Teema: Kui otsustad emakakaelavähki mitte lasta eemaldada.

#4140104:

#4140066:

#4139806:

Tean kaht vähihaiget, kes hoolimata valuravist endale enne vähki suremist ise otsa peale teinud sest ei kannatanid seda piina enam välja. Vähki surra pole ilus surm. Soovitan minna psühhiaatri juurde ja ravida esmajoones depressiooni, vahepeal võib selguda et vähki polegi, võlad saad ajaga makstud, depressioonita leiad endale mõne hobi ja uusi tutavaid-sõpru ja eluisu tuleb taas tagasi. Vähem kui aasta pärast loed seda postitust siin ja mõtled, et mis sul arus oli.

Mida see tähendab, mida siin mitmed on kirjutanud, et “vähki suremine pole ilus”? Mida see sisuliselt tähendab, et just vähki suremine ilus pole?

No näiteks mõni kopsu vähi haige sureb lõpuks suure verejooksu tõttu, mis suust välja purskab. Ja ega teiste vormidega ei ole nii, et heidad magama ja sured. Enne ikka piinlei nädalaid või kuid, kuniks kustud.

Mul äi kustus 2 aastat, valud, ravimid, hoolduõed,mähkmed, jne.

#4140077:

Hoolimata valuravist ühel hetkel ei ole enam nii kangeid doose, mis valu ära võtaks

Lisan paranduse: nii kangeid morfiinidoose, mis lõppstaadiumi valu ära võtaks, arstid enam lihtsalt ei julge süstida, sest see on juba eluohtlik ja mõtle, kui ta surebki selle kätte…! (see oli iroonia, see oleks halastussurm, aga arst ei tapa, eksole, surema peab ikka ise ja pikalt). Nad saavad nii pikatoimelist kui lühitoimelist morfiini kroonilise ja nö läbilöögivalu puhuks, kuid vähihaiged ei jää narkomaaniks, sest see on esmalt valuvaigisti.

Kas keegi oskaks kirjeldada seda vähki suremise valu?

#4140656:

Kas keegi oskaks kirjeldada seda vähki suremise valu?

Need, kes oskaks, on juba surnud.

#4140726:

#4140720:

#4140656:

Kas keegi oskaks kirjeldada seda vähki suremise valu?

Need, kes oskaks, on juba surnud.

No aga miks siis kõik koguaeg kirjutavad, et kohutav, kui keegi tegelikult ei oska seda kirjeldada.

Lähedase pealt kirjeldavad.

#4140745:

#4140686:

Kõige tähtsam hooldushaiglas on see et inimene ei peaks valu kannatama.

Aga see ongi ju kõige tähtsam. Mis siin enam siis ravimitega tagasi hoida, kui inimene on suremas. Minu vanaema suri vähki nõukaajal ja juba siis kirjutati morfiini. Ema tegi süste talle. Lisaks jõi ta ka viina. Miks siis mitte, kui inimene on mineku peal? Oli lõpuni suhteliselt okei.

Noh, kas ta just okei oli… Aga selline inimese piinamine, kelle puhul on teada, et ta sureb ära, ei ole okei. Looma puhul kasutame eutanaasiat, aga inimene las kannatab? MIKS?

Võtmesõna olekski patsiendi kuulamine ja vajadused.

#4140775:

Valu on võimalik ka nautida.

Sünnitusvalu näiteks jah, ok, see on positiivne valu. Aga minna rääkida sellist asja metastaasivaludega vähihaigele oleks mõnitamine.

Üldse mitte teemasse, aga sellest vähivalust. Ilmselt kõik ei kannata siiski selle käes. Mul suri laps vähki, kodus, ja minu jaoks tegelikult täiesti tundmatu teema, sest tal küll mingeid olulisi valusid polnud. Ta ei nutnud ega andnud kuidagi märku, et tal oleks valus. Viimasel elupäeval oli küll veidi rahutum, aga kordagi ei nutnud ega kaevelnud, mistõttu ei läinud me temaga lõpuhetkedeks ka haiglasse, vaid lasime kodus omas voodis oma kaisus rahulikult minna, nii stressivabalt kui võimalik oli. Kui väikesel lapsel on valus, annab ta sellest ju igal juhul märku, apaatne ta polnud. Elas 2 kuud peale seda kui konsiilium otsustas ravi lõpetada, valuravi ei saanud sel ajal kordagi, ainult  vett lasti kõhuõõnest välja.

