05.06 07:29; 05.06 16:38; 06.06 19:44;