Tere!
Kui palju üksikemade laste elus laste bioloogilised isad osalevad ja kohtuvad oma lastega? Kui on väikse lapse või lausa beebieas lahku mindud? Ja millest teil oleneb isade osalmine oma lapse elus?
Küsin, sest mu eksmees, on huvitatud ainult minuga seksi saamisest, ning tegeleb selle saamiseks isegi oma 4a lapsega. Kui eks seksi ei saa, siis “tal pole tuju/aega lapsega kohtuda”.
Viimased 3 aastat pole eks oma suvepühkuse ajal mitte ühtegi päeva lapsega kohtunud. Ise pole kunagi esimesena lapsele helistanud. Kui sai seksi, siis oli iga töölt vaba hetk mu kodus – 3-4 päeva nädalas. Kui tegin talle selgeks, et ma ei soovi temaga suhet ega seksida, aga oma lapse ja isa vaheline suhe on neil ikka olemas. Siis eks keeldub kuude viisi juba oma lapsega telefoni teel rääkimast, jätab vastamata küsimustele, millal tal oleks aega oma lapsega kohtuda, ignoreerib küsimusi ja hakkab selle asemel sõimama ja mind süüdistama, et “minu ( naise) süü, et tema (isa) ei taha oma lapsega kohtuda” jne.
Ütlen kohe ära, et terve suhte jooksul ja peale suhet oli/on nagunii eksil mu arust väga tugevad manipuleerimise, hämamise, gashlight-imise jooned, teiste süüdistamine, süüdlase otsimine, mõnitamine, vaimne ja füüsiline vägivald (politsei oli ka seotud), empaatia võimetus, egoism. Ta pole 4a jooksul kordagi lapse kohta küsinud, selle asmel on ta kuude kaupa järjest iseendast messengeris kirjutanud – süüdistavalt, kuidas tema on nii haiget saanud, kuidas mina teen temale, tema sugulastele, sõpradele kunagi ammu üks kord haiget tema meelest jne. Selline küsimusi ignoreeriv ja selle asemel mingit teema üles võtmine, millega hakkab mind süüdistama, katkine plaat kogu suhtluse jooksul läheb käima, kui küsin, aga millal sul on aega last näha. Lahendusi keeldub leidmast, selle asemel kulutb kogu auru vabanduste otsimisele, miks tema ei saa asju teha, mida ta ei taha ja keegi teine on selles süüdi ja sõimab.
Põhimõtteliselt – saab seksi, siis on nagu 5 kopikat ukse taga ja on selle nimel nõus isegi oma lapsega tegelema. Ei saa seksi, üritan temaga neutraalselt ja viisakalt käituda – sõimab mind selles, et ta ma käitun temaga nagu “koeraga” ja minu süü, et temal pole tahtmist mind näha (lapsest ta kunagi ei räägi, küll käib ajudele minu ja tema vahelise suhtega ehk temaga romantiliselt käitumisega. Tundub, et laps on lihtsalt minu juures, vähemalt oli ta nõus niikaua lapse aega viitma, kuni laps maga jääb ja siis eks ootab nagu jahimees oma saaki – millal tasumise tund talle mu näperdamisega kätte jõuab. Kusjuures ta ei saa absoluutselt aru ega aksepteeri teiste inimeste tunnetest).
Niiet ta lapsega keeldub kohtumast ja süüdistab mind selles, et tema ei kohtu oma lapsega. Rahumeeli laseb ära võõrduda.
