Teema: Kui oluline on teie jaoks abielu?

Mulle oli tähtis abielluda enne laste sündi, sest laste saamine on palju siduvam kui abielu. Abielu võid lahutada, aga lapsed jäävad vanemaid siduma terveks eluks. Seega tundus loogiline alustada väiksematest sammudest. Abielu on ilus traditsioon, mis näitab, et kaks inimest on teineteisele pühendunud ehk ei ole enam vabad. Varalises mõttes on meil valitud lahusvara, seega abielu meie jaoks pole eelkõige materiaalne leping.

#3999079:

Mulle oli tähtis abielluda enne laste sündi, sest laste saamine on palju siduvam kui abielu. Abielu võid lahutada, aga lapsed jäävad vanemaid siduma terveks eluks. Seega tundus loogiline alustada väiksematest sammudest. Abielu on ilus traditsioon, mis näitab, et kaks inimest on teineteisele pühendunud ehk ei ole enam vabad. Varalises mõttes on meil valitud lahusvara, seega abielu meie jaoks pole eelkõige materiaalne leping.

Täesti nõus: abiellumine on justkui proovikivi, eksam enne palju olulisemat otsust – teineteisega lapsesaamist. Kui kaheldakse, kas soovitakse end teisega abielludes siduda, ei tohiks kindlasti koos lapsi saada.

Minu jaoks oli abiellumine väga oluline, selle rääkisime mehega üsna suhte alguses selgeks. Lapsed enne abielu olid minu jaoks välistatud, samas ei soovinud neid ka liiga vara, seega võtsime rahulikult. Olime 4-5.a. enne koos, kui mees tegi abieluettepaneku ja kihlusime, sest olime ka arutanud eelnevalt, et varsti vist paras aeg laste saamiseks.

Aga me oleme mehega mõlemad seda tüüpi, et kui juba teha, siis mitte poolikult 🙂

Seega, peale kihlumist läksime leeri, panime paika kuupäeva ja hakkasime planeerima. Laulatus toimus kirikus, pidu pärast oli üsna suur ja traditsioonide austaja nagu ma olen, võtsin mehe nime ka.

Tänaseks oleme koos 13 aastat ja teine laps kohe sündimas. Oleme õnnelikud! Kui sul on hea mees, kes sind armastab, siis ta kindlasti kuulab su mure ära ja abiellub sinuga, isegi kui see pole tema prioriteetide nimekirjas senini olnud. Aga ära jäta seda teemat lahtiseks ja rääkimata, kripeldab su enda hingel ja mehele ette heita seda kõike poleks ka aus, sest ta ju ei loe sinu mõtteid ja te pole sel teemal nagu õieti rääkinudki… Seega, julgus kokku ja võta teemaks nädalavahetusel!

Statistika näitab, et naised tahavad ülekaalukalt rohkem abielluda. Ja ka ülekaalukalt rohkem lahutusi algatavad naised.
Mõttekoht.

#3999525:

#3999405:

Seega, peale kihlumist läksime leeri, panime paika kuupäeva ja hakkasime planeerima. Laulatus toimus kirikus, pidu pärast oli üsna suur ja traditsioonide austaja nagu ma olen, võtsin mehe nime ka.

No vot see mingi ‘leeri’ minemine on ikka mingite usuhullude teema. Miks pead seda siin reklaamima? Mis kirik, mis laulatus, milleks küll? Teed siin mingit usupropagandat või?

Minu jaoks on see peale kihlumist leeri minek nii tobe. Kogu see laulatus on võlts. Kui sa pole kristlane, siis miks sa tahad abielluda kirikus? Et näidata midagi?
Luteri kiriku tavaline teema, lihtsalt selleks, et raha kasseerida.

#3999530:

Heade, tarkade ja vaimukate naistega tahavad kõik head ja vaimukad, targad, töökad mehed abielluda. Nad kardavad, et jäävad muidu ilma. Aga teised naised, need seksivad ja sünnitavad niisama.

Millest nad muidu ilma jäävad? Seksist?

No kui nad ilma abieluta seksi ei saa, ei ole see mees ka hea, vaimukas, töökas ega rikas. No vaata Sõõrumaad, järjest noorem naine kõrval ilma igasuguse abieluta.

