Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui palju teise sambaga liitunu raha saab?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Kui palju teise sambaga liitunu raha saab?

Postitas:
Kägu

Ma ei ole liitunud ühegi pensionifondiga, aga mind huvitab, mis summadest käib jutt, juhul kui töötaja liitus kohe, kui see loodi (2003 ?), ja on teeninud kogu aja u keskmist palka?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõtled, et palju ta saab, kui pensionile jääb?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata oma pensionifondist järele. Mina vaatan oma panga kaudu nt

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole liitunud ühegi pensionifondiga

Vaata oma pensionifondist järele. Mina vaatan oma panga kaudu nt

Doh

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esiteks sõltib see valitud fondist.

Siis sellest, mis otsuse tegid, kui siin sai need maksed ajutiselt peatada eelmisel aastal.

No ja kas oled vahepeal LHPl olnud – naistel on tihti selle tõttu vähem raha.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

II samba suurused 2019 seisuga on muidu siin graafikul: https://arileht.delfi.ee/artikkel/87192935/graafik-miks-on-nii-et-vaga-paljudel-on-pensionisambasse-kogunenud-vaga-vahe-raha – aga siin on koos kõik liitunud.

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Millal sa liitusid? Päris alguses? Siis nagu ei saa olla nii…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Minul pole üldse 2. sammast, mu tuttavatel on ka 10 ja 15 tuhande vahel kogunenud, aga siit teemadest loen kadedusega, kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul pole üldse 2. sammast, mu tuttavatel on ka 10 ja 15 tuhande vahel kogunenud, aga siit teemadest loen kadedusega, kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas

Sealt graafikult on ju näha, et sellised summad on alla 3 protsendil kogujatest. Suuremal osal pole mingeid rahalaevasid seal olemas. Ma täpselt ei mäleta, millal koguma hakkasin, aga mäletan, et 2009. aasta kriisi ajal läks praktiliselt nulli minu sammas Swedbankis. Samas olen kogu aeg üle keskmise palka saanud. Lapsehoolduspuhkusel olen ka kaks korda olnud, aga ei olnud siis 3 aastat kummalgi korral. Ja sellegipoolest on mingi natuke üle 11 000 seal sambas. Täiesti mõttetu summa. Ja seda ei saa ju ka täies mahus kätte, seega ei võtagi seda välja. Hetkel olen ise 10 000 aastas kogunud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

Paarikûmne aasta pärast on 50 000 nagu 5000 praegu.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paarikûmne aasta pärast on 50 000 nagu 5000 praegu.

Arvestades inflatsiooni – jah, põhimõtteliselt õige. Ainult et sellest 50 000-st on samuti hoopis teine summa saanud. Praeguste fondide puhul ma usun küll, et tootlus ületab kenasti inflatsiooni ja selle summa ostujõud kasvab. Ning pidevalt kogud ju juurde ka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Äkki oled LHP-l olnud vahepeal pikalt?

0
0
Please wait...

Postitas:
RahaFoorum

Millal sa liitusid? Päris alguses? Siis nagu ei saa olla nii…

Saab olla ikka. Kui inimene fondi ei valinud, siis loositi talle välja kõige konservatiivsemate seast üks valik juhuslikult. See on 100% võlakirjad.

Näiteks Swedbank Pensionifond K10 pensionifondi 15 aasta tootlus: 1,35% aastas.

Muidugi ka ise võis sama jubeda või veel halvemaid valikuid teha.

Päris pikalt võtsid pangad ka sisenemis- ja väljumistasu, kuniks lõpuks seadusega see ära keelati (st piirati nii väikse protsendi peale, et kõik loobusid). Täpseid protsente ei mäleta, aga minu arust olid need kunagi koguni seal 2% juures. Isegi 1% puhul muidugi fondi vahetamine tähendas sisuliselt 2% raha kadumist.

Kui nüüd seda korduvalt teha, siis saab täitsa mõnusalt oma sammast põletatud. Kui veel ajastada ka hästi neid vahetamisi, siis saab veel valusamalt tootlusele põntsu anda.

Väga halva tulemuseni jõudmise võimalusi ühesõnaga on olnud küll. Tänagi neid jubedaid fonde omajagu valikus ja enamik just tõenäoliselt halva tootlusega fondides istuvadki endiselt.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul pole üldse 2. sammast, mu tuttavatel on ka 10 ja 15 tuhande vahel kogunenud, aga siit teemadest loen kadedusega, kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas

Sealt graafikult on ju näha, et sellised summad on alla 3 protsendil kogujatest. Suuremal osal pole mingeid rahalaevasid seal olemas. Ma täpselt ei mäleta, millal koguma hakkasin, aga mäletan, et 2009. aasta kriisi ajal läks praktiliselt nulli minu sammas Swedbankis. Samas olen kogu aeg üle keskmise palka saanud. Lapsehoolduspuhkusel olen ka kaks korda olnud, aga ei olnud siis 3 aastat kummalgi korral. Ja sellegipoolest on mingi natuke üle 11 000 seal sambas. Täiesti mõttetu summa. Ja seda ei saa ju ka täies mahus kätte, seega ei võtagi seda välja. Hetkel olen ise 10 000 aastas kogunud.

Ma võin sind lohutada, ma olen 20 aastat tööl käinud ja ka 11000 praegu. Võiks välja võtta, sest paarikümne aasta pärast on see 11000 nagu 1100 praegu. See siis mu 20 aasta töölkäimise tulemus. Ja ma ei ole meessoost, et võiks arvata, et edaspidi on teenistus parem. Pigem võib palk langeda. 1100 pensioniaja peale jaotatuna on ju mõttetu summa. Praegu vähemalt 11000 on midagi päriselt väärt.

+6
0
Please wait...

Postitas:
RahaFoorum

Ma võin sind lohutada, ma olen 20 aastat tööl käinud ja ka 11000 praegu. Võiks välja võtta, sest paarikümne aasta pärast on see 11000 nagu 1100 praegu. See siis mu 20 aasta töölkäimise tulemus. Ja ma ei ole meessoost, et võiks arvata, et edaspidi on teenistus parem. Pigem võib palk langeda. 1100 pensioniaja peale jaotatuna on ju mõttetu summa. Praegu vähemalt 11000 on midagi päriselt väärt.

Sellepärast sul ei olegi II sambas, mitte 11000€, vaid 11000€ eest aktsiaid (eeldusel, et sa normaalses fondis oled muidugi). Aktsiate hinnad kõiguvad lühiajaliselt päris tublisti üles-alla. Ere näide sellest oli eelmise aasta märts, kus üsna kiiresti kukkusid hinnad -30% alla.

Pikaajaliselt aga on aktsiate hinnad tõusnud inflatsioonist oluliselt kiiremini. Seega selleks ajaks, kui sina pensionile jõuad, ei ole tõesti 11000€ enam liiga palju väärt. Samas sinu aktsiad on aga üsna suure tõenäosusega väärt kõvasti rohkem kui 11000€.

Kui ajaloo põhjal midagi hinnata kannatab, siis on need väärt omajagu rohkem, kui inflatsioon seda 11000-t süüa on suutnud. Teisiti öeldes, sa saad isegi alla keskmise aktsiaturu tootluse juures tulevikus selle raha eest rohkem, kui täna 11000€ eest saaks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

sellisel juhul inflatsioon sööb ju pool ära. vaata kui palju said osta 50 euro eest kui euro käibele tuli ja kui vähe saad praegu. nii on ka selle kogunenud rahaga, kui veel 20 aastat kogud siis oled poole ikkagi kaotanud ostujõus. need sambad on ainult lollitamiseks ja teenisid sellelt rootsi pangad ja nüüd kui inimesed võtavad rahad välja, siis on suut itk ja hala lahti.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paarikûmne aasta pärast on 50 000 nagu 5000 praegu.

Arvestades inflatsiooni – jah, põhimõtteliselt õige. Ainult et sellest 50 000-st on samuti hoopis teine summa saanud. Praeguste fondide puhul ma usun küll, et tootlus ületab kenasti inflatsiooni ja selle summa ostujõud kasvab. Ning pidevalt kogud ju juurde ka.

tootlus saab ju tekkida ainult sellest kui pensionifondid investeerivad selle raha kinnisvarasse, sest muