minu meelest on sellised “hindamismeetodid” õpetaja aja täiesti ebaotstarbekas kasutamine. õnneks munitsipaalkoolides on põhikool ja gümnaasium sellest jamast vaba
Minu nooremal lapsel, kes praegu gümnaasiumis õpib, oli Reaalkoolis alates esimesest klassist kujundav hindamine kuni 7.klassini vist, aga enamus õpetajaid kirjutas sõnalisi hinnanguid lisaks vastava töö eest saadud punktidele kuni põhikooli lõpuni.
Ka praegu gümnaasiumis kirjutavad umbes pooled õpetajad kommentaare, mis töös hästi, mis halvasti läks, millele peaks veel tähelepanu pöörama.
Minu meelest annab see just parema tagasiside kui numbriline hinne. I)segi protsent või saavutatud punktide arv võrreldes maksimaalsega annab parema tagasiside kui lihtsalt hinne.
Õpetajate palkade osas ei oska lapsevanemana kaasa rääkida, aga usun et suhteliselt ühtlase tasemega lapsi on lihtsam õpetada.
Õpetajaks ei tohiks saada raha pärast, vaid reaalselt soovist olla õpetaja, pakkuda ühiskonnale midagi ning töötada lastega. Mina töötan ühes eelpool nimetatud erakoolis ning palk on täiesti sarnane riiklikus koolis töötavate kolleegidega. Meie kool lähtub sellest, et hea oleks õpilasel ja hea oleks ka õpetajal. Alati ei pea see väljenduma tööandja poolt rahalises tasus, vaid “tasu” võib olla ka meeldiv tööõhkkond, märkamine, head töötingimused ning palju muud.
Mina isiklikult arvan, et õpetaja ei saa töötada raha tõttu. Tõsi on see, et palk võiks alati olla suurem, kuid sellisel juhul tulevadki seda tööd tegema inimesed, kes ei tee seda siirast soovist töötada lastega. Ma ei väida seda, et õpetajate palk peaks olema väiksem või ei tohiks tõsta. Probleem on selles, et töötunnid ja panus ei ole riiklikes koolides tihtilugu kooskõlas palganumbriga. See on probleem! Erakoolis, kus mina töötan on palk ja töötunnid kooskõlas.
Töötan erakoolis ja olen töötanud kahes tavakoolis. Palk on enam-vähem sama, erinevus tuleb vaid kontakttundide arvust, mis erakoolis on pisut väiksem. Aga ka omavalitsuste peetavates koolides varieerub koormusele vastav kontakttundide arv päris arvestatavalt. Olen isegi sellist töökuulutust näinud, kus täiskoormus oleks olnud 35 kontakttundi nädalas (ehk õpetajal ei kulu aega ei tööde parandamiseks, koosolekutel-õppenõukogus osalemiseks, tundide ette valmistamiseks).
Erakooli valisin mitmel põhjusel, nimetan vaid kahte (ei ole kõige olulisemad): väiksemad klassid ja valitum seltskond (ehk kui lapsel esinebki mingeid erivajadusi, siis lapsevanemad on väga koostööaltid).
Erakoolides aga vist jätkuvalt probleeme sellega, et sinna tuleb rohkem mingit sorti käitumisteemadega lapsi, ja seetõrtu õpetajate voolavus eriti suur, hea kui (alustav) õpetaja paar aastat vastu peab.
osades erakoolides pole numbrilist hindamist, aga õpetajad peavad pidevalt mingit uima-muinat õpilastele kirjaliku tagasisidena andma (olen näinud noore sugulase sellist tagasiside-raamatut). matemaatikaõpetajana ei kujutaks ette, kui peaks 25+ õpilasega klassis peale kontrolltööd IGA tehte peale, kus mingi viga sees oli (ka seal, kus ei olnud) paar lauset tagasisideks kirjutama (5-ga oskad korrutada, 6-ga ei oska, pead veel harjutama, 5-ga jagamine tuleb juba peaaegu välja, tekstülesandel on sõnaline vastus puudu, joonis tee järgmine kord ikka joonlauaga, sirkel on poole ringi pealt lappama läinud jne) .
prrr… minu meelest on sellised “hindamismeetodid” õpetaja aja täiesti ebaotstarbekas kasutamine. õnneks munitsipaalkoolides on põhikool ja gümnaasium sellest jamast vaba.
Selleks ei pea erakool olema. See sõltub juhatuse poolt kehtestatud nõuetest. Ma olen tavalises riiklikus põhikoolis ja nõutakse lisaks hinnetele sõnalist individuaalset tagasisidestamist. See on väga suur lisatöö ja tegelikult sageli täiesti mõttetu, õpilased isegi ei loe neid. Aga direktor ajab näpuga järge ja teeb kohe märkusi kui talle ei meeldi või tundub vähe kirjutatud olevat.
Minna õpetajaks õppima plaaniga kindlasti erakooli kõrge palgaga tööle saada ei kõla väga mõistlikult. Miks sa arvad, et sa kuulud pärast lõpetamist kohe nende parimate õpside hulka, kellele väga häid tingimusi pakkuma hakatakse?
