Esileht Ajaviite- ja muud jutud kui on isekas sõbranna

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: kui on isekas sõbranna

Postitas:
Kägu

Mul on väga pikaaegne sõbranna (pool elust), kes viimase lapse sünniga on muutunud väga…ma arvan, et isekaks, aga ehk ei oskagi ma seda lahti mõtestada.

Ta on õnnelik koduperenaine (enne tolle lapse sündi käis veel tööl), lisaks pakutakse talle ka muid projekte, ning ta mees on heal tööl. Nad elavad perega kesklinnas ning tal on nüüd väga palju vaba aega lapsega jalutades – just selles mõttes, et ta tahaks kogu aeg koos “lõunatada” ja “kohvitada” ja et ma tuleks külla päevasel ajal.

Kui ta veel tööl käis (töötasime väga lähestikku) saime üsna tihti pärast tööd kokku, et muljetada. Me elame küll suhteliselt lähestikku, aga erinevalt temast on minul täiskohaga töö, kus peab kogu aeg olema kontoris kohapeal ning mõnikord ka kauem.

Just viimasel ajal, umbes viimased pool aastat, saan ma Facebookis pidevalt sõnumeid tööajal, et kas ma ikka ei saaks tulla parki, kohvikusse, jalutama, jäätisele vms. Need on pigem halvustavas toonis – miks ma ikka ei saa, ma ju KUNAGI sõnumitele ei vasta (tööajal ma ei saagi vastata), kas ma ei tahagi suhelda. Kui me viimati kokku saime (kenasti õhtusel ajal) sain ma ka instruktsioonid, kuidas tuleb “inimestega suhelda” ning kui kiiresti sõnumitele vastata.

Täna see aga ägenes, kuna nüüd sai sõnumi juba minu abikaasa – “kas L väldib mind?” Abikaasa arvas, et sellega on üle piiri mindud – sõbrannale vastas viisakalt, et L on hõivatud, aga mulle ütles, et see pole enam päris normaalne, kui tullakse ka minu lähedastelt minu kohta pärima, kui ma koheselt ei vasta. Pereti (abikaasad-lapsed) oleme üldiselt läbi käinud korra aasta-paari jooksul, peamiselt oleme me ikkagi kahekesi sõbrannad ja abikaasad pole meie suhtesse niiväga puutunud. Nüüd küsingi nõu, kas kellelgi on sarnaseid kogemusi.

Olgu öeldud, et sõbranna on vägagi teadlik meie erinevatest olukordadest, minu tööl hõivatusest ning ka sellest, et meil on perekonnas praegu samuti raske aeg ning igasugune pidev kohvitamine oleks pigem harv ka siis, kui ta poleks koduperenaiseks jäänud.

Inimene on samas väga kallis ning kui on õnnestunud kohtumine kokku leppida, siis kuulab ka selgitusi. Teisalt need on nagu vesi hane selga – juba järgmisel päeval saab pärast tööd lugeda vastamata sõnumeid ja süüdistusi hoolimatuse teemal. Igasugune nõu on teretulnud.

+14
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et ta tunneb end lihtsalt üksi.
Ma pean häbiga tunnistama, et ka kunagi mina ise käitusin sarnaselt, ma küll niimoodi ei terroriseerinud, aga olin nn. armukade(kui nii saab nimetada). Mul on üks hea sõbrnna, kellega ma lähedalt suhtlesin, aga mingi aeg ta vahetas tööd ja meie suhtlus jäi soiku, tal lihtsalt polnud aega minu jaoks. Ja paraku mina seda ei mõistnud ja olin pahane, et me ei suhelnud nii palju. Näitasin ka seda välja, kuni ülskord me istusime maha ja rääkisime sellest. Ma sain aru, kui lapsik ma olin olnud. Ma soovitan sulls ka, räägi temaga sellest 🙂

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aitäh, Kägu! Ma ise proovisin ka viimasel korral niimoodi läheneda – just selle koha pealt, et kas tunned end üksi, kas me saaksime kuidagi kokku leppida mingeid ühistegevusi? Sellele ühest vastust ei tulnud, pigem seesama “sul pole ju niikuinii minu jaoks aega” või see, mis mind veel rohkem häiris “sa ju ei vasta kunagi”.

Ma hakkasingi üksvahe muret tundma, et ehk tal on abikaasaga midagi valesti, aga just vastupidi – viimati kokku saades rääkis, kuidas varsti läheb uue kodu ostuks, käisid just kenal reisil, lapsed on tal ka väga toredad ja ma kuidagi nagu ei… oska läheneda sellele teemale. Iga kord kui alustan, saan ma ikkagi süüdistuste lademe kaela.

Ma ütlesin talle ka viimati, et ma tööajal tõepoolest ei saa vastata – isegi kui sulle tundub, et ma saan (no näiteks kui mul oli kodus arvutis Facebook sisse jäänud ja laps midagi brauserist vaatas koos isaga, siis näitas “Loetud”, kuna arvuti oli Sleepis ja avades tõesti jah tuli kohe see vestlus ette). Küll siis oli tükk seletamist! Näiteks, et “ilmselt ma teen ikkagi kodukontori päevi, lihtsalt ei taha tulla temaga jalutama kaasa ja lõunale”.

