Minu tuttava laps läks hoopis peale põhikooli Polütehnikumi, kuigi oleks iga kell gümnaasiumi sissesaanud. Peale seda sai kohe ka TalTechi sisse (IT-erialal). Kiitis, et sai sealt väga hea alushariduse ja nüüd on lihtsam ülikoolis õppida.
Siis pidi ta tõesti üliandekas olema, kui kutseka haridusega laia matemaatika eksami üle 50 punkti sai.
Saab minna ka Täiskasvanute Gümnaasiumisse, neid on mitmel pool üle Eesti. Mu klassivend kukkus keskkoolist välja, läks kohe ühte sellisesse ja lõpetas samal ajal meiega. Nüüd on tal magistrikraad reaalalal.
Kuigi, teemaalgataja jutt on ilmselt väljamõeldis või osaliselt vale…
Minu tuttava laps läks hoopis peale põhikooli Polütehnikumi, kuigi oleks iga kell gümnaasiumi sissesaanud. Peale seda sai kohe ka TalTechi sisse (IT-erialal). Kiitis, et sai sealt väga hea alushariduse ja nüüd on lihtsam ülikoolis õppida.
Siis pidi ta tõesti üliandekas olema, kui kutseka haridusega laia matemaatika eksami üle 50 punkti sai.
Kui rumal jutt.
Ettekääne last kooli mitte vastu võtta võidakse leida ka siis, kui laps või tema vanemad on nii kehva iseloomuga, et koolis ei taha mitte keegi neid veel kolm aastat välja kannatada. Sellisel juhul tuleb leida mõni muu kool ja seal käituda nii, et sellel koolil ei tekiks tahtmist lapsest lahti saada.
Kui kodukandis rohkem gümnaasiume pole, guugelda, millistel koolidel on õpilaskodu ja võta nendega ühendust.
Minu tuttava laps läks hoopis peale põhikooli Polütehnikumi, kuigi oleks iga kell gümnaasiumi sissesaanud. Peale seda sai kohe ka TalTechi sisse (IT-erialal). Kiitis, et sai sealt väga hea alushariduse ja nüüd on lihtsam ülikoolis õppida.
Siis pidi ta tõesti üliandekas olema, kui kutseka haridusega laia matemaatika eksami üle 50 punkti sai.
Kui rumal jutt.
Oi, küll aga arvaks! Ja kolm lollikest kiidavad ühele rumalale takka.
Tallina Polütehnikumi laia matemaatika 2019. aasta keskmine tulemus oli 12 punkti. Loe: 12 punkti. Niisiis, kui kellegi tuttava tuttav sai Tallinna Polütehnikumis laia matemaatika tulemuse üle 55 punkti, siis ta pidi tõesti üliandekas olema!
Oi, küll aga arvaks! Ja kolm lollikest kiidavad ühele rumalale takka.
Tallina Polütehnikumi laia matemaatika 2019. aasta keskmine tulemus oli 12 punkti. Loe: 12 punkti. Niisiis, kui kellegi tuttava tuttav sai Tallinna Polütehnikumis laia matemaatika tulemuse üle 55 punkti, siis ta pidi tõesti üliandekas olema!
Vabanda, aga su jutt on tõesti natuke rumal. Kui keskmine on 12, siis ei tähenda see, et 55 punkti saamiseks peab üliandekas olema, vaid et suurem osa Polütehnikumi õpilastest on laisad ning ei huvitu matemaatikast. Näiteks on keskmine 12 ka siis, kui 19 õpilast saavad 10 ja 1 saab 55.
Polütehnikumis õpetatakse KITSAST matemaatikat poolteist aastat. Laps peab võtma eratunde ja mitte vähe, et 30-50p laia matemaatika riigieksamil saada. 50p on TTÜ lävend ja 30p Tehnikakõrgkooli lävend.
