Teema: Kui palju teil on kodus süüa?

Puhas vesi oleks tõesti suurimaks probleemiks, elan linnas ja kaevu meil siin ei ole. Sooja saaks ahjuga, alles on ka puupliit, saaks ka õue peal grillida, selleks on kõrge jalgadel grillrest olemas. Läheduses on üks looduslik veekogu (järv), ilmselt vett tuleks siis sealt kohale vedada ja keeta. Aga ega ei tea, kas see siis ikkagi söögitegemiseks kõlbaks. Mingi söefiltriga kann võiks vist veel lisaks olla. Seda praegu küll ei ole.

Järgmine kord kui teen toidupoe tellimuse, siis lisan vist mingi suurema veepudeli sinna, 5-liitrine pütsik mul on varem olnud kodus, see läks ükskord isegi kasutusse, kui meil oli ootamatu veekatkestus terve päeva. Oli abiks. Nüüd pole uut vahepeal asemele ostnud.

#4032821:

Puhas vesi oleks tõesti suurimaks probleemiks, elan linnas ja kaevu meil siin ei ole. Sooja saaks ahjuga, alles on ka puupliit, saaks ka õue peal grillida, selleks on kõrge jalgadel grillrest olemas. Läheduses on üks looduslik veekogu (järv), ilmselt vett tuleks siis sealt kohale vedada ja keeta. Aga ega ei tea, kas see siis ikkagi söögitegemiseks kõlbaks. Mingi söefiltriga kann võiks vist veel lisaks olla. Seda praegu küll ei ole.

Järgmine kord kui teen toidupoe tellimuse, siis lisan vist mingi suurema veepudeli sinna, 5-liitrine pütsik mul on varem olnud kodus, see läks ükskord isegi kasutusse, kui meil oli ootamatu veekatkestus terve päeva. Oli abiks. Nüüd pole uut vahepeal asemele ostnud.

Vett peaks olema varuks nädalaks ajaks: pereliikme kohta 2L joogivett ja 1L toidu valmistamiseks ehk iga inimese kohta 4 viieliitrist kanistrit.

Mul on kaks, lisaks mõned plokid 0,5L mineraalvett, mida asendan jooksvalt, kevadel ostsin 30L joogivee kanistri.

Midagi ostsin kokku kui sõda hakkas. Eks siis sööks selliseid asju rohkem, mida praegu ei tarbi (riis, makaronid, kaerahelbed). Kuigi tän apoes käies vaatasin, et päriselt peab vist hakkama tegema ala kruubi ja tatraputru.  Ehk saab kehakaalu ka kontrolli alla, näksid jms on ikka väga kalliks läinud.

Aga kui tõesti venelane kallale tungib, siis ma nende koduste kuivainetega ei teagi kas on vaja.  Oleneb kas pääseb minema või otsustame siia jääda kaitsesse. Sellist koroona lockdowni ilmselt enam ei tule. Ja kui tuleb sõda ja oleme sunnitud siia jääma….siis on nagunii kõik pekkis.

#4032821:

Puhas vesi oleks tõesti suurimaks probleemiks, elan linnas ja kaevu meil siin ei ole.

Kortermajade elanike suurimad probleemid laiaulatusliku ja pika elektrikatkestuse puhul on tegelikult veidi suuremad hoopis kanalisatsiooniga. Vett ehk saab kuskilt vihmaveest, linnaäärsest salvkaevust, tablettide abil selitada jõe-või järveveest või on joogiveepaagid nurgas, aga vat (andestage) sitt ei lähe kempsus alla. Kanalisatsiooni töötamiseks pole ju ainult vett vaja. Sellest, kui vett peale valada, ei piisa. Kanalisatsiooni hoiavad töös elektrijõul töötavad pumbad. Mingis viie- või üheksakordses majas ronib see kraam kiiresti potist tuppa, kui naabrite ühisel jõul torud täis saavad. Paar-kolm päeva ehk kulub. Ja elektri masskatkestuse puhul ei tööta ka bensujaamad ega nende kempsud, kaubanduskeskused, suured toidupoed ega nende kempsud. Vaadake nüüd aknast välja. Kui näete hekki, siis elektripuuduses te hakkaksite seal naabriga kükitades kohtuma.

See, et liftid ei tööta ega fonolukud, turvasüsteemid ega pangaautomaadid, on selle kõrval lapse lalin.

#4033124:

#4032821:

Puhas vesi oleks tõesti suurimaks probleemiks, elan linnas ja kaevu meil siin ei ole.

