Küsimus pealkirjas.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )
Teema: Kui palju tegelevad teie mehed lapsega/lastega?
31.03.2012 11:52
To report this post you need to login first.
31.03.2012 12:43
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Küsimus pealkirjas.[/tsitaat]
Seda on siin tihti küsitud, kasuta otsingut.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 13:04
minu mees tegeleb palju. kui laps sündis, hakkas kohe esimesest päevast mähkmeid vahetama. öösiti, kui laps kisas, tegeles tema lapsega, sest mina läksin kiiresti närvi. ma olen alati saanud käia, kus vaja. ta on ju täpselt sama palju lapsevanem, kui mina.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 20:04
Liigagi palju tegeleb. Närvi ajab juba. Kadus hommikul kõigi kolmega nelja tuule poole, matkama. Pidid pärastlõunaks tagasi olema…tutkit. Mul on söök ammu valmis ja külmaks ka läind. Istun ja ootan.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 20:37
no oleneb ju ka elukorraldusest, minu mees on kahe viimasega vh-sel olnud ja hetkel aastaks kodune ja tegeleb kogu aeg kõigi kolme lapsega, mina ka kodune aga natuke teen ka tööd ja siis lapsed temaga, kõige vanem käib vahel natuke lasteaias siiski ka. saab hakkama nii imiku, 2- kui 4-aastasega.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 21:26
Meil on poeg 2,6 aastane.
Meie kumbki ei tegele otseselt lapsega. Lihtsalt elame koos kaasates siis last tegemistesse. Sellist asja, et mees tuleb koju ja läheb tegeleb lapsega tund aega, meil ei ole. Vaid tuleb koju, laps jookseb vastu, teretavad, siis asjatavad, laps räägib mingeid oma sündmusi, vahepeal veab laps issi oma tuppa mängima, siis tuleb mingi muu mõte jne.
Et otseselt teadlikku tegelemist ei ole. Ja ka mina ei tegele teadlikult, nii, et võtan aja, istun ja tegelen.
Aga muus osas. Õues pea alati käin lapsega mina, vannid teen alati mina, söögid muidug ka. Õhtujuttu loeb see, kel on jaksu.
Aga kui ta beebi oli, siis olid ikka öised ärkamised minu teema. Loen, kuidas kellelgi oli see mehe teema. Minu süda seda ei lubaks, sest mees läheb tööle ja tema küll ei tohiks magamata olla. Tal on vastutusrikas töö ka. Mina võin ju uimakanana ringi käie järgmisel päeval, pole probleemi.
Lõppeks tõesti, mees teenib raha, mina olen kodune. Ja mu südametunnistus ei lubaks lapsega seotud asjatamisi mehe õlgadele veeretada. Ja ega tahaks ka. Mulle meeldib lapsega asjatada.
Aga kui otseselt küsimusele vastata siis on järgmiselt:
1.eluaastal — mitte eriti.
2.eluaastal — natuke
3.eluaastal — arvestatavalt.
Minu mees ütles ausalt, et tema jaoks muutub lapsega koos olemine nüüd alles huvitavaks, et beebina oli ta lihtsalt armsake, aga ta ei osanud suurt midagi temaga peale hakata 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.03 21:26; 31.03 21:59;
To report this post you need to login first.
31.03.2012 21:38
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Aga muus osas. Õues pea alati käin lapsega mina, vannid teen alati mina, söögid muidug ka. Õhtujuttu loeb see, kel on jaksu.
Aga kui ta beebi oli, siis olid ikka öised ärkamised minu teema. Loen, kuidas kellelgi oli see mehe teema. Minu süda seda ei lubaks, sest mees läheb tööle ja tema küll ei tohiks magamata olla. Tal on vastutusrikas töö ka. Mina võin ju uimakanana ringi käie järgmisel päeval, pole probleemi.
Lõppeks tõesti, mees teenib raha, mina olen kodune. Ja mu südametunnistus ei lubaks lapsega seotud asjatamisi mehe õlgadele veeretada. Ja ega tahaks ka. Mulle meeldib lapsega asjatada.
[/tsitaat]
Nädalavahetustel käib lastega õues mees, siis saan rahulikult kraamida ja toimetada. Kuna olen hetkel veel kodune, siis tööpäevadel muidugi mina. Vannid teeme vaheldumisi, saunas käime kõik koos. Kui mees jõuab piisavalt vara koju, teeb ka süüa tema. Talle meeldib, mina vihkan söögitegemist. Mina koristan pärast köögi. Süüa teen siis, kui pole muud võimalust.