Polütehnikumis õpetatakse KITSAST matemaatikat poolteist aastat. Laps peab võtma eratunde ja mitte vähe, et 30-50p laia matemaatika riigieksamil saada. 50p on TTÜ lävend ja 30p Tehnikakõrgkooli lävend.
Oi, oi, kuss! Kes nüüd sellist juttu Perekoolis ajab! Tuttava tuttava tuttav sai TalTechi IT-erialale sisse ja õpib nüüd ülikoolis nagu ludinal. Tavaline õpilane saab pooleteise aasta kitsa matemaatikaga lõdvalt 55 punkti laia matemaatika eksamil, ei pea andekaski olema, teised on lihtsalt laisad. Ja Käod kiidavad sellist idiootsust takka.
Aga teemasse ka: fakt on see, et kutsekoolid panustavad üldainete õpetamisse tunduvalt vähem kui gümnaasiumid.
Tavaline õpilane saab pooleteise aasta kitsa matemaatikaga lõdvalt 55 punkti laia matemaatika eksamil, ei pea andekaski olema, teised on lihtsalt laisad. Ja Käod kiidavad sellist idiootsust takka.
Krt, loomulikult ei pea 50 punkti saamiseks 100-st olema andekas, vaid peab asja vastu huvi tundma ning soovima õppida. Kahemeeste klassi sattunud kolmeline ei ole seepärast andekas, et ta teiste tasemele ei lange.
Ja kes on öelnud, et lõdvalt? Ainus, mis ma ütlesin, oli, et ei pea andekas olema. Ja loomulikult ei pea. Normintellektiga peab olema ja töökas.
Mis sa kaagutad, kui jutust aru ei saa.
Tavaline õpilane saab pooleteise aasta kitsa matemaatikaga lõdvalt 55 punkti laia matemaatika eksamil, ei pea andekaski olema, teised on lihtsalt laisad. Ja Käod kiidavad sellist idiootsust takka.
Krt, loomulikult ei pea 50 punkti saamiseks 100-st olema andekas, vaid peab asja vastu huvi tundma ning soovima õppida. Kahemeeste klassi sattunud kolmeline ei ole seepärast andekas, et ta teiste tasemele ei lange.
Ja kes on öelnud, et lõdvalt? Ainus, mis ma ütlesin, oli, et ei pea andekas olema. Ja loomulikult ei pea. Normintellektiga peab olema ja töökas.
Mis sa kaagutad, kui jutust aru ei saa.
Küll aga kaagutaks ja kaagutaks, ise ei tea asjast halli aimugi.:)))
Sõbrake, puust ja punaseks ehk konkreetne näide ühest koolist: gümnaasiumiastme matemaatikas on kaks valikut kitsas ja lai. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest, lai 14 kursusest. Vahe on pea kahekordne, kitsas matemaatikas jääb osa teemasid üldse puudutamata.
Nii et kui kitsa matemaatika kursuse läbi teinud õpilane saab laia matemaatika eksamil üle 50 punkti, siis ta on üliandekas. Nüüd lõpuks said aru?
Tegelikult juhtub seda ka päriselus, et nooruk valib kitsa matemaatika ja siis gümnaasiumi lõpus alles taipab, et ülikooli teatud erialadele astumiseks oleks pidanud õppima hoopis laia matemaatikat. Seda, et kitsast matemaatikat õppinu saab mingidki enam-vähem korralikud punktid laia matemaatika eksamil, 50-st rääkimata, juhtub ainult Perekoolis.
Sõbrake, puust ja punaseks ehk konkreetne näide ühest koolist: gümnaasiumiastme matemaatikas on kaks valikut kitsas ja lai. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest, lai 14 kursusest. Vahe on pea kahekordne, kitsas matemaatikas jääb osa teemasid üldse puudutamata.