#3999760:

#3999614:

#3999525:

#3999405:

Seega, peale kihlumist läksime leeri, panime paika kuupäeva ja hakkasime planeerima. Laulatus toimus kirikus, pidu pärast oli üsna suur ja traditsioonide austaja nagu ma olen, võtsin mehe nime ka.

No vot see mingi ‘leeri’ minemine on ikka mingite usuhullude teema. Miks pead seda siin reklaamima? Mis kirik, mis laulatus, milleks küll? Teed siin mingit usupropagandat või?

Minu jaoks on see peale kihlumist leeri minek nii tobe. Kogu see laulatus on võlts. Kui sa pole kristlane, siis miks sa tahad abielluda kirikus? Et näidata midagi?

Luteri kiriku tavaline teema, lihtsalt selleks, et raha kasseerida.

Sellepärast, et ma ise ja mees samuti tegelikult tahtsimegi olla ristitud. Samuti tahame kodukirikus olla kunagi tulevikus ära saadetud. Minu vanavanemad olid samuti ristitud kristlased, ka mehe ema on ja vanaema oli väga kristlik naine. Lihtsalt nõukogude okupatsioon on religiooni traditsioone meie peres tugevalt lõhkunud – sh laste ristimist. Aga ma ei saa aru, kuidas see teemasse puutub hetkel? See on minu otsus ja siseveendumus, mida ja kuidas uskuda. Teemaalgatajal on hoopis muu mure ja ega tema kirikus abielluma ei pea. Ja sellega olen nõus, et “moe” pärast ei peaks küll keegi kirikusse minema, see peab ikka sisemine soov olema.

Te tahtsite olla ristitud, et kiriklikult abielluda ja kristlikult maetud saada. Need ongi need põhjused, millest ma rääkisin, sa ainult kinnitasid mu juttu.
Mulle meenub kui Tammsalu rääkis, et oii, neil kirikus on suur kogudus, neil on nii palju noori. Ja huvitaval kombel kui mina sinna Jumalateenistusele sattunud olen, siis peamiselt on seal siiski vanainimesed. Eks need noored peamiselt ongi koguduste nimekirjades nende samade pöhjuste pärast, nagu sa ennist välja tõid. Luteri kirikul on see muidugi hea, sest neil on ju kümnis.
Nagu ma ütlesin – võlts.

#3999770:

#3999760:

#3999614:

#3999525:

#3999405:

Seega, peale kihlumist läksime leeri, panime paika kuupäeva ja hakkasime planeerima. Laulatus toimus kirikus, pidu pärast oli üsna suur ja traditsioonide austaja nagu ma olen, võtsin mehe nime ka.

No vot see mingi ‘leeri’ minemine on ikka mingite usuhullude teema. Miks pead seda siin reklaamima? Mis kirik, mis laulatus, milleks küll? Teed siin mingit usupropagandat või?

Minu jaoks on see peale kihlumist leeri minek nii tobe. Kogu see laulatus on võlts. Kui sa pole kristlane, siis miks sa tahad abielluda kirikus? Et näidata midagi?

Luteri kiriku tavaline teema, lihtsalt selleks, et raha kasseerida.

Sellepärast, et ma ise ja mees samuti tegelikult tahtsimegi olla ristitud. Samuti tahame kodukirikus olla kunagi tulevikus ära saadetud. Minu vanavanemad olid samuti ristitud kristlased, ka mehe ema on ja vanaema oli väga kristlik naine. Lihtsalt nõukogude okupatsioon on religiooni traditsioone meie peres tugevalt lõhkunud – sh laste ristimist. Aga ma ei saa aru, kuidas see teemasse puutub hetkel? See on minu otsus ja siseveendumus, mida ja kuidas uskuda. Teemaalgatajal on hoopis muu mure ja ega tema kirikus abielluma ei pea. Ja sellega olen nõus, et “moe” pärast ei peaks küll keegi kirikusse minema, see peab ikka sisemine soov olema.

Te tahtsite olla ristitud, et kiriklikult abielluda ja kristlikult maetud saada. Need ongi need põhjused, millest ma rääkisin, sa ainult kinnitasid mu juttu.

