See Maalehe artikkel, et kuiads üks inimene kümne euroga päevas söönuks saab – on ikka täiesti mööda näide või lugu.
Mulle jäi ka selle artikli pealkirja lugedes arusaamatuks, mis sellise eksperimendi mõte peaks olema. Julgen arvata, et vähemalt pooled Eesti elanikud saavad jooksvalt, kuust-kuusse sellest väiksema summaga hakkama. Ma ise elan koos algklassilapsega ning kannan iga kuu eraldi nö. toiduarvele 300 eur, mille eest ostan koju kogu toidu ja esmatarbekaubad, söön u pooltel päevadel tööl toidukohas lõunat ning käin vahel jooksvalt lapsega ka väljas söömas (tõsi, kiirtoidu- või muidu odavates kohtades). Enamasti jääb sellest 300 eur veel veidi ülegi ja ma pole kunagi mõelnud, et me kuidagi eriliselt säästlikult sööksime.
Artiklit ei viitsinud ise tegelikult lugeda, ma ei usu, et ma sealt mingeid eriti häid nippe või kasulikku teadmist saanud oleks. Korraks silmadega üle lastes nägin, kuidas keegi vingus, et kala ei saa osta, sest see on kallis – no ma ei tea, me sööme küll vähemalt korra nädalas kala, näit. räimed on ju imeodavad, samuti mõned külmutatud valge kala fileed.