Teema: Kui palju kulub ühiselamus elavale teismelisele

Emana võid ette kujutada küll et ongi normaalne et paned kaasa lapsele toiduaineid.
Mul laps elab eraldi. ta ei viitsi süüa kaasa vedada.
No ja ega polegi vahet kas annan mina makaroni ja kaalika. Või selle raha. Mina pean ju ka need ostma. Mina tassin koju. Laps tassib bussijaamast koju. Kui pood on tal üsna korteri lähedal.
Kodust toidu kaasapanemine rahustab rohkem ema südant, et kui muidu raha otsas, siis nälga ikka ei jää, kui toiduained olemas. Vast. Kuigi võivad kaasa pandud aedviljad ka mädanema minna.

Kui raha napib, siis kodunt toidukraam kaasa. Veab välja küll. Tööd võib kooli kõrvalt teha, kuid enamasti pole seda ülikoolilinnas väga leida. Tallinnas ehk rohkem võimalusi.
Kui siht on silme ees, küll siis ka lahendused tulevad.

#3491052:

Kui raha napib lapse jaoks, siis napib seda ju emal ka.

Te räägite nagu poole sajandi tagust juttu, kui piim, munad, liha kartul kasvas ise. Oli tasuta käes. Tänapäeval peab ema seda ostma ise ka.

See tuleb ju odavam kui väljas söömine.

#3488196:

#3488001:

Keskharidus on lapsel juba olemas. Soovib kutset eraldi juurde õppida. Õppeaeg 2aastat. Ta on valmis ka ise lisatööd tegema aga lapsevanemana soovikskin hariduse omandamise ajal siiski võimaldada talle majandusliku toetuse.

Teemaalgatajale: selgitan uuesti, mu kommentaari mõte oligi et tulevikuplaane peab kavandama veidi kaugemale kui keskharidus. Ei ole enam need head ajad kus kõik on riiklikul ülalpidmisel, laps õhust ja armastusest kodust eemal elatud ei saa.

Lisaraha kodunt eemale minekuks pole ju palju vaja. Kas tõesti pole olnud mingitki muret mis saab siis kui ta ametiõppeks omaette kolib ja tuleb seda kuidagi finantseerida? Mul on lapsega see mure olnud ta sünnist saadik. Ma püüan kalkukeerida lapse bakalaureuseõppeks, miinimum 4 õppeaastaks vajaminevat summat ja panen iga kuu selleks midagi kõrvale. Laps on hetkel 10. Jah, muidugi võib juhtuda igasuguseid asju selle 7-8 aasta jooksul kui seda raha reaalselt vaja läheb ja võib-olla panin mööda oma kalkulatsioonidega aga ma ei pea alustama tühja koha pealt enne ta kõrgkooli algust! Fakt on see et see hetk jõuab kätte ja seda raha on vaja momentaalselt. Ma küsin siin laialt ringilt et kas te tõesti tahate piirata lapse edasiõpet vaid nende ametitega kus on niisugune lasna akadeemiline koormus ja mis annab võimaluse veel töölgi käia? See on ju lapsele juba iseseisva elu algul kehvade kaartide kätte jagamine. Kuidagi teisiti minu silmad seda küll ei näe.

Tundub et sa ise pole kehvadest oludest tulnuna kunagi ylikoolis käinud ega oma ka yhtegi hilisteismelist last, et nii naiivset juttu ajad.
Ja teisalt ma ei saa aru, miks siin teemas on miinustatud kõiki, kes pakuvad, et laps võiks ka ise osakoormusega töötada.
Läksin ise vahetustega täiskoormusega tööle ylikooli esimesel kursusel, lõpetasin nominaalajaga ja olin jõudnud ylikooli lõppedes juba arvestatavale ametipositsioonile oma erialal.
Enda lapsed yhe eliitkooli gymnaasiumis. Koormus on metsik, sellest hoolimata teevad nii minu lapsed kui nende sõbrad osakoormusega tööotsi. Nutikad tragid noored on. Mis siin imelikku on?
Toiduraha ja rongipilet on miinimum. Noor inimene tahab trenne/jõusaali, aeg-ajalt sõpradega väljas käia ja väljas syya, pidudel osaleda, synnipäevadel osaleda (kingiraha ja taksoga kojusõidud), moekaid riideid ja tehnikavidinaid. Ja käiaksegi tööl. Kõike jõutakse. Kes paneb kaubanduskeskuses kaupa välja, kes annab põhikooli õpilastele järeleaitamise tunde matemaatikas, kes sorteerib logistikakeskuses pakke ja laeb autodesse, kes midagi neljandat.
Kusjuures see seltskond on kõik majanduslikult kindlustatud perede lapsed. Ometi on ise endale taskuraha teenimine au sees ja ei murra sugugi konti.
Pole elus arvanud, et peaks lapsi töötamast takistama. Vastupidi, see näitab motivatsiooni ja tahet elus edasi jõuda.
800.- palgaga yksikema panusena on 200.- küll ja veel, väljaskäimised ja sõpradega hängimised ning trennide kuutasud võiks noor ikkagi oma palgaga katta.
Tänapäeva trend kipub sinna suunda, et kõige rohkem ise endale taskuraha teenivaid noori tuleb just majanduslikult kindlustatud peredest ja seda tehakse tippkoolide kõrvalt. Ju on küsimus ka mõtteviisis, mis kodust kaasa antud.