Nii et kui kitsa matemaatika kursuse läbi teinud õpilane saab laia matemaatika eksamil üle 50 punkti, siis ta on üliandekas. Nüüd lõpuks said aru?Tegelikult juhtub seda ka päriselus, et nooruk valib kitsa matemaatika ja siis gümnaasiumi lõpus alles taipab, et ülikooli teatud erialadele astumiseks oleks pidanud õppima hoopis laia matemaatikat. Seda, et kitsast matemaatikat õppinu saab mingidki enam-vähem korralikud punktid laia matemaatika eksamil, 50-st rääkimata, juhtub ainult Perekoolis.
Sõbrakesi otsi muidugi mujalt, mina sinu sõbrake ei ole. Aga üldiselt, poleks arvanud, et tuleb veel lühemate lausetega mõte edasi anda. Proovin. Klassis on palju õpilasi, keda edasi õppimine ei huvita. Klassis on üks või paar õpilast, keda edasiõppimine huvitab, kuid kes on tavalised, mitte andekad. Nõrgad õpilased ei kuula tunnis ja jäävad rumalaks. Õpihimulised (kuid seepärast mitte andekad) õpilased kuulavad tunnis ning võtavad kõrvalt eratunde juurde, sest teavad, et tahavad edasi õppida. Nõrgad õpilased saavad eksamil 10 punkti. Õpihimulised (kuid seepärast mitte andekad) õpilased saavad tänu lisatundidele ja töökusele eksamil 50 punkti (mis ei olegi mingi eriline kõva tulemus). Klassi keskmine tuleb 12 punkti.
Kas sai piisavalt lihtne jutt?
Sõbrake, puust ja punaseks ehk konkreetne näide ühest koolist: gümnaasiumiastme matemaatikas on kaks valikut kitsas ja lai. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest, lai 14 kursusest. Vahe on pea kahekordne, kitsas matemaatikas jääb osa teemasid üldse puudutamata.
Nii et kui kitsa matemaatika kursuse läbi teinud õpilane saab laia matemaatika eksamil üle 50 punkti, siis ta on üliandekas. Nüüd lõpuks said aru?
Tegelikult juhtub seda ka päriselus, et nooruk valib kitsa matemaatika ja siis gümnaasiumi lõpus alles taipab, et ülikooli teatud erialadele astumiseks oleks pidanud õppima hoopis laia matemaatikat. Seda, et kitsast matemaatikat õppinu saab mingidki enam-vähem korralikud punktid laia matemaatika eksamil, 50-st rääkimata, juhtub ainult Perekoolis.
Sõbrakesi otsi muidugi mujalt, mina sinu sõbrake ei ole. Aga üldiselt, poleks arvanud, et tuleb veel lühemate lausetega mõte edasi anda. Proovin. Klassis on palju õpilasi, keda edasi õppimine ei huvita. Klassis on üks või paar õpilast, keda edasiõppimine huvitab, kuid kes on tavalised, mitte andekad. Nõrgad õpilased ei kuula tunnis ja jäävad rumalaks. Õpihimulised (kuid seepärast mitte andekad) õpilased kuulavad tunnis ning võtavad kõrvalt eratunde juurde, sest teavad, et tahavad edasi õppida. Nõrgad õpilased saavad eksamil 10 punkti. Õpihimulised (kuid seepärast mitte andekad) õpilased saavad tänu lisatundidele ja töökusele eksamil 50 punkti (mis ei olegi mingi eriline kõva tulemus). Klassi keskmine tuleb 12 punkti.
Kas sai piisavalt lihtne jutt?
Loll, aga järjekindel. Sa oled suurepärane näide inimesest, kes jaurab ja jaurab ning jääbki jaurama. Tallinna Polütehnikumi 12 punkti saanud õpilane, võimalik, et üks ja ainus, kes laia eksami tegi, ei ole nõrk ega rumal, ta õppis lihtsalt kitsa programmi järgi.
Minul üks tuttav lõpetas paar aastat tagasi polütehnikumi IT eriala ja sa klassi parimana matemaatika lõpueksamil 16 puntki…
Minu enda poeg tahtis minna gümnaasiumi asemel Polütehnikumi IT-d õppima – uurisin ka natuke asja ja ei lubanud. Hetkel jätkab õpingud ühes kesklinna G5 koolidest ja saab kindlasti oluliselt parema stardiplatvormi IT-d ülikoolis õppida kui siis, kui oleks polüsse läinud.