Kortermajade elanike suurimad probleemid laiaulatusliku ja pika elektrikatkestuse puhul on tegelikult veidi suuremad hoopis kanalisatsiooniga. Vett ehk saab kuskilt vihmaveest, linnaäärsest salvkaevust, tablettide abil selitada jõe-või järveveest või on joogiveepaagid nurgas, aga vat (andestage) sitt ei lähe kempsus alla. Kanalisatsiooni töötamiseks pole ju ainult vett vaja. Sellest, kui vett peale valada, ei piisa. Kanalisatsiooni hoiavad töös elektrijõul töötavad pumbad. Mingis viie- või üheksakordses majas ronib see kraam kiiresti potist tuppa, kui naabrite ühisel jõul torud täis saavad. Paar-kolm päeva ehk kulub. Ja elektri masskatkestuse puhul ei tööta ka bensujaamad ega nende kempsud, kaubanduskeskused, suured toidupoed ega nende kempsud. Vaadake nüüd aknast välja. Kui näete hekki, siis elektripuuduses te hakkaksite seal naabriga kükitades kohtuma.

Ei ole see nii suur probleem kui ette kujutad.

Siis võetaksegi lihtsalt ämber kasutusse ja tühjendataksegi maja juures õues – võtad kasvu kaevuluugi üles ja tühjendad sinna. Mingi põrandapesuämber või prügikasti kka on. Ämbri loputamisega on ehk jah jama, joogivett selleks ei taha kulutada, aga ehk söögitegemisest ülejäänud veega veel saab, aga pole miskit teha. Muidugi suvel, kel on, saab ämbri rõdule panna, talvel saab ehk lund võtta.

#4033132:

Ei ole see nii suur probleem kui ette kujutad.

Jah, räägi seda 9-kordses majas 6. või 9. korrusel elavale vanaemale, liikumispuudega isikule, joodikule või kolme lapsega üksikemale, et nüüd hakkad iga kord trepist pangega õue lippama või hoiad oma toobrit toanurgas pärast pissimist või kakamist. Liftid ju ei käi.

Saa aru, et see toimiks ainult siis, kui eranditult KÕIK selle maja elanikud nii teeks. Piisab paarist korterist, kus kas joodikud või vanurid või lihtsalt ununeb ära, et see sitt hakkab SINU korterisse ronima, kuigi sa ise ehk käidki pangega maja ette tammepuu alla.

Ja sa kujutad ette, kuidas see Mustame või Lasnamäe majade ümbrus nii 4 suvepäevaga siis lõhnab, kui ca 60 korterit 180 inimesega (mis on veel väiksem maja) kolm päeva oma väljaheiteid sinna muruplatsile loopinud on? Kanalisatsioonikaevu viskamine pole paha mõte, aga kas sa tõesti kujutad ette, et seda hakkavad kõik tegema. Kuule, praegugi on Mustakal paljud majanurgad ja esimese korruse rõdude alused ära kustud kõrgemalt kui koer seda teeks. Ja sa arvad, et needsamad onud/tädid tipiksid poodi, ostaksid labida ja hakkaksid siis viisakalt kolm korda päevas ümber maja auku kaevama, et kust ja sitta maha matta?

Lohutada võib ennast ju mitut moodi, aga naiivne ka ei maksa olla. Kuigi ma ise pole prepper, on see üks ellujäämistaktika raamatutes enim kriitiliseks peetavate olukordade põletavamaid küsimusi linnades. Just kanalisatsioon.

#4032453:

Või saab kohviube ka uhmris puruks tampida? Ilmselt vist ikka saab kuidagi.

Selleks on ometi vändaga kohviveski. On vanaaegseid, on moodsamaid. Häda pärast käib pipraveski ka.

kohviube saab vajadusel ka pudrunuiaga peenemaks peksta, keerad mingi riide sisse ja annad valu. nii peeneks muidugi ei lähe kui kohviveskis, aga kui sul on ka uhmer, siis uhmris veidi veel tambid ja on päris okei.

kõigi nende juttude peale siin mõtlen, et peaks vist igaksjuhuks kuskile suvila soetama. Kuivkäimlaga. Need mingid bioturbaga on täitsa okeid (turismitaludes osades olen kohanud)

Sel aastal muidugi enam ei jõua. Loodan, et Ukraina sõda lõppeb võimalikult ruttu ja ilma mingite tuumakatastroofideta, venelaste kaotusega.

#4032594:

Meil on palju süüa, päris mitmel põhjusel. Ära elaks paar kuud kindlasti, kui väljas oleks talv st saaks sügavkülmavarusid pika elektrikatkestuse ajal säilitada. Suvel peaks siis kiiresti küpsetama, purgitama ja suitsutama hakkama, et midagi päästa.