Mulle meenub kui Tammsalu rääkis, et oii, neil kirikus on suur kogudus, neil on nii palju noori. Ja huvitaval kombel kui mina sinna Jumalateenistusele sattunud olen, siis peamiselt on seal siiski vanainimesed. Eks need noored peamiselt ongi koguduste nimekirjades nende samade pöhjuste pärast, nagu sa ennist välja tõid. Luteri kirikul on see muidugi hea, sest neil on ju kümnis.

Nagu ma ütlesin – võlts.

Ei, me tahtsime olla ristitud, kuna meid lapsena ei ristitud, aga me tegelikult tunneme end kristlastena. Olen tunnistanud enda usku apostliku usutunnistusega. Millest sa aru ei saa? Mis võltsist sa siin räägid? Armulaual käime samuti, aga kindlasti mitte iga pühapäev. Kristlaseks olemine ei võrdu iga pühapäev kell 10 kohalkäimisega ja kõva häälega keskväljakul usu kuulutamisega. Kui sinu jaoks võrdub, siis äkki vaatad hoopis enda siseveendumusele kriitiliselt otsa ja otsid, kas seal äkki leidub midagi rohkemat ka. Usk ja kirik ei pea olema koolitund, kus sa tegelikult väga olla ei viitsi ja ei taha.  Kui tahad olla kristlane, siis ole ja lase ka teistel rahus olla.

#3999825:

#3999805:

#3999770:

#3999760:

#3999614:

#3999525:

#3999405:

Seega, peale kihlumist läksime leeri, panime paika kuupäeva ja hakkasime planeerima. Laulatus toimus kirikus, pidu pärast oli üsna suur ja traditsioonide austaja nagu ma olen, võtsin mehe nime ka.

No vot see mingi ‘leeri’ minemine on ikka mingite usuhullude teema. Miks pead seda siin reklaamima? Mis kirik, mis laulatus, milleks küll? Teed siin mingit usupropagandat või?

Minu jaoks on see peale kihlumist leeri minek nii tobe. Kogu see laulatus on võlts. Kui sa pole kristlane, siis miks sa tahad abielluda kirikus? Et näidata midagi?

Luteri kiriku tavaline teema, lihtsalt selleks, et raha kasseerida.

Sellepärast, et ma ise ja mees samuti tegelikult tahtsimegi olla ristitud. Samuti tahame kodukirikus olla kunagi tulevikus ära saadetud. Minu vanavanemad olid samuti ristitud kristlased, ka mehe ema on ja vanaema oli väga kristlik naine. Lihtsalt nõukogude okupatsioon on religiooni traditsioone meie peres tugevalt lõhkunud – sh laste ristimist. Aga ma ei saa aru, kuidas see teemasse puutub hetkel? See on minu otsus ja siseveendumus, mida ja kuidas uskuda. Teemaalgatajal on hoopis muu mure ja ega tema kirikus abielluma ei pea. Ja sellega olen nõus, et “moe” pärast ei peaks küll keegi kirikusse minema, see peab ikka sisemine soov olema.

Te tahtsite olla ristitud, et kiriklikult abielluda ja kristlikult maetud saada. Need ongi need põhjused, millest ma rääkisin, sa ainult kinnitasid mu juttu.

Mulle meenub kui Tammsalu rääkis, et oii, neil kirikus on suur kogudus, neil on nii palju noori. Ja huvitaval kombel kui mina sinna Jumalateenistusele sattunud olen, siis peamiselt on seal siiski vanainimesed. Eks need noored peamiselt ongi koguduste nimekirjades nende samade pöhjuste pärast, nagu sa ennist välja tõid. Luteri kirikul on see muidugi hea, sest neil on ju kümnis.

Nagu ma ütlesin – võlts.

Ei, me tahtsime olla ristitud, kuna meid lapsena ei ristitud, aga me tegelikult tunneme end kristlastena. Olen tunnistanud enda usku apostliku usutunnistusega. Millest sa aru ei saa? Mis võltsist sa siin räägid? Armulaual käime samuti, aga kindlasti mitte iga pühapäev. Kristlaseks olemine ei võrdu iga pühapäev kell 10 kohalkäimisega ja kõva häälega keskväljakul usu kuulutamisega. Kui sinu jaoks võrdub, siis äkki vaatad hoopis enda siseveendumusele kriitiliselt otsa ja otsid, kas seal äkki leidub midagi rohkemat ka. Usk ja kirik ei pea olema koolitund, kus sa tegelikult väga olla ei viitsi ja ei taha. Kui tahad olla kristlane, siis ole ja lase ka teistel rahus olla.