Tallinna Polütehnikumi 12 punkti saanud õpilane, võimalik, et üks ja ainus, kes laia eksami tegi, ei ole nõrk ega rumal, ta õppis lihtsalt kitsa programmi järgi.
Sirvi uuesti üle, millest me rääkisime. Võin muidugi ka vihjata – rääkisime Polütehnikumi õpilasest, kes sai väidetavalt laial eksamil üle 50 punkti ning pole seepärast kohe geenius ega ka kellegi märg unenägu, vaid lihtsalt töökas ja normintellektiga sihiteadlik inimene.
Loll, aga järjekindel. Sa oled suurepärane näide inimesest, kes jaurab ja jaurab ning jääbki jaurama.
Minu arust oled see näide hoopis sina.
Sõbrake, puust ja punaseks ehk konkreetne näide ühest koolist: gümnaasiumiastme matemaatikas on kaks valikut kitsas ja lai. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest, lai 14 kursusest. Vahe on pea kahekordne, kitsas matemaatikas jääb osa teemasid üldse puudutamata.
Nii et kui kitsa matemaatika kursuse läbi teinud õpilane saab laia matemaatika eksamil üle 50 punkti, siis ta on üliandekas. Nüüd lõpuks said aru?
Tegelikult juhtub seda ka päriselus, et nooruk valib kitsa matemaatika ja siis gümnaasiumi lõpus alles taipab, et ülikooli teatud erialadele astumiseks oleks pidanud õppima hoopis laia matemaatikat. Seda, et kitsast matemaatikat õppinu saab mingidki enam-vähem korralikud punktid laia matemaatika eksamil, 50-st rääkimata, juhtub ainult Perekoolis.
Sõbrakesi otsi muidugi mujalt, mina sinu sõbrake ei ole. Aga üldiselt, poleks arvanud, et tuleb veel lühemate lausetega mõte edasi anda. Proovin. Klassis on palju õpilasi, keda edasi õppimine ei huvita. Klassis on üks või paar õpilast, keda edasiõppimine huvitab, kuid kes on tavalised, mitte andekad. Nõrgad õpilased ei kuula tunnis ja jäävad rumalaks. Õpihimulised (kuid seepärast mitte andekad) õpilased kuulavad tunnis ning võtavad kõrvalt eratunde juurde, sest teavad, et tahavad edasi õppida. Nõrgad õpilased saavad eksamil 10 punkti. Õpihimulised (kuid seepärast mitte andekad) õpilased saavad tänu lisatundidele ja töökusele eksamil 50 punkti (mis ei olegi mingi eriline kõva tulemus). Klassi keskmine tuleb 12 punkti.
Kas sai piisavalt lihtne jutt?
Loll, aga järjekindel. Sa oled suurepärane näide inimesest, kes jaurab ja jaurab ning jääbki jaurama. Tallinna Polütehnikumi 12 punkti saanud õpilane, võimalik, et üks ja ainus, kes laia eksami tegi, ei ole nõrk ega rumal, ta õppis lihtsalt kitsa programmi järgi.
Statistika on ju ometi kõigile avalik.
2019 tegi laia matemaatikaeksamit 49 Tallinna polütehnikumlast keskmise tulemusega vaid 12 punkti (mediaan 7 punkti), maksimaalne saadud punktide arv 63.
2018 oli 44 sooritajat, keskmine 15 punkti (mediaan 10,5), maksimaalne saadud punktide arv 85.
2017 oli sooritajaid 37, keskmine 13,9(mediaan 4!), maksimum 67.
Tundub, et siis igal aastal satub sinna kuidagi mõni geenius või lausa mitu.
