Kannatasin mitu kuud koledate nohude käes, peale röntgenit selgus, et mul on põskkoopapõletik. Pole jõudnud seda veel ravima hakata, aga täna öösel hakkas mul kurk meeletult valutama ja hääl on ära. Neelata on valus, süüa ei taha, mul on väike palavik ja sant enesetunne. Kui ma veel mõne oma tervisehäda üles loen, siis hakkab mul endast juba hale 🙂 Ühel varbaküünel on seen, ja teisel jalal veenilaiendid ja mul pole nii palju vanust, et kõiki neid hädasid ühekorraga omada 😀
Nali naljaks, aga ma korjan üles kõik viirused ja nohud ja hädad, mida kuskil jagatakse. Kas toob laps lasteaiast, või siis saan mina töölt.
Ma ei mäleta hästi seda aega, millal ma end mõnusalt tervena tundsin … mälu hakkab vist ka üles ütlema …
Peaks vist perearstilt uurima, kas see põskkoobastele mõeldud AB ka kurgule mõjub.
Vabandan vingumise pärast, aga mul on tõesti vastik olla, ja tundub, et ka lapsel hakkab kurk haigeks jääma. Ja mul hakkab esmaspäevast puhkus 🙂