#3491497:

Tundub et sa ise pole kehvadest oludest tulnuna kunagi ylikoolis käinud ega oma ka yhtegi hilisteismelist last, et nii naiivset juttu ajad.

Läksin ise vahetustega täiskoormusega tööle ylikooli esimesel kursusel, lõpetasin nominaalajaga ja olin jõudnud ylikooli lõppedes juba arvestatavale ametipositsioonile oma erialal.

Enda lapsed yhe eliitkooli gymnaasiumis. Koormus on metsik, sellest hoolimata teevad nii minu lapsed kui nende sõbrad osakoormusega tööotsi. Nutikad tragid noored on. Mis siin imelikku on?

Toiduraha ja rongipilet on miinimum.

Tänapäeva trend kipub sinna suunda, et kõige rohkem ise endale taskuraha teenivaid noori tuleb just majanduslikult kindlustatud peredest ja seda tehakse tippkoolide kõrvalt. Ju on küsimus ka mõtteviisis, mis kodust kaasa antud.

Ei ole õige oletus, olen ise pigem keskmisepoolseist oludest. Tööl käisin küll aga seda üksnes suvevaheajal.

Mind aga huvitab hoopis milleks on teismelistel veel pingelise gümnaasiumiõppe ajal vaja teenida lisaraha? Millest neil siis väga puudus on? Kirjeldatud tegevused nagu jõusaal, sünnipäevad ja taksoga kojusõit küll kokku nii palju ei maksa et lausa eraldi töökohta oleks vaja pidada. Viimase vindi peal telefonist, brändi hilpudest et end neis instasse üles panna, bemarist, vms.? On vägagi imelik, ja ei ole kuulnud et see trend hilisteismelistel niiväga levinud on. Edukates peredes pigem pühendatakse lapsi kuidagi isiklikku ärisse, näiteks tuttava perepea on finantsettevõtja ja pojad, kes õppisid ülikoolis samal erialal, tegid lühiajaliselt suvepraktikat tema juures. Riigiettevõtetes on aeg ajalt võimalus teha tasustamata praktikat millest siin ilmselgelt mingit juttu pole.

Toiduraha ja rongipilet on miinimum? Kuhu jäävad eluasemekulud?

Nii, oletame, et tulevad need eliitgümnaasiumide lõpetajad ja teatavad ühel heal päeval et on sisse saanud tuntud välismaa ülikooli, kavatsevad ka koha vastu võtta ja kuu-kahe pärast on minek-kas siis ka toidurahast ja rongipiletitest teie arust piisab või?

Muidugi, mugavam on ajada järeltulijaid tööle kui ise mingi plaan paika panna oma heaolu arvel. Ilmselt siis hilisemas elus selgus et lapsi sai pisut palju ja kriitilisel hetkel majalaenu ja autode liisingutest neile midagi suurt väga üle ei jää. Lapsevanemana ootaks siiski kainemat mõtteviisi ja elukorraldust.

Küsi temalt, mis ta arvab, kui paljuga ta kuus, nädalas või päevas hakkama saab? Tema peab mõtlema, kuna tema peab selle rahaga elama seal. Vanem võib oma jaoks ulme välja mõelda, kuid kui teismelisel on teised plaanid, siis see ei loe, teeb ikka nii, kuidas tahab.
Las ta mõtleb ette, fantaseerib, kui palju tal nädalas toidu peale läheks, mõnikord pesupulber, šampoon, hambapasta, mõni koolivihik. Siis saate läbi arutada, kas ta plaanib valmistoitu osta või kartulitest, tatrast, hakklihast, algosadest ise toitu valmistada. Saate läbi mängida hinnaerinevused eri toitude korral. Ma sain ~10 aastat tagasi 500kr/32€ iga nädal + stipendium. Tänapäeval annaks ehk 50€ nädalas. Oleneb, kas ta peab selle rahaga kõik asjad ise hakkama saama või küsib iga ekstra liigutuse jaoks juurde. Nädalaraha on parem, kui kuuraha, sest kui ta liiga kiiresti ära kulutab, siis peab näpud põhjas, kere heledam ainult nädal ootama, mitte kuu. Ma tegin 10a tagasi nii, et nädalas läks enam-vähem 32 vist ja kui kuskilt mingi natuke suurem plaaniväline summa tuli (sünnipäevaraha), siis panin kõrvale plaaniväliste kulutuste jaoks, nt uus talvemantel vm. Muidugi tavariideid jaksasin aind kaltsukast osta ja kui ise oma eelarvet majandasin, siis väga ei raatsinudki nt 15€ uue t-särgi peale kulutada.