500-liitrine sügavkülmik pluss suuremat sorti tavakülmiku sügavkülmaosa. Marjad, liha, kala, juurikad, ube, seened, spinat jne. Mõnedki pakid röstsepikut ka sügavas. Sügavkülmutatud munamassi. Maitsetaimi. Sahver – peamiselt mahlad, marineeritud kõrvits ja seened. Kondentspiim. Paprika-tšilli igasugused salatid liha juurde, erinevate lisadega (küüslauk, tomat, alõtša jne). Letšot, tomateid omas mahlas. Kartulit on mingi max 15 kilo ja paar väikest peakapsast, aga muu juuurikas on sügavkülmas. Kuivatatud õunad, mida kohe saab juurde, kuivatatud marjad, suvikõrvits ja seened. Sarapuupähkleid on paar kilo. Äädikaid, pipraid, soola. Kuivatatud voblat mitmeid meetreid nööril. Suitsuvorsti on ka siin-seal. Õli on mõned liitrid. Riisi on mitu kilo, herneid, jämedaid kaerahelbeid, odrakruupe on ka paar kilo. Täisterapastat mitmes kujus vast 6-7 kilo. Jahusid on ka. Kuna mees armastab sprotipasteeti, siis on mingid karbid seda ka ???? Aga kuna suhkrut meil kulub imevähe, siis seda on pool kilo.

Sepik sügavkülmas, mahlad, moosid, marineeritud kõrvits – tõesti tarbite ja tahate sellist toitu tarbida?

Sinu kirjeldatu on minu jaoks ulmekogumine. Ja enamik asju sellised, mida ei taha ju nii voi teisiti.

Kui suur teie pere siis on?

Meil 5, ema-isa ja kolm last ja mõtlen tõesti, et milleks kilode viisi kaerahelbeid, riisi, odrakruupe (milleks neid kasutatakse?), mingeid tshilliseid olluseid…?

#4033507:

mahlad, moosid, marineeritud kõrvits – tõesti tarbite ja tahate sellist toitu tarbida? Ja enamik asju sellised, mida ei taha ju nii voi teisiti.

Sa ei joo mahla ja ei söö kõrvitsat? Ok, maitse asi, aga mismõttes sellist toitu? Marjad, liha, kala, juurikad, oad, seened, spinat jne. Mis sel toidul viga on? Palju tervislikum on süüa enda kasvatatud ja korjatud toitu, kui tarbida e-aineid täis poetoitu või väetatud juurikaid ja puuvilju.

#4033677:

Meil ei ole enam selliseid talvesid, milles külmutatud asjad üles ei sulaks.

Alles eelmisel talvel olid hanged katuseni ja külma nii et luu paistis

#4032848:

#4032821:

Puhas vesi oleks tõesti suurimaks probleemiks, elan linnas ja kaevu meil siin ei ole. Sooja saaks ahjuga, alles on ka puupliit, saaks ka õue peal grillida, selleks on kõrge jalgadel grillrest olemas. Läheduses on üks looduslik veekogu (järv), ilmselt vett tuleks siis sealt kohale vedada ja keeta. Aga ega ei tea, kas see siis ikkagi söögitegemiseks kõlbaks. Mingi söefiltriga kann võiks vist veel lisaks olla. Seda praegu küll ei ole.

Järgmine kord kui teen toidupoe tellimuse, siis lisan vist mingi suurema veepudeli sinna, 5-liitrine pütsik mul on varem olnud kodus, see läks ükskord isegi kasutusse, kui meil oli ootamatu veekatkestus terve päeva. Oli abiks. Nüüd pole uut vahepeal asemele ostnud.

Vett peaks olema varuks nädalaks ajaks: pereliikme kohta 2L joogivett ja 1L toidu valmistamiseks ehk iga inimese kohta 4 viieliitrist kanistrit.

Mul on kaks, lisaks mõned plokid 0,5L mineraalvett, mida asendan jooksvalt, kevadel ostsin 30L joogivee kanistri.

Nii, ja kui palju sellest veevarust siis siiani vajalik on olnud?

#4032796:

Joogiveega tekiks kõige suurem probleem, kui elekter pikemaks kaoks. Seda ei saaks kaevust kuidagi kätte. Ma ei tea siinkandis ühtki allikat ka.

puurkaev?

Pumba saab ju ikka välja tõmmata ja siis oleks vaja mingit käsipumpa ja parajalt pikka voolikut/toru, mida vast ikka on, kasvõi puurkaevupumba enda küljes. Vanasti oli neid igal pool, isegi mu sõbrannal Tartu linnas oli aias puurkaev ja selle kasutamiseks käsipump. Linna veevärgist läks vesi majja, aga puurkaev oli lisaks, ilmselt varasemast ajast.