Ja ta teab, et ma ei saa teha kodukontori päevi, ja kuna töökoht on linnast väljas, siis ka selliseid “lõunaistumisi”.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aitäh, Kägu! Ma ise proovisin ka viimasel korral niimoodi läheneda – just selle koha pealt, et kas tunned end üksi, kas me saaksime kuidagi kokku leppida mingeid ühistegevusi? Sellele ühest vastust ei tulnud, pigem seesama “sul pole ju niikuinii minu jaoks aega” või see, mis mind veel rohkem häiris “sa ju ei vasta kunagi”.

Ma hakkasingi üksvahe muret tundma, et ehk tal on abikaasaga midagi valesti, aga just vastupidi – viimati kokku saades rääkis, kuidas varsti läheb uue kodu ostuks, käisid just kenal reisil, lapsed on tal ka väga toredad ja ma kuidagi nagu ei… oska läheneda sellele teemale. Iga kord kui alustan, saan ma ikkagi süüdistuste lademe kaela.

Ma ütlesin talle ka viimati, et ma tööajal tõepoolest ei saa vastata – isegi kui sulle tundub, et ma saan (no näiteks kui mul oli kodus arvutis Facebook sisse jäänud ja laps midagi brauserist vaatas koos isaga, siis näitas “Loetud”, kuna arvuti oli Sleepis ja avades tõesti jah tuli kohe see vestlus ette). Küll siis oli tükk seletamist! Näiteks, et “ilmselt ma teen ikkagi kodukontori päevi, lihtsalt ei taha tulla temaga jalutama kaasa ja lõunale”.

Ja ta teab, et ma ei saa teha kodukontori päevi, ja kuna töökoht on linnast väljas, siis ka selliseid “lõunaistumisi”.

No see pole üldse okei, ta justkui arvab, et sa oled ta omand. Aga Sa parem mõtle nüüd sellele, et kas Sul on teda ikka oma ellu vaja. Sest nagu ma aru saan, siis ta tegelikult tekitab nii palju negatiivset. Vahel mõned suhted peavad lõppema, kui need söövad seest 🙂

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lülita sõbranna jaoks fb vestlus välja. Nii, et ta ei näe, millal sa online oled. Praegu jääb tal äkki mulje, et sa ju oled FB-s “roheline” aga ei räägi temaga.
Eks ta on ilmselt üksik ja igavleb. Võib ka olla, et ikkagi on ka muid probleeme. Süüdistamist lihtsalt ignoreeri ja katsu temaga mõni südamest südamesse vestlus maha pidada. Meil kõigil on raskeid aegu, aga need lähevad mööda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene on samas väga kallis

miks?

+1
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk ma sellepärast tulingi siia nõu otsima. Kui olla kellegagi ikka sada puuda soola ära söönud, siis on väga raske käega lüüa. Ma ei taha ka uskuda, et inimene on tõesti üleöö muutunud – aga ka minus tekkisid mõtted, et ehk on tegelikult see dünaamika alati selline olnud ning ma märkan seda alles nüüd, kui meie elude ebavõrdsus on ka praktiline teema.

Abikaasa pakkus, et planeerige siis mingi tegevus ja tehke seda koos ja proovige asjad selgeks rääkida. Mõistlik ettepanek, aga ma tunnengi pärast tänast end samamoodi nagu eelmine Kägu ütles – “omandina”, ja et kui ma nüüd lähen ja pakun välja, siis ega sellel suurt tulemust ei ole.

Ilmselt sellele olukorrale mingit head lahendust polegi, aga endal on mõte otsas. Pean pikkadest suhetest väga lugu ning ei tahaks kõike ka igaveseks ära lörtsida.

Ehk on üldse õigem see teema perejuttude alla liigitada, võib-olla on see (üsna) värske emadusega seotud pigem.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimene on samas väga kallis

miks?

Me oleme väga pikaaegsed sõbrannad; koos linnade vahel kolinud, koos elanud, üsna väikese vahega abiellunud, elu suursündmusi jaganud. Igal juhul on sellise suhte lõppemine lein – perealbumitesse jääb ju igavesti see inimene alles, ja kõikide elu suursündmustega ka.

