Sest surnud isa puhul ei tule issi sulle sünnipäevale ega panusta sinu kasvatamisse mitte kuidagi.
Mu meelest elava isa puhul on isegi hullem, et ei tule ei sünnipäevale, ei tee jõulukingitust ega panusta kasvatamisesse mitte kuidagi. Nimi on sünnitunnistusel kirjas, vbla aeg-ajalt midagi tilgutab ka pangakontole, et nagu elatis või nii, aga reaalselt on kohal nagu kuuvarjutus, annab katteta lubadusi, kui ilmub kohale, siis on purjus või kui võtab lapse enda juurde, siis jätab ta üksi.
Mul oli selline isa, kes üürgas emale, et ühühüü, võtsid mul lapsed ära, böhöhöö. Noh, ma siis mõtlesin, et okei, ma käin nädalavahetustel isa juures külas (oma varasemas kodus). Reaalsuses nägi see siis selline välja, et isa polnud kuskil. Süüa polnud midagi. Tuba oli kütmata. Käisin siis naabrite juures külas ja läksin uude koju tagasi. Väga kurb oli. Pärast ilmus veel välja ja sõimas, et miski asi ei olnud kodus õige koha peal olnud. No see on palju hullem kui see, et sul on isa surnud ja maha maetud, surma puhul on sul ühekordne ja konkreetne lein, niiöelda olemasoleva isa puhul on pidev pettumuste jada, ja seda nii lapse emal kui ka lapsel endal.