Näe, isegi praegu on müügis: https://www.bauhof.ee/et/p/096093/kasipump-kaevule

(esimene, mis google andis)

#4033569:

#4033507:

mahlad, moosid, marineeritud kõrvits – tõesti tarbite ja tahate sellist toitu tarbida? Ja enamik asju sellised, mida ei taha ju nii voi teisiti.

Sa ei joo mahla ja ei söö kõrvitsat? Ok, maitse asi, aga mismõttes sellist toitu? Marjad, liha, kala, juurikad, oad, seened, spinat jne. Mis sel toidul viga on? Palju tervislikum on süüa enda kasvatatud ja korjatud toitu, kui tarbida e-aineid täis poetoitu või väetatud juurikaid ja puuvilju.

No aga sa panedki hoopis teise loetelu ju. Kogu sinu marjad, oad, spinat, liha, kala, juurikad nimekiri ongi igapäevane, ei imestaks yhegi asja yle. Nii söömegi.

Aga jätkuvalt moosid, mahlad, marineeritud kõrvits ja chilliplöga?! Mis ja milleks seda tarbida ja millal?

Meil lapsed joovad vett (gaseerimismasin kodus olemas), täiskasvanud vett, kohvi ja mulli. Mahl on mõttetu kalor…

#4033912:

#4033569:

#4033507:

mahlad, moosid, marineeritud kõrvits – tõesti tarbite ja tahate sellist toitu tarbida? Ja enamik asju sellised, mida ei taha ju nii voi teisiti.

Sa ei joo mahla ja ei söö kõrvitsat? Ok, maitse asi, aga mismõttes sellist toitu? Marjad, liha, kala, juurikad, oad, seened, spinat jne. Mis sel toidul viga on? Palju tervislikum on süüa enda kasvatatud ja korjatud toitu, kui tarbida e-aineid täis poetoitu või väetatud juurikaid ja puuvilju.

No aga sa panedki hoopis teise loetelu ju. Kogu sinu marjad, oad, spinat, liha, kala, juurikad nimekiri ongi igapäevane, ei imestaks yhegi asja yle. Nii söömegi.

Aga jätkuvalt moosid, mahlad, marineeritud kõrvits ja chilliplöga?! Mis ja milleks seda tarbida ja millal?

Meil lapsed joovad vett (gaseerimismasin kodus olemas), täiskasvanud vett, kohvi ja mulli. Mahl on mõttetu kalor…

Ma pole küll selles vaidluses osaleja, aga mõtlesin selle mahlad-moosid jutu peale. Et neid peetakse mittevajalikeks kodus. Meil on ka need keldris. Mingit suurt moosihullust just pole, aga teen sellist moosi, mida tahan ja meeldib. Näiteks sügisel õuntest. Niisama siis õunad ja õunamoos astelpajuga ja õunapüree moodi. Õuna ju tahaks kasutada ja kui neid on, siis õunamoosi saab teha mitte nii magusat. Vähese suhkruga. Maasikatest jms ma moosi ei keeda. Õunad tahaks ju ära kasutada ja õunamahl õunaaastal on ka see, mida teeme. Sinna ei lähe üldse ju suhkrut. Saab naturaalne mahl ja seda ei jooda iga päev.
Nüüd marjad. Kui kodus on must-ja punane sõstar, siis ka nendest teen ma mahla. Teen koos(suurem osa punast ja väike osa musta) ja teen ka eraldi. Kui on hea tikriaasta, siis teen küpsed tikrid ka mahlaks. Mida niisama ära süüa ei jõua. Kõiki neid marju panen ka sügavkülma, aga see osa ei ole ju ämbrite viisi.
Ja siis tuleb seda mahla keldrisse üks jagu. Meil on viis täiskasvanud last. Talve jooksul jagan neile seda kaasa, kui käivad, enne muudugi küsin, et kas tahavad. Eriti läheb õunamahla. Ma ise lahjendan seda veega, kui joome. Mis teha, ikka saab marjadest ja mahladest talve ja kevade jooksul ka kisselli ja mannavahtu teha. Kuivatatud õuntest samuti. Kõik õunad, mida ma ise ära ei jaksa tarvitada puude otsast, jagan tasuta laiali ehk annan ära.
Muidugi võib juua kogu aeg paljast vett, ka sünnipäevalauas või jõuluõhtul, aga ma olen noorest peale neid asju ise püüdnud teha, kui väga vaesed olime ja nagu näha, siis aastakümnete möödudes (olen 55, mitte 100) avastavad paljud küll marja korjamise või ise hoidiste tegemise. Minul aga pole see katkenudki ja on olnud alati loomulik asi. Samuti kartuli mahapanek või metsas käimine.
Ja selliseid on üksjagu.