Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui palju palgast säästudeks?

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )

Teema: Kui palju palgast säästudeks?

Postitas:
Kägu

Enesedistsipliin on täiesti olemas, sest muidu sellist summat ju ei säästa, Aga kujutad sa nüüd ette, et su tavalisel arvelduskontol istub lihtsalt niisama selline summa? No võib ju olla, aga lihtsalt ebamugav on niimoodi.  Ja asjade seisust on halb ülevaade, kui kogu raha ühes potis on.

Miks palju raha arvelduskontol ebamugav on? Käid selle arvelduskontoga kuskil lehvitamas?

Mul ka kontol nüüd ca 100k. Ei investeeri, sest seda raha läheb kohe vaja majaehituseks. Mehel ilmselt veel suurem summa, tal suurem palk ka. Aga täpselt kursis pole, palju tal kogutud.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis te selle rahaga teete? Investeerite või hoiate niisama? Räägitakse rahatrükist, selle järgi peaks nagu inflatsioon sääste sööma hakkama.

Pikalt hoidsin niisama, sest masu ajal toimunu hirmutas ja seejärel ei olnud julgust ega viitsimist investeerimisega tegeleda. Aga täiesti tõsi – raha niisama hoidmine on rumalus, seega võtsin kätte ja nüüd on enamus investeeritud. Ja kahetsen, et sellega varem ei alustanud.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis te selle rahaga teete? Investeerite või hoiate niisama? Räägitakse rahatrükist, selle järgi peaks nagu inflatsioon sääste sööma hakkama.

Meil on ikka aegajalt vaja läinud. Hiljuti lasime ühes korteris remondi teha. Siis tegime selles korteris remondi, kus ise elame. Mina ostsin omale auto (salongist uue) jne.

Ma ei saa aru, millest selline rumal arusaam, et kui keegi säästab, siis on see nii ebakasulik, sest inflatsioon sööb ju raha ära. See säästetud raha leiab ju aegajalt ikka kasutust. Ei ole nii, et kogun ühte summat 40 aastat ja enne seda ei puudu, kui olen 70. Ei, ikka vajalikud suuremad ja/või ootamatud kulutused saab säästude arvelt tehtud. Ja siis jätkub (või algab otsast peale) säästmine.

Minu jaoks on säästmise mõte eelkõige selles, et mul oleks ootamatusteks raha olemas. Et, kui mul läheb täna pesumasin katki, siis ma ei peaks selle ostuks väikelaenu võtma (perekoolis tuhandeid kordi läbi arutatud teema). Samuti on säästmise mõte selles, et kui mul on vaja ka mitte ootamatute väljaminekute jaoks raha – teha suurem ja kallim ost (näiteks uue auto ost, uue kodu sissemakse), siis on mul see raha endal olemas, mitte ma ei pea ostu tegemiseks laenu/liisingut võtma.

Tegelen säästmisega juba rohkem kui 35 aastat ja ei ole aru saanud, et inflatsioon mu raha oleks kuidagi ära söönud või et ma oleksin mingil moel kahju kannatanud. Ikka vastupidi. Oleme oma perega osanud elada peaaegu laenuvabalt (ok, üks kord kodulaen oli, aga selle lõpetasime esimesel võimalusel (20 aastat varem) ära).

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Küll aga armastan uusi kortereid. Neid ostan küll alati kui jälle raha koos.

Iga 15 aasta tagant? Väga varem sa uue 1-toalise raha kokku ei kogu sellise tempoga.

 

Mul tekkis sama mõte. 1,5-2 keskmise palgaga (seega kuni 2900 bruto) paneb see kägu kõrvale 25% kuus + kogumiskontole 10-15% (III sammast ma ei arvesta, sealt ta korteri ostuks raha ei võta ju) ja siis ütleb, justkui pidevalt ja korduvalt ostab uusi kortereid. ‘Alati, kui raha jälle koos’ kõlab ju nii, et seda on tehtud korduvalt, regulaarselt. Ma ka ei usu seda, see kõrvalepandud raha on liiga väike, umbes 1000 eurot kuus max, kui sedagi (mai viitsi praegu arvutada)?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks palju raha arvelduskontol ebamugav on? Käid selle arvelduskontoga kuskil lehvitamas?

Kirjutasin ju, et on ebamugav ja ebaülevaatlik.

Kui mul on 23 000 eurot eraldi hoiusel, mitte ei ole arvelduskontol, kust tasun arveid, teen poeoste jmt. siis annab see vabast rahast palju selgema ja kiirema ülevaate. Ahah, sel kuul on mul vaba raha 23 000 eurot. Detsembris oli näiteks 21 000 eurot jne.