Kui saladus pole, kuskohas need arstiks õppijad niimoodi töötavad et saavad veel statsionaarõppes probleemideta hakkama ja õppeedukus ei kannata?

Pole küll see postitaja, aga vastan:
Abiõena. Arstidel on lubatud vist juba peale 2. kursust töötada abiõena. Tuleb õppele ka kasuks erialaste kogemuste saamine õppe ajal.

Alaealiste tööl käimine ja töö leidmine on keeruline, olen nõus – koolivaheajal küll, aga ei kujutaks seda aega ette kooli ajal – koolipäeva on suht pikad, lisaks veel huviringid, trennid, aega peaks olema ka lõõgastumiseks ja puhkamiseks. Vanemana leian, et minul on tööl käia isegi lihtsam.
Seega peaks vanem alaealise lapse puhul ikkagi kooliajal tagama ülalpidamise ilma, et ta peaks veel kuskil tööd rabama.

#3493104:

#3492692:

Alaealiste tööl käimine ja töö leidmine on keeruline, olen nõus – koolivaheajal küll, aga ei kujutaks seda aega ette kooli ajal – koolipäeva on suht pikad, lisaks veel huviringid, trennid, aega peaks olema ka lõõgastumiseks ja puhkamiseks. Vanemana leian, et minul on tööl käia isegi lihtsam.

Seega peaks vanem alaealise lapse puhul ikkagi kooliajal tagama ülalpidamise ilma, et ta peaks veel kuskil tööd rabama.

trenn küll, aga mis huviringis su gümnasist või tudeng käib? enamik neist käib heal juhul paar korda nädalas kusagil spordiklubis, trennideski käivad vähesed

Käib jõusaalis 5x nädalas ja laulmas 2x nädalas + esinemised jms. Klassikaaslased käivad rahvatantsus, näiteringis jne. (nii poisid, kui tüdrukud).

Sellest alustanudki siis, aga ei, keerutas nagu kass ümber palava pudru. Pole vaja rääkida aiaaugust kui ülejäänud räägivad aiast. Jutt oli neist kelle vanemad ei saa laste õpingute jätkamiseks piisavat summat kokku ja lapsed on sunnitud ise tööle minema.

#3493610:

Huvitav, kuidas peaks teemaagatajat aitma jutt sellest, kuidas siin dividendidest elatakse.

teemaalgatajat peaks aitama see, et täiesti normaalne on, kui täisealine laps kooli kõrvalt ka ise tööl käib ja enda ülalpidamisse panuse annab, mitte ei oota käsi pikas emalt kõige kinnimaksmist, nind seda tehakse ka peredes, kus rahapuudust pole. kui teemaalgataja on väiksepalgaline, aga laps tahab õppida, siis tuleb sel lapsel endalgi pingutada ja töökoht leida.
kui tahab minna kusagil pärapõrgus asuvasse kutsekooli, siis võib sellega raskusi olla, kuid tartusse või tallinnasse kutsekasse minnes leiab soovi korral töökoha ikka. samas on sellistes väikestes kutsekates tihti ka riigipoolne tugi õppijatele olemas, st eluaseme- ja toidukulud väiksemad kui nt tallinnas

#3492193:

#3491558:

mitu lapse sõbrannat läksid arstiks õppima, samuti töötavad ülikooli kõrvalt, kuigi pärit keskmisest rikkamatest peredest. mingit vajadust töötada neil pole, aga lapsed ise tahavad oma raha teenida, alustasid samuti gümnaasiumis. täenäoliselt on see soov kodust kaasa saadud, et tahetakse midagi ka ise teha, mitte ei hängita õhtuti kusagil kaubanduskeskuses.

pigem tundub see, et kooli kõrvalt pingutada ja ise midagi ära teha nende laste probleem, kes on harjunud, et keegi teine nende eest pingutab, nemad võivad niisama lulli lüüa, küll pirukas suhu kukub. tihti jätkavad sots toetustest elavate perede lapsedki vanemate elustiili, sest pole ju mõtet vaeva näha, kui keegi teine su esmavajadused katab.