Õhtuti loeme me mõlemad ühe unejutu.
Kui lapsed olid imikud, siis ka vabal ajal vannitas, vahetas mähkmeid, öösiti tegime vahetustega valvekordi.
Minu jaoks on normaalne, et laps pole vaid naise asi, see on meie ühine laps, järelikult peab mees ka temaga tegelema.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 21:45
Erinevalt üle-eelmisest kõnelejast on meie peres täpselt vastupidi.
Minu mees on olnud kõigi oma nelja lapse sünni juures ning alates laste sünnist olnud väga aktiivne lapsevanem.
Mähkmevahetus, pepupesu, öised kussutamised, söötmine, riidesse panemine, vannitamine, kolli nokkimine, küünte lõikamine, mängimine, müramine jne.jne.jne. on olnud väga suures osas tema peal. Ainus, mis on valdavalt minu tööks olnud on õues jalutamas käimine. Samas, kui suvel oleme maal, siis maal on ta lastega küll õues. Lihtsalt linnas vankriga jalutamas või mänguväljakutel eriti ei viitsinud käia.
Talle just meeldivadki väiksed lapsed. Ta saab nendega suurepäraselt hakkama ning kui mul oleks vaja kuhugile kaugemale, pikemaks ära minna, siis tean täiesti kindlalt, et ta saab kõigega hakkama. Praegu on tal pesamunaga nii hea klapp, et olen lausa armukade.
Kahjuks suuremate lastega tal enam nii head klappi pole. Kuskil 10+ vanuses on ta lastest kuidagi pisut nagu kaugenenud. Vähemalt vanemate lastega on niimoodi olnud. Loodan, et pesamunaga niimoodi ei lähe.
Ilmselt on asi selles, et talle meeldivad sellised sülle- ja kaissupugemise eas lapsed. Füüsiline kontakt aitab lähedust ju luua. Suuremate lastega enam ju seda pole ning, kui laps iseseisvub, siis jääb ta paratamatult pisut kaugemaks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.03 21:45; 31.03 22:51;
To report this post you need to login first.
31.03.2012 21:50
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil on poeg 2,6 aastane.
Meie kumbki ei tegele otseselt lapsega. Lihtsalt elame koos kaasates siis last tegemistesse. Sellist asja, et mees tuleb koju ja läheb tegeleb lapsega tund aega, meil ei ole. Vaid tuleb koju, laps jookseb vastu, teretavad, siis asjatavad, laps räägib mingeid oma sündmusi, vahepeal veab laps issi oma tuppa mängima, siis tuleb mingi muu mõte jne.
Et otseselt teadlikku tegelemist ei ole. Ja ka mina ei tegele teadlikult, nii, et võtan aja, istun ja tegelen.
Aga muus osas. Õues pea alati käin lapsega mina, vannid teen alati mina, söögid muidug ka. Õhtujuttu loeb see, kel on jaksu.
Aga kui ta beebi oli, siis olid ikka öised ärkamised minu teema. Loen, kuidas kellelgi oli see mehe teema. Minu süda seda ei lubaks, sest mees läheb tööle ja tema küll ei tohiks magamata olla. Tal on vastutusrikas töö ka. Mina võin ju uimakanana ringi käie järgmisel päeval, pole probleemi.
Lõppeks tõesti, mees teenib raha, mina olen kodune. Ja mu südametunnistus ei lubaks lapsega seotud asjatamisi mehe õlgadele veeretada. Ja ega tahaks ka. Mulle meeldib lapsega asjatada.
Aga kui otseselt küsimusele vastata siis on järgmiselt:
1.eluaastal — mitte eriti.
2.eluaastal — natuke
3.eluaastal — arvestatavalt.
Minu mees ütles ausalt, et tema jaoks muutub lapsega koos olemine nüüd alles huvitavaks, et beebina oli ta lihtsalt armsake, aga ta ei osanud suurt midagi temaga peale hakata :)[/tsitaat]
Kas lapsele järele vaatamine ei olegi vastutusrikas? Jääd magama ja juhtub midgai.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 21:59
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas lapsele järele vaatamine ei olegi vastutusrikas? Jääd magama ja juhtub midgai.[/tsitaat]
Ma ei saa Su mõttest aru?