P.S Mida tähendab, käid selle arvelduskontoga kuskil lehvitamas? Mida sa selle all mõtled?Või kuidas see minu rahaasjade korraldusse puutub? Kas ma saan aru, et riiukukk-norija on teemasse ilmunud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks oli see uute korterite jutt loogiline.
Kui eelmiste korterite üür ka juurde, siis tuleb iga järgmine raha kiiremini kokku.
Mina saan ka kätte 1800, palgast säästan 50% või vähem, ülejäänu eest elan, aga aasta sääst eelmine aasta oli 20k.
Küsimus oli kui palju PALGAST kõrvale pannakse.
Peale esimest üürikorterit ei pea enam raha palgast säästma. Palk on siis ainult üks mitmest rahavoost.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Investeerida (III sammas) on mõttekam regulaarsete maksetega.

miks?

Sest aktsiate hinnad muutuvalt pidevalt. Kui ostad neid pika aja jooksul väiksemate summade eest, siis sellega hajutad riske, et ostad aktsiaid ebasobival hetkel, siis, kui hinnad on kõrgel. Lisaks, kui mingid vahendid on tekkinud, tuleks nad võimalikult ruttu panna kasumit teenima, mitte lasta neil aasta aega tulutult seista.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mingeid megasummasid ei ole – hetkel vast 5000 ringis. see on igaks juhuks, et kui majanduslik seis halveneb ja nt autoliisingu maksmiseks raha pole. hetkel saan auto peaaegu kinni maksta. ilmselt pole seda vaja, siis kogun päikeseelektrijaama paigaldamiseks maale. investeeringud on veel lastes, kullas ja kinnisvaras. ainult rahaga ei riskiks.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks oli see uute korterite jutt loogiline.

Kui eelmiste korterite üür ka juurde, siis tuleb iga järgmine raha kiiremini kokku.

Mina saan ka kätte 1800, palgast säästan 50% või vähem, ülejäänu eest elan, aga aasta sääst eelmine aasta oli 20k.

Küsimus oli kui palju PALGAST kõrvale pannakse.

Peale esimest üürikorterit ei pea enam raha palgast säästma. Palk on siis ainult üks mitmest rahavoost.

Hämmastav.

Sa saad aastas 21 600 ja säästad sellest 20 000. Elad ära 110 euroga kuus.

Tõeliselt hämmastav.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui palju teil siis sääste kokku on, kes väidetavalt iga kuu 1000-3000 eurot kõrvale panevad? Statistika järgi on eestlasel keskmine mediaanhoius nii u 1300 euro jagu. Perekooli järgi käiks nagu suur säästmine tuhandete eurode kaupa.

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

…ja väga paljudel on 0 eurot sääste.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Niisama ei säästa midagi. Rahas hoian teises pangas pidevalt umbes 200 eurot. Ootamatute väljaminekute (ootamatu hambaravi, loomaarst jne) tarbeks on paar krediitkaarti, mis aga tavaliselt aeguvad enne kui ma kordagi kasutan.
Kui pangaarvele koguneb juba ütleme 1500 lisaraha, ostan aktsiaid. Juhtub seda 3-4 x aastas. Kui saan suurema preemia, ostan kulda. Rahas hoidmisel mõtet ei näe.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui palju teil siis sääste kokku on, kes väidetavalt iga kuu 1000-3000 eurot kõrvale panevad? Statistika järgi on eestlasel keskmine mediaanhoius nii u 1300 euro jagu. Perekooli järgi käiks nagu suur säästmine tuhandete eurode kaupa.

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

ka siin teemas – paljudel on mitu kontot. kui ühel neist on ainult jooksva kuu raha, nii 1000 eurot, ja teisel säästud, mis iganes summas, siis ongi mediaan selle ninimese kohta, et pooltel on 1000 ja pooltel rohkem.

Mul on lausa 3 kontot eri pankades, kaks neist enamuse ajast praktiliselt tühjad. ja mis sest et kokku on mul sääste korrlaikult, tuleb statistiline mediaan väikese hoiuse kohta minu põhjal.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palk 700 € kuus (neto). Kogumishoiusele panen iga kuu 100 €, parematel kuudel 150 €.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

…ja väga paljudel on 0 eurot sääste.

Mis ei tähenda kuidagi, et paljudel ei ole palju rohkem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

…ja väga paljudel on 0 eurot sääste.

Mis ei tähenda kuidagi, et paljudel ei ole palju rohkem.

Vastupidi, see tähendabki, et mõnel võib olla väga palju ja samas teised, kel ei ole midagi, tõmbavadki mediaani alla.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

…ja väga paljudel on 0 eurot sääste.

Mis ei tähenda kuidagi, et paljudel ei ole palju rohkem.

Vastupidi, see tähendabki, et mõnel võib olla väga palju ja samas teised, kel ei ole midagi, tõmbavadki mediaani alla.

Aa, saan nüüd aru – sa ei vaielnud mulle vastu.