Keskmiselt on kahjuks ja kutsekate õpilased pigem nõrgemad ja kahjuks ka mitte kuigi õpihimulised (eriti põhikooli baasil), aga neistki asutustest on võimalik saada täiesti normaalne haridus ning minna edasi ülikooli. Paremad enamasti lähevadki, pole siin uskumatut midagi.
Statistika on ju ometi kõigile avalik.
2019 tegi laia matemaatikaeksamit 49 Tallinna polütehnikumlast keskmise tulemusega vaid 12 punkti (mediaan 7 punkti), maksimaalne saadud punktide arv 63.
2018 oli 44 sooritajat, keskmine 15 punkti (mediaan 10,5), maksimaalne saadud punktide arv 85.
2017 oli sooritajaid 37, keskmine 13,9(mediaan 4!), maksimum 67.
Tundub, et siis igal aastal satub sinna kuidagi mõni geenius või lausa mitu.
Keskmiselt on kahjuks ja kutsekate õpilased pigem nõrgemad ja kahjuks ka mitte kuigi õpihimulised (eriti põhikooli baasil), aga neistki asutustest on võimalik saada täiesti normaalne haridus ning minna edasi ülikooli. Paremad enamasti lähevadki, pole siin uskumatut midagi.
Mis pagana geenius? Normaalne õpihimuline inimene, mitte geenius. Okei, see, kes 85 peale tegi, võis ehk andekas ka tõesti olla, aga keegi, kes rasketest oludest ronib välja ning mata eksami 50+ punktile teeb, pole geenius, vaid lihtsalt kõva tegija ja selle väljendi parimas mõttes – inimesel on siht silme ees, teab, mida tahab ning viitsib ka tööd teha.
Mina ei näe selles mitte midagi imelikku, et igal aastal mõni selline seltskonnas on.
Aga ei, mõnedele siit ei sobi su statistika, neil on arusaam, et kui keskmine on 12, siis tähendab see, et kõik tegid 12 peale ja asi vask.
No ju nad on ise lihtsalt ka Polütehnikumist ning kahjuks mitte nende kõvade tegijate hulgast.
Huvitav, millises foorumis ja millises teemas me kolme aasta pärast jaurame, tulemusi võrdleme ja nõu küsime, kui meie tänased gümnaasiumisse pürgijad seda lõpetavad ja ülikooli astuvad? Endiselt “Koolilaps” või on selleks ajaks Perekooli struktuuri taas muudetud ja tekkinud “Emade paanikaosakond”, sest “Ajaviite” alla see nagu ei klassifitseeru? 😀
Minu tuttava laps läks hoopis peale põhikooli Polütehnikumi, kuigi oleks iga kell gümnaasiumi sissesaanud. Peale seda sai kohe ka TalTechi sisse (IT-erialal). Kiitis, et sai sealt väga hea alushariduse ja nüüd on lihtsam ülikoolis õppida.
Siis pidi ta tõesti üliandekas olema, kui kutseka haridusega laia matemaatika eksami üle 50 punkti sai.
IT osadale erialadele saab ainult ka erialaste teadmiste testiga, ei olegi vaja matemaatika eksamist.
https://www.taltech.ee/itadministreerimine#p13088
Kindlasti on lähilinnas môni gûmnaasium veel. Uurige sinna. Olen oma lapsi (kokku 10 aastat) iga päev linna kooli sôidutanud, sest konkreetse maakooli suhted usaldus puudub ja täna ûtlen et olen rahul, see oli seda väärt. Selline 4-5-line laps peab loomulikult gümnaasiumis jätkama. Pea tööle ja mugavustsoonist välja. Olete ilmselt hetkel suht shokis, kuid tegudele ????!
Just, ka maakonnas on kindlasti veel gümnaasiume.
A la Noarootsi ehk?
See pole väikelinn.
Wow, ma ikka imestan, kuidas inimesed viitsivad anonüümses foorumis kakelda ja tõestada midagi….
Aplaus. Hämming.
Ossaissand, pooled postitused kaklevad mata riigieksami üle ühes konkreetses kutseõppeasutuses. Teete äkki eraldi teema?