… siis sured ära, tahaks teemaalgatajale vastata.

Samas elas minu vanatädi lõikamata rinnavähiga umbes 30 aastat (teada saades oli üle 60, otsustas, et lõigata ei lase ja ravis end ise a`la tökati, taruvaigi ja kapsalehega ja lõpuks suri üle 90-sena kopsupõletikku). Nii et mine sa tea, võib juhtuda, et ei too ka eemaldamata kasvaja  loodetud surma lähemale.

Minu lähedasel oli söögitoruvähk. Avastati IV staadiumis, raviti mõned kuud, aga siis lõpetati ja mindi palliatiivravi peale üle. Mina hooldasin. Elas veel 7 kuud. Tahket toitu süüa ei saanud, 24/7 köhis verist lima välja ja selle jaoks oli kauss öökapi peal, mida tühjendamas käisin. Ajapikku kadus hääl, kähinal rääkis st metastaasid olid häälepaelteni ulatunud. Hingata sai järjest vähem, viimased kuud pidi olema koguaeg lisahapnikuga, kuid ka siis oli raske. Magada sai vaid paar tundi ööpäevas. WC-s käimine oli valulik. Kõhus ja seljas olid suured valud. Peas olid kohati sellised valud, et ta üritas karjuda, aga tal polnud häält millega seda teha. Tuletan meelde, et ta sai valuravi sel ajal. Kirjeldada ma seda valu ei oska, aga olen neli last ilmale toonud ja ühegi sünnituse ajal mina niimoodi piinelnud pole. Isegi ligilähedale mitte. See lähedane poos end lõpuks üles.

Teine lähedane oli ajuvähis. Temal tekkisid tohutud peavalud, siis krambihood, siis jäi pimedaks. Mina ei näinud kõrvalt, seetõttu ei oska täpsemini kirjeldada.

Kolmas lähedane sai lümfoomi diagnoosi kui oli IV staadium. Sai ravi. Inimesest jäi alles inimvare. Juuksed kadusid, kehakaalu läks maha nii palju, et alles olid luu ja nahk. Tohutu väsimus ja luuvalud, peavalud ja üldse igasugused valud. Tema kustus kolme kuuga ja  ilmselt aitas ravi kiiremale kustumisele kaasa, muidu oleks kauem läinud.

Äkki depressioon on avaldunud selle pärast, et vähitaolised muutused on kehas? Äkki kui emakakaela muutused ära ravida või eemaldada, äkki siis kaob ka depressioon?

Eraisiku pankrott, nagu siin juba soovitati?

#4140986:

Samas elas minu vanatädi lõikamata rinnavähiga umbes 30 aastat (teada saades oli üle 60, otsustas, et lõigata ei lase ja ravis end ise a`la tökati, taruvaigi ja kapsalehega ja lõpuks suri üle 90-sena kopsupõletikku). Nii et mine sa tea, võib juhtuda, et ei too ka eemaldamata kasvaja  loodetud surma lähemale.

Ilmselt oli tal siiski mingi healoomuline kasvaja, mitte vähk.

Mõnikord inimesed nimetavad kõiki kasvajaid, ka healoomulisi, vähiks. Vähk on alati halvaloomuline. Ja halvaloomuline tähendabki seda, et prognoos on halb, kui operatsiooni ja ravi ei järgne.

#4140986:

Samas elas minu vanatädi lõikamata rinnavähiga umbes 30 aastat (teada saades oli üle 60, otsustas, et lõigata ei lase ja ravis end ise a`la tökati, taruvaigi ja kapsalehega ja lõpuks suri üle 90-sena kopsupõletikku). Nii et mine sa tea, võib juhtuda, et ei too ka eemaldamata kasvaja  loodetud surma lähemale.

Tal küll kohe kindlasti mingit vähki polnud.

Minul oli 2a tagasi cin3 muutus. Pap test ei näita küll vähi olemasolu, see näitab ainult rakumuutuseid.
Käisin kolposkoopias. Ma ei tea mis operatsiooni juttu te siin ajate! Minul lasti äädikhapet emakakaelale ja siis tuli pahade rakkudega piirkond nähtavale. Lidokaiinisüstidega tumestati emakakael ja LOOP meetodiga lõigati samal visiidil see paha tükk välja. 6kuu pärast tehti uus pap+hpv test, see oli puhas. Järgm test oli 18kuu möödudes ehk eelmine nädal ja käisin uuesti.