Jah, 0-säästud tõmbavad mediaani alla.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kaardil on ju limiidid.

Eraldi konto on hea samal põhjusel, nagu rahakotis on mitu vahet, laual on mitu sahtlit, mitte üks suur jne. Parem ülevaade.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui palju teil siis sääste kokku on, kes väidetavalt iga kuu 1000-3000 eurot kõrvale panevad? Statistika järgi on eestlasel keskmine mediaanhoius nii u 1300 euro jagu. Perekooli järgi käiks nagu suur säästmine tuhandete eurode kaupa.

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

ka siin teemas – paljudel on mitu kontot. kui ühel neist on ainult jooksva kuu raha, nii 1000 eurot, ja teisel säästud, mis iganes summas, siis ongi mediaan selle ninimese kohta, et pooltel on 1000 ja pooltel rohkem.

Mul on lausa 3 kontot eri pankades, kaks neist enamuse ajast praktiliselt tühjad. ja mis sest et kokku on mul sääste korrlaikult, tuleb statistiline mediaan väikese hoiuse kohta minu põhjal.

Ju see mediaan on ikka konto omanike kohta arvutatud, mitte iga konto kohta eraldi.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui palju teil siis sääste kokku on, kes väidetavalt iga kuu 1000-3000 eurot kõrvale panevad? Statistika järgi on eestlasel keskmine mediaanhoius nii u 1300 euro jagu. Perekooli järgi käiks nagu suur säästmine tuhandete eurode kaupa.

Mediaanhoius tähendab seda, et pooltel inimestel on väiksem ja pooltel suurem hoius.

ka siin teemas – paljudel on mitu kontot. kui ühel neist on ainult jooksva kuu raha, nii 1000 eurot, ja teisel säästud, mis iganes summas, siis ongi mediaan selle ninimese kohta, et pooltel on 1000 ja pooltel rohkem.

Mul on lausa 3 kontot eri pankades, kaks neist enamuse ajast praktiliselt tühjad. ja mis sest et kokku on mul sääste korrlaikult, tuleb statistiline mediaan väikese hoiuse kohta minu põhjal.

Ju see mediaan on ikka konto omanike kohta arvutatud, mitte iga konto kohta eraldi.

Arvad tõesti, et pangad väljastavad üksteisele kliendiinfot, et erinevad pangad saaks kokku panna ühe isiku kohta statistikat?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Müstilised säästud ikka jnimestel. Meil peres neli inimest ning palgal pole ka eriti viga, aga ega väga säästa suuda.

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlat summat iga kuu ei ole määranud, mida säästa, aga jälgin, et pangakonto jääk vähehaaval ikka kasvaks. Mõni kuu jääb 20 eurot, mõni kuu 200. On ka kuid, kui ei säästa midagi, kui nt on vaja maakoju remondi jaoks midagi osta või mõni kodumasin välja vahetada, laste kooliasjad-riiete ostmine vmt. Oleneb ka sellest, kas teen parajasti põhitöö kõrvalt lisatööd, mõni kuu, kui lisatöö projekti eest tasu laekub võib ka 500 säästa.

Üldiselt olen rahakulutamisega pigem ettevaatlik, nii et hästi tunnen end siis, kui arvel on selline summa, et saaksin aasta aega hakkama ka säästudest, ilma et peaks väga oma igapäevakulutustes midagi muutma. Seetõttu teen ka lisatööd, et muud uksed peale põhitöö lahti hoida, iial ei või teada, kuidas majanduskriis töökohta mõjutab. Palk on Eesti keskmine, nii et kui tõesti vahepeal kõvasti sääste kasvatada tahan, siis pean ikka lisatööd tegema.

Eks see säästmine on ka suhteline. Kui nt vaatan pangaväljavõtet praegu ja aasta tagasi samal ajal, siis pangaväljavõttel summa sama. Tegelikult sai see suvi maakodus vundament kohendatud, uued põrandad tehtud, aknad vahetatud jne. Nii et sinna see suur säästmine läks, aga samas on hea, et kõik need kulutused said tehtud nii, et rahavaru ei vähenenud. Selle aasta plaan on katusevahetus. Selleks mitu lisatööotsa juba kokku lepitud, nii et säästud ei tohiks selle tõttu väheneda.

Väikeseid sutsakaid ka investeerin, nii et paartuhat on investeeringutes kinni, aga need olen hajutanud, nii et väga suurt riski ei ole, et raha kaotama lõppkokkuvõttes peaks. Seni olen investeerides õiged otsused suutnud teha ja päris hea tootluse saanud, nii et kui kuskilt mingi raha vabaneb, siis investeerin uuesti, see paartuhat on mul nö investeerimisraha, mis ringleb ja teenib.

+1
0
Please wait...

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui palju palgast säästudeks?