Aga mis teemaalgatusse puutub, siis miks peab liba olema? Kas te siis ei tea, et maakoolides on väga innukalt gümnaasiume likvideeritud? Nt Alatskivi kandi noor peab käima 45 km kaugusele Tartusse kooli. Kui vanemad ei jaksa erakat üürida, siis sõidabki bussiga (Tartumaal õnneks tasuta) iga hommik tund aega linna, õhtul tagasi pluss linnasisene transport pluss vajadusel Alatskivilt koju saamine.
Nii et kui teemaalgataja kodukandis on üks gümnaasium vähemaks jäänud, aga ümbruskonnas on mitu põhikooli, siis võibki oma kooli tubli laps ukse taha jääda, kuigi vanemad isegi ei osanud mõelda selle võimaluse peale.
Kui laps soovib tulevikus minna ülikooli, on mõistlikum keskharidus gümnaasiumist saada. Seega tehke selgeks, kas on võimalik hakata igapäevaselt sõitma või midagi üürida lähimas suures linnas. Kui saab, siis uurida, kas kuhugi gümnaasiumi on veel võimalik pääseda.
Siis on veel internaadiga koolid. Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Ossaissand, pooled postitused kaklevad mata riigieksami üle ühes konkreetses kutseõppeasutuses. Teete äkki eraldi teema?
Aga mis teemaalgatusse puutub, siis miks peab liba olema? Kas te siis ei tea, et maakoolides on väga innukalt gümnaasiume likvideeritud? Nt Alatskivi kandi noor peab käima 45 km kaugusele Tartusse kooli. Kui vanemad ei jaksa erakat üürida, siis sõidabki bussiga (Tartumaal õnneks tasuta) iga hommik tund aega linna, õhtul tagasi pluss linnasisene transport pluss vajadusel Alatskivilt koju saamine.
Nii et kui teemaalgataja kodukandis on üks gümnaasium vähemaks jäänud, aga ümbruskonnas on mitu põhikooli, siis võibki oma kooli tubli laps ukse taha jääda, kuigi vanemad isegi ei osanud mõelda selle võimaluse peale.
Kui laps soovib tulevikus minna ülikooli, on mõistlikum keskharidus gümnaasiumist saada. Seega tehke selgeks, kas on võimalik hakata igapäevaselt sõitma või midagi üürida lähimas suures linnas. Kui saab, siis uurida, kas kuhugi gümnaasiumi on veel võimalik pääseda.
Siis on veel internaadiga koolid. Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Ossaissand, pooled postitused kaklevad mata riigieksami üle ühes konkreetses kutseõppeasutuses. Teete äkki eraldi teema?
Aga mis teemaalgatusse puutub, siis miks peab liba olema? Kas te siis ei tea, et maakoolides on väga innukalt gümnaasiume likvideeritud? Nt Alatskivi kandi noor peab käima 45 km kaugusele Tartusse kooli. Kui vanemad ei jaksa erakat üürida, siis sõidabki bussiga (Tartumaal õnneks tasuta) iga hommik tund aega linna, õhtul tagasi pluss linnasisene transport pluss vajadusel Alatskivilt koju saamine.
Nii et kui teemaalgataja kodukandis on üks gümnaasium vähemaks jäänud, aga ümbruskonnas on mitu põhikooli, siis võibki oma kooli tubli laps ukse taha jääda, kuigi vanemad isegi ei osanud mõelda selle võimaluse peale.
Kui laps soovib tulevikus minna ülikooli, on mõistlikum keskharidus gümnaasiumist saada. Seega tehke selgeks, kas on võimalik hakata igapäevaselt sõitma või midagi üürida lähimas suures linnas. Kui saab, siis uurida, kas kuhugi gümnaasiumi on veel võimalik pääseda.