Ma ei taha küll segada, aga ma lihtsalt mainiks, et Jumalateenistus ja armulaud on ühed tähtsamad asjad kristluses.

Mina sinu juttu eriti muidugi ei usu, sest muidu sa ei kirjutaks, et pühapäeviti kohal käimine ei võrdu kristlaseks olemisega – tegelikult võrdub ikka küll. Missa on kristliku kiriku ja kristliku elu süda. Missal sa teenid Jumalat ja näitad oma tänulikkust.

Hämmastav, et sina, kristlane, seda ei tea. Kas leeris ei räägitud või te ei viitsinud kuulata?

Tegelikult me kõik peaksime olema paremad ja usinamad ja tublimad inimesed ja tegema igapäevaselt oluliselt rohkem igasuguseid asju, kui me tegelikult teeme – ka kiriku ja Jumala teenimise nimel. Ja muide, me tegelikult teame seda ka ise kõik, seega miks ma siis ei tea! Aga õnneks ei ole keegi meid seetõttu kogudusest välja visanud, et me igal pühapäeval kohale ei jõua ja lõppkokkuvõttes see ju minu usku ka ei kõiguta, mida sina usud või ei usu. Ma ei saagi aru, mis su eesmärk hetkel on. Mind ümber veenda, et ma tegelikult ei usu ja ei tohiks kirikus käia?

Aga üldiselt ka vahet pole, see kõik ei puutu tegelikult üldse sellesse teemasse.

#3999842:

Ühe perekonna inimestel võiks siiski sama nimi olla.

Ma olen ka sama meelt. Ja selles mõttes ei ole vahet, kumb nüüd kumma nime võtab.

Mina näiteks väga ootan, et saaksin oma praeguse elukaaslase perekonnanime omale, sest mu praegune perekonnanimi pole mulle juba alates lapsena kunagi meeldinud ja pean seda natukene isegi inetuks..

#3999794:

Ja ma eeldan, et statistiliselt on ka meestel rohkem abielu lagunemise põhjuseks armukeste pidamine, kui naistel. Seega saab vihane petetud abikaasa kiirelt lahutuse algatatud esimesena

Valesti eeldad. Statistiliselt on mehed ja naised armukesepidamises üsna võrdsed. Ja mehed otsivad kõrvalt reeglina siis, kui oma naine enam ei anna, naised lähevad armukese juurde, kui oma mehest “parem” neile tähelepanu pöörab. Neid mehi, keda kõik naised tahavad ja kes seetõttu ka igati meelepärase naise kõrvalt armukesi peavad, on statistilises mõttes kaduväike hulk. Rõhuva enamuse abielulahutuste põhjuseks on aga “lahkukasvamine”.

Abielu ja lahutus on aga vägagi seotud naiste hüpergaamiaga. Abielu soosib naisi, sest reeglina valivad naised endale endast edukama ja jõukama mehe, seega nende elujärg paraneb. Abieluga tekib reeglina naistel õigus poolele mehe varast ja kuna mehed reeglina surevad naistest varem, siis ka automaatselt pärija staatus. Naised algatavad 70-80% lahutustest (90% kui on tegemist kõrgharidusega naistega) lootuses saada endale parem mees. Mitte et alati parem mees silmapiiril oleks. Enamasti on oma mees näägutamisega niipalju pehmeks tehtud, et ta ei tundu enam naisest parem olema. See on ka põhjus, miks ei ole eriti suhteid, kus mees tegeleks lastega ja naine teeks karjääri. Vähe on selliseid naisi, kes sellises olukorras oma mehest lugu suudab pidada ja ilma lugupidamiseta pole enam suhet. Ja kui suhe lõhki läheb, siis 90% juhtudest jääb mees oma lastest ilma, sest kogu ühiskond peab lapsi ja lastega seotud sissetulekuid traditsiooniliselt naise omandiks.