Päeval ma ei jää ärkvel oleva lapse kõrval magama :)))
Aga ikka on vastutusrikas ka lapse järele vaatamine. Kuid miks peab seda tegema mees ja siis veel takkapihta tööle ka minema? Mis siis mina teen? Olen lihtsalt ilus??? (vabandage mu iroonia, see ei olnud kellegi pihta suunatud)
Kodus päeval saan ma tegemisi ise sättida. Ja kui ikka oli raske öö, siis võtamegi lapsega päeval rahulikult.
Aga ma saan aru sellest jagatud vastutuse põhimõttest. Eks iga pere teeb nii, et neil kõigil oleks hea. Meie jaoks on hea see nn klassikaline mudel: mina olen lapsega 3-aastaseks saamiseni kodune ja pühendunud selle heas tähenduses. Ja abikaasa toob leiva lauale.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.03 21:26; 31.03 21:59;
To report this post you need to login first.
31.03.2012 22:48
Minu abikaasa tegeleb ka liiga palju (heas mõttes muidugi :)) – esimese lapsega mäletan, et võttis kuu aega jutti puhkust, et mulle peale sünnitust abiks olla. Ma ei jõudnud ära oodata, et ta tagasi tööle läheks ja meid lapsega kahekesi jätaks. Pidevalt kontrollis, et ega ma mähet liiga kõvasti ümber kõhu ei pannud, et kas ma peale vannitamist ikka pepuvoldid ja kõrvatagused kuivatasin ära, lõpuks võttiski kõik vannitamised enda peale – selline kontrollifriik siis. Lastele on mõlemad vanemad võrdsed, meil ei joosta ainult emme järel ning isa on võõras onu. Nüüd, kus lapsed veidi suuremad (2&6) ning saavad suurepäraselt isekeskis hakkama, \”tegeleme\” nendega muidugi oluliselt vähem, aga isa on täisväärtuslik pereliige ning saab oma rolliga hiilgavalt hästi hakkama.
To report this post you need to login first.
31.03.2012 22:51
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma ei saa Su mõttest aru?
Päeval ma ei jää ärkvel oleva lapse kõrval magama :)))
Aga ikka on vastutusrikas ka lapse järele vaatamine. Kuid miks peab seda tegema mees ja siis veel takkapihta tööle ka minema? Mis siis mina teen? Olen lihtsalt ilus??? (vabandage mu iroonia, see ei olnud kellegi pihta suunatud)
Kodus päeval saan ma tegemisi ise sättida. Ja kui ikka oli raske öö, siis võtamegi lapsega päeval rahulikult.
Aga ma saan aru sellest jagatud vastutuse põhimõttest. Eks iga pere teeb nii, et neil kõigil oleks hea. Meie jaoks on hea see nn klassikaline mudel: mina olen lapsega 3-aastaseks saamiseni kodune ja pühendunud selle heas tähenduses. Ja abikaasa toob leiva lauale.[/tsitaat]Ma pole küll see, keda tsiteerid, aga mulle mõnikord tundub, et beebiga kodus oleva naise tööd kohati nagu alaväärtustatakse.
Umbes nii, et mees on ju ainult see, kes tööd teeb ja vaeva näeb. Titaga kodus olev naine on pigem puhkusel.
Kui on ikka väga närviline ja rahutu laps, siis minu arvates tuleb lapsevanema kohustusi võrdselt jagada, mitte nii, et mees käib oma 8-tunnisel tööl ära, aga naine rabab 24 h ööpäevas, 7 päeva nädalas ja niimoodi kuid kuni mitu aastat.
Mis \”lihtsalt ilus olemisest\” me siinkohal siis räägime?
Ilmselt oled alles ühe lapse ema, sellepärast saadki peale rahutut ööd järgmist päeva rahulikult võtta. Kui su perre veel lapsi sünnib, siis saad aru, et tegelikult pole võimalik ka kodusel emal alati asja rahulikult võtta ning pole see kodune ema oma tegemistes sugugi nii vaba, nagu kõrvaltvaatajaile võib tunduda.
Kui sul ikka peale beebi ootavad veel 4-5 pereliiget iga päev sooja õhtusööki, puhast tuba, pestud pesu, väiksemaga on vaja õues käia jne. jne. siis ei ole ikka üldse nii, et kui tita öösel pahasti magas, siis magame koos beebiga terve järgmise päeva, kui tahame.
Minu mees tunnistas küll, et tööl käia on lihtsam kui beebiga ööpäevaringselt tegeleda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.03 21:45; 31.03 22:51;
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