Siis on veel internaadiga koolid. Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Ei, pooled postitused kaklevad selle üle, kas ükskõik millises kutsekoolis saab sama hea üldhariduse kui gümnaasiumis. Sest teemaalgatajat ju lohutati, et pole hullu kui nelja-viieline laps läheb kutsekooli. Hullu polegi midagi, aga peab ette arvestama, et see võib pannna edasiõppimisele piirid. Nii nagu siin teemas selgus, siis paljud ei tea, et üldained läbitakse kutsekas tihti kiirkorras pooleteise aasta jooksul, samal ajal kui gümnaasiumis õpitakse kolm aastat. Matemaatika puhul on lihtsam asjast aru saada, sest kitsas matemaatika ongi peaaaegu poole väiksema mahuga, aga eesti keeles on tegelikult sama lugu.
Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Kust see info pärineb? Nõo on riigikool, mitte kohalik kool, see ei tohiks küll kohalikke lapsi teenindada ja minu teada ka ei teeninda (välja arvatud muidugi neid kohalikke, kes teistega ühiselt konkursi läbivad).
***
Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Kust see info pärineb? Nõo on riigikool, mitte kohalik kool, see ei tohiks küll kohalikke lapsi teenindada ja minu teada ka ei teeninda (välja arvatud muidugi neid kohalikke, kes teistega ühiselt konkursi läbivad).
Äkki tõesti enam ei ole, minu info pole see kõige värskem.
Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Kust see info pärineb? Nõo on riigikool, mitte kohalik kool, see ei tohiks küll kohalikke lapsi teenindada ja minu teada ka ei teeninda (välja arvatud muidugi neid kohalikke, kes teistega ühiselt konkursi läbivad).
Äkki tõesti enam ei ole, minu info pole see kõige värskem.
Jah, sul on õigus, jagasin tõesti aegunud infot.
Nõo koolis on muide ka C klass, kus õpivad need kohalikud lapsed, kes matemaatikas-füüsikas nii tugevad pole, et reaalklassi pääseda. Usun, et ka C klassi õpilane saab vajadusel internaadikoha.
Kust see info pärineb? Nõo on riigikool, mitte kohalik kool, see ei tohiks küll kohalikke lapsi teenindada ja minu teada ka ei teeninda (välja arvatud muidugi neid kohalikke, kes teistega ühiselt konkursi läbivad).
Äkki tõesti enam ei ole, minu info pole see kõige värskem.
Jah, sul on õigus, jagasin tõesti aegunud infot.
No see on ikka siis väga aegunud info – riigikool on Nõo olnud ikka vähemalt 10-15 aastat juba.
Mina olen see, kelle tuttav peale Polütehnikumi läks ülikooli. Kindlasti on vanemal lihtsam, kui laps õpib kodu lähedal gümnaasiumis. Kõik sõltub lapsest, minu tuttava puhul on tegu väga asjaliku noorega, kes läks peale põhikooli Tallinna elama. Tema sõnul oli ikka väljakukkujaid palju (samas konkurss oli suht suur). Samas aga ei näinud mingit mõtet minna gümnaasiumi, vaid tahtis kohe alustada eriala õppimist. Võin öelda, et emale see üldse ei meeldinud, aga nüüd on väga rahul.
Samuti tean mitut, kes just sel eesmärgil, et saada ülikooli sisse- on läinud kas Tallinna või Tartu gümnaasiumisse.
Tean mitut väga asjalikku noort, kes on kutsekas käinud ning pärast seda edukalt ülikooli sisse saanud ja seal hästi õppinud. Sellele vaatamata ma absoluutselt ei soovita konkreetselt teemaalgataja lapsele kutsekat, kuna see eeldab spetsialiseerunud huvi mõne seal õpetatava eriala vastu. Õpilane, kes plaanis minna gümnaasiumisse, peaks ikka sinna minema. Kindlasti mingi võimalus leidub. Mõistlik oleks teemas mainida vähemasti seda, mis maakonnaga tegu on, kui linna nime ei soovi öelda, sest siis saavad inimesed anda detailsemat nõu.