Eelnevast tuleb ka, miks mehed ei taha lahutada ja miks nad sageli enam teist korda abielluda ei taha. Majanduslikult on lahutus alati mehele suurem kaotus, kui naisele ning jätab nad paljudeks aastateks virelema. Ja veelkord – mees ei kaota selle käigus mitte ainult vara, vaid ka lapsed. Ning kord juba abielus olnud mehed saavad aru, et neil ei ole abielust mitte midagi võita. Lahke koduhaldjas ja söögitegija on enamus tänapäeva naisi ainult oma Perekooli lugudes. Tegelikus elus ollakse mehega “võrdne”, ehk et mees teegelegu naisega võrdselt või naisest rohkem nii laste, koristamise kui kokkamisega, tehku edasi üksi kõiki traditsiooniliselt meeste töid ja olgu jätkuvalt ka tööelus naisest edukam. Mees peab olema traditsiooniline – naine peab saama olla moodne.

Mees ei väldi uuesti abiellumist mitte sellepärast, et ta endale ust lahti tahaks hoida, vaid sellepärast, et naised hoiavad endale ukse pärani, on nad siis abielus või mitte. Pooled suhted lähevad lahku ja meeste endi roll selles on väike.

Abielu aga ei taga mehele seksi, sööki, korras kodu, lapsi, ei anna mingit varalist kindlustunnet ega reeglina ka paremaid väljavaateid pensionipõlveks. Isegi niipalju ei taha tänapäeva naised meeste egole pai teha, et mehe nime võtaks. Ainult täiendav kulu pulmade näol ja täiendav vastutus, ilma et midagi selle eest vastu võiks nõuda.

Ja kui mingid uuringud leiavad, et abielus mehed on reeglina õnnelikumad, kui vallalised, siis seda sellepärast, et nende vallaliste hulka loetakse ka kõik need, kes on lahutusega ruineeritud. Kuigi statistiliselt teevad enamuse enesetapukatseid teismelised tütarlapsed, üle 80% õnnestunud enesetappudest panevad toime mehed ja rõhuva enamuse neist ebaõnnestunud suhte järel. Huvitaval kombel vallalised naised olla abielunaistest õnnelikumad. Miks ka mitte, kui on saadud pool mehe varast, lapsed, lastega seoses pool mehe tulevasest sissetulekust ja on lootus leida märkimisväärselt parem elukaaslane, kui see nõme eks.

#4005920:

#3999794:

Ja ma eeldan, et statistiliselt on ka meestel rohkem abielu lagunemise põhjuseks armukeste pidamine, kui naistel. Seega saab vihane petetud abikaasa kiirelt lahutuse algatatud esimesena

Valesti eeldad. Statistiliselt on mehed ja naised armukesepidamises üsna võrdsed. Ja mehed otsivad kõrvalt reeglina siis, kui oma naine enam ei anna, naised lähevad armukese juurde, kui oma mehest “parem” neile tähelepanu pöörab. Neid mehi, keda kõik naised tahavad ja kes seetõttu ka igati meelepärase naise kõrvalt armukesi peavad, on statistilises mõttes kaduväike hulk. Rõhuva enamuse abielulahutuste põhjuseks on aga “lahkukasvamine”.

Abielu ja lahutus on aga vägagi seotud naiste hüpergaamiaga. Abielu soosib naisi, sest reeglina valivad naised endale endast edukama ja jõukama mehe, seega nende elujärg paraneb. Abieluga tekib reeglina naistel õigus poolele mehe varast ja kuna mehed reeglina surevad naistest varem, siis ka automaatselt pärija staatus. Naised algatavad 70-80% lahutustest (90% kui on tegemist kõrgharidusega naistega) lootuses saada endale parem mees. Mitte et alati parem mees silmapiiril oleks. Enamasti on oma mees näägutamisega niipalju pehmeks tehtud, et ta ei tundu enam naisest parem olema. See on ka põhjus, miks ei ole eriti suhteid, kus mees tegeleks lastega ja naine teeks karjääri. Vähe on selliseid naisi, kes sellises olukorras oma mehest lugu suudab pidada ja ilma lugupidamiseta pole enam suhet. Ja kui suhe lõhki läheb, siis 90% juhtudest jääb mees oma lastest ilma, sest kogu ühiskond peab lapsi ja lastega seotud sissetulekuid traditsiooniliselt naise omandiks.