Ma ise olen üsna introvertne inimene ning lähedasi sõprusi hoian väga, eriti neid, mis on kestnud poole elust. Eks ma sellepärast otsingi nõu, et see käitumine on viimasel ajal tekkinud ning väga veider, ja ma ei oska sellega väga hästi tegeleda.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sõbrannal on lihtsalt igav. Omal ajal olin vanema lapsega ligi 3 aastat kodus ja nüüd seda teemat lugedes kardan, et võisin ka ise üsna selle sõbranna moodi käituda – ka mulle tundus, et minu jaoks keegi aega leida lihtsalt ei taha. Mingil hetkel mõtlesin ühe E-R kl 9-18 töötava sõbranna kohta isegi seda, et kuidas tal küll kogu aeg nii kiire on, tal ju lapsi ei ole, vaba hetke minu jaoks peaks ta igal hetkel leidma. Ma olin veel selline hull, kes koos lapsega mõne korra sõbranna töö juurde (pangakontorisse) sisse ka vajus:)

Ega muud polegi teha, kui öelda konkreetselt ja järjekindlalt, et töö ajal suhelda pole võimalik ja pakkuda välja mingi konkreetne aeg kohtumiseks. Ilmselt hakkab sõbranna mingil ajal jälle ka tööl käima ja siis muutub ka tema ajaarvamine teiseks.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

viimati kokku saades rääkis, kuidas varsti läheb uue kodu ostuks, käisid just kenal reisil, lapsed on tal ka väga toredad ja ma kuidagi nagu ei… oska läheneda sellele teemale. Iga kord kui alustan, saan ma ikkagi süüdistuste lademe kaela.

Kannata veel pisut, varsti läheb see mull neil laiali ja siis on tädi sunnitud uuesti tööle minema.
Ega ta enne aru ei saa, et tööaeg on töö aeg ja kui sa trollijuhina töötad, siis pole võimalik poole ringi palt sealt roolist jooksu panna.

P.S. Selle “kas L väldib mind” pale ma võtaks ta juba konkreetselt ette ja küsiks, et Pille, mis sul viga on.
Sest selline käitumine (abikaasale nõmedate sõnumite saatmine) on juba pisut debiilne. Mistõttu ka on oht, et tema mees saab mingil hetkel aru, et elab lolliga koos.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa suhtled temaga? Või kui sa suhtled, siis kas sa otse ei suuda öelda? Ütledki, et oled tööl ja sul oma elu ka. Las tuleb ise oma titega sulle külla, miks sa peaksid peale tööd veel kuskile minema?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan ka, et sõbrannal on igav. Eks ta ilmselt on ka enesekeskne inimene. Kui tal endal on praegu palju vaba aega, ei oska ta mõelda, et teistel nii pole. Kas teda ei annaks empaatilisemaks õpetada talle tema enda tööaegset elu meelde tuletades? “Mäletad, kui sa ise enne lapse sündi tööl käisid, siis sa ju ka ei saanud kohe sõnumitele vastata ega iga päev lõunale tulla?”
Ma pakuks talle ka omalt poolt välja kohtumisi ja ettevõtmisi sinule sobival ajal. Nt et lähete reede õhtul kinno ja pärast veinitama. Või laupäeva lõuna ajal Kadriorgu jalutama vms. Äraütlemine muidugi solvab, aga seda leevendab, kui äraütleja pakub kohe omalt poolt midagi välja. See näitab, et ta tegelikult ikkagi soovib suhelda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tuleb ka see kõik veidi tuttav ette nii ühelt kui teiselt poolt (kuigi sõbrannade mehi pole küll kunagi ahistama hakanud)
Ma arvan, et sõbranna tunneb end kodus üsna piiratuna ja ei ole need meeleolud alati ka nii lillelised, kui võib paista reisimiste ja majaostujuttude järgi (pigem on sellised suured eetvõtmised ju ikka teatud pingeid tekitavad, olgugi et kokkuvõttes positiivsed)
See jääb sinu otsustada, kas sa tahad need imelikud käitumised ja asjad lahti rääkida (need lähevad tegelikult mööda ma usun), aga mida pakkuda võiks on tõesti pöörduda sõbranna poole konkreetse ettepanekuga midagi koos teha (konkreetne aeg, millal kinno minna, istuma, lõunale vm), mitte see ebamäärane küsimus, kas “kaasata teda oma tegevustesse”. Viimane tekitab sõbrannas tunde, nagu koguaeg tema peab pakkuda üritusi välja ja isegi nüüd, kui sa valmis oled selleks, peab plaani ikka tema tegema. Paku konkreetne kohtumine, lobisege, algul niisama, siis juba isiklikumatel teemadel jne

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elu on väga suhteline. Algul, kui mul oli 1 või 2 last, siis ma ka kindlasti tüütasin omi tuttavaid, et saaks aga kokku. Nüüd, kus mul on 5 last ja olen pesamunaga kodune, siis peidan end oma töötavate sõbrannade eest (kelle 1-3 last on juba suuremaks kasvanud), sest ei suudeta aru saada, et tita + 2 lasteaialast + 2 koolilast + majapidamine on täiskohaga töö ja isegi kui mul tekib vahel see vaba (pool)tund, siis ei raatsi seda kulutada suhtlemisele, vaid laen end üksinduse ja vaikusega. Peab olema rauast sõprus, mis nüüd sellele jälle vastu peaks, et minugi lapsed kord kõik suuremad on ja vaba aega rohkem tekib…. kui mu sõbrannad vaid jõuaks selle ära oodata 🙂

+10
0
Please wait...

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud kui on isekas sõbranna