Tavaliselt on koolidel omad nõudmised igasugu asjade osas. Paljud koolid rõhutavad näiteks, et kooli sisejalatsid ei tohi jätta põrandale triipe ja peavad laskma jalal hingata. Meil on sisejalatsid olnud eraldi ost (ongi ainult koolimajas, mujal neid ei kanta).
Teiseks on õpetajatel omad soovid vahendite osas. Näiteks minu lapse klassijuhataja keelas ära painduvad joonlauad. Need on sellised plastjoonlauad, mida saab rõngaks painutada – õp sõnutsi pidid lapsed nendega tunni ajal pidevalt mängima ja tähelepanu hajub.
Siis osa õpetajaid ei luba selliseid pinaleid, mis lärmi teevad – nt kolisevad plekist pinalid ei sobi.
Koolivihikudki peavad olema täpselt õp soovi järgi: nt nõudis oma lapse muusikaõpetaja, et noodivihik peab olema pikalikeeratud A4 formaadis. Käisin läbi 6 kauplust, ja kõigis olid ikkagi A5 formaadis noodivihikud, õiget ei leidnudki.
Muide, oma lapse koolis on algklassides kord, et iga aine asjad peavad olema sama värvi ümbrispaberiga: eesti keele õpik, töövihik, vihikud, lugemik kõik punased, matemaatika asjad kõik sinised, loodusõpetuse asjad kõik rohelised, inglise keele omad kõik lillad jne. Algul tundus ahistav mööda poode ühevärvilisi igat tooni pabereid taga ajada, kuid praeguseks on see süsteem osutunud äärmiselt mugavaks: nii saab igal õhtul lihtsalt lapse kotti piiludes kohe selge soti, kas tal on õiged asjad kaasas.