Eelnevast tuleb ka, miks mehed ei taha lahutada ja miks nad sageli enam teist korda abielluda ei taha. Majanduslikult on lahutus alati mehele suurem kaotus, kui naisele ning jätab nad paljudeks aastateks virelema. Ja veelkord – mees ei kaota selle käigus mitte ainult vara, vaid ka lapsed. Ning kord juba abielus olnud mehed saavad aru, et neil ei ole abielust mitte midagi võita. Lahke koduhaldjas ja söögitegija on enamus tänapäeva naisi ainult oma Perekooli lugudes. Tegelikus elus ollakse mehega “võrdne”, ehk et mees teegelegu naisega võrdselt või naisest rohkem nii laste, koristamise kui kokkamisega, tehku edasi üksi kõiki traditsiooniliselt meeste töid ja olgu jätkuvalt ka tööelus naisest edukam. Mees peab olema traditsiooniline – naine peab saama olla moodne.

Mees ei väldi uuesti abiellumist mitte sellepärast, et ta endale ust lahti tahaks hoida, vaid sellepärast, et naised hoiavad endale ukse pärani, on nad siis abielus või mitte. Pooled suhted lähevad lahku ja meeste endi roll selles on väike.

Abielu aga ei taga mehele seksi, sööki, korras kodu, lapsi, ei anna mingit varalist kindlustunnet ega reeglina ka paremaid väljavaateid pensionipõlveks. Isegi niipalju ei taha tänapäeva naised meeste egole pai teha, et mehe nime võtaks. Ainult täiendav kulu pulmade näol ja täiendav vastutus, ilma et midagi selle eest vastu võiks nõuda.

Ja kui mingid uuringud leiavad, et abielus mehed on reeglina õnnelikumad, kui vallalised, siis seda sellepärast, et nende vallaliste hulka loetakse ka kõik need, kes on lahutusega ruineeritud. Kuigi statistiliselt teevad enamuse enesetapukatseid teismelised tütarlapsed, üle 80% õnnestunud enesetappudest panevad toime mehed ja rõhuva enamuse neist ebaõnnestunud suhte järel. Huvitaval kombel vallalised naised olla abielunaistest õnnelikumad. Miks ka mitte, kui on saadud pool mehe varast, lapsed, lastega seoses pool mehe tulevasest sissetulekust ja on lootus leida märkimisväärselt parem elukaaslane, kui see nõme eks.

Kuidas võtta. Mees võib tõesti panustada rohkem varaga, aga naine panustab oma keha ja tervisega. Päris aus ja võrdne tundub.

Lahutusi algatavad rohkem naised tõepoolest. Mees peaks rahumeeli kahte naist, jooks ja vägivallatseks edasi….

Oh neid näägutavaid naisi…. Ma olen sulle juba kolm aastat rääkinud, et värav on katki! Millegipärast ei pea mees naise kallal näägutama, et see iga päev süüa teeks näiteks.

Ühisvara mitte valida on mõtet ainult siis, kui kõik kodu ja lastega seotud kohustused (sh tööst eemalolek) täidetakse võrdselt. Enamikes peredes see siiski nii ei ole. Päris võtdselt muidugi jagada ei saagi, sest rasedus-sünnitus-imetamine on alati füüsiliselt koormav, mõni kord isegi väga.

Tööst eemalolek ehk siis nagu vanemapuhkus või sünnituspuhkus? Need on ju tasustatud.

Koormus muidugi on suurem naisel raseduse-sünnituse-imetamise ajal, aga kuidas see on seotud omavahelise varasuhtega?

#4005957:

Ühisvara mitte valida on mõtet ainult siis, kui kõik kodu ja lastega seotud kohustused (sh tööst eemalolek) täidetakse võrdselt. Enamikes peredes see siiski nii ei ole. Päris võtdselt muidugi jagada ei saagi, sest rasedus-sünnitus-imetamine on alati füüsiliselt koormav, mõni kord isegi väga.

Tööst eemalolek ehk siis nagu vanemapuhkus või sünnituspuhkus? Need on ju tasustatud.

Koormus muidugi on suurem naisel raseduse-sünnituse-imetamise ajal, aga kuidas see on seotud omavahelise varasuhtega?

Mõlemad annavad oma panuse, panus on lihtsalt erinev.

Mulle ei ole oluline abielu ega isegi mitte kooselu. Abielus pole olnud, end abiellumas ei näe. Kooselus olen olnud, jätsin mehe maha. Mulle ei sobi olla koos püsivalt ühe ja sama inimesega. Eelistan olla vaba.