Kui saladus pole, kuskohas need arstiks õppijad niimoodi töötavad et saavad veel statsionaarõppes probleemideta hakkama ja õppeedukus ei kannata?

1.-3. kursus töötavad abiõena ja alates 4. kursusest õena – vähemalt nii oli see veel mingid aastad tagasi. Need arstid, kes on olnud hooldajad/abiõed/õed, on muuseas suurepärased arstid edaspidi, sest neil on prakikat oluliselt rohkem.

#3491497:

Enda lapsed yhe eliitkooli gymnaasiumis. Koormus on metsik,

Mul lõpetas laps sel kevadel reaali, mingist metsikust koormusest ei tea midagi, kui selleks mitte arvestada poole ööni arvutis olemist. Kooli kooris laulis ka 1x nädalas ja trennis käis mitu korda nädalas. Õppimas ma teda eriti ei näinud. Mul oli hea meel, kui ta kevadtavlvel endale osakoormusega töökoha leidis, vähemalt teeb midagi kasulikku arvutimängude ja mõttetute videote vahtimise asemel (lapse meelest need ilmselt mõttetud polnud).
Dividende pole, oleme mehega mõlemad palgatöölised, seega tunduvalt paremas positsioonis kui teemaalgataja, samas ametid on mõlemil sellised, et teismelistele suvel tööd pakkuda pole võimalik ja tutvusringkonnas ka selliseid töökohti pole.
Olen praegu mõelnud, et 200 eurot kuus + ühikaüür peaks olema minimaalselt vajalik äraelamiseks, kas lõbustusteks lisaraha suudab ta ise teenida (või üldse töökoha leida) õppimise kõrvalt, see selgub jooksvalt.

#3488196:

Tegelikult on enamik vastajad ise päris hirmuäratavad – kui keegi julgeb välja tuua selle, et laps võiks ise ka midagi kooli kõrvalt juurde teenida või kui keegi on niiviisi elanud, siis saab rohkem miinuseid kui lõdvade elukommetega naisterahvas teab-mitme lapsega. Kas keegi seletaks, mis sellest nii taunimisväärset on?

Minu meelest ei ole see kuidagi taunimisväärne, kui laps ka tööd teeb, aga see on lihtsalt teemast täiesti mööda. Küsiti ju, millised on lisakulud toidule jm. Kas need muutuvad oluliselt sellest, kas see raha tuleb lapsevanemalt või teenib selle laps ise?

Samuti arvan ma, et täiesti normaalne on, et vanem sellises eas õppivat last on valmis toetama vastavalt oma võimalustele ja katma elementaarsed kulutused toidule ja elamisele. Loomulikult kui lapsel sellest vähe on, võib ta minna tööle, aga sellest teenitud raha jääks tal ka pigem ekstra kulutuste jaoks (peod, sõbrad, väljas käimised, riided jms). Loomulikult kui õnnestub saada stipendiumit ja lisaks korraliku sissetulekuga töö, siis võib laps vanema toest ka täielikult loobuda. Aga nõuda, et 18-aastane kohe ise õppima asumise korralt töö leiaks, et oma toidu- ja eluasemekulud katta, on jah minu jaoks taunimisväärne. Et 18 täis – vaata ise nüüd, kuidas hakkama saad. On see tänapäeval üldse seaduslik?

#3493571:

Sellest alustanudki siis, aga ei, keerutas nagu kass ümber palava pudru. Pole vaja rääkida aiaaugust kui ülejäänud räägivad aiast. Jutt oli neist kelle vanemad ei saa laste õpingute jätkamiseks piisavat summat kokku ja lapsed on sunnitud ise tööle minema.

Aga ma ju räägingi sellest, et kui raske õppekavaga eliitgymnaasiumite noored saavad osaajaga tööl käidud, et omale reise, riideid, väljaskäimisi lubada, teenivad kuus tavaliselt nii 350-400.- eurot, siis miks ei peaks sama olema jõukohane majandusliku kitsikuse korral ja miks peab 800.- teeniv ema maksma iga viimse kui sendini kinni kokku kutsekas õppiva lapse elu?
Miinustada said siin kõik vastajad, kes julgesid mainida, et mingu laps ise ka tööle.
Lapse töötamise normaalsusest on jutt, mitte sellest, kas vanemad elavad peost suhu või rikkalikest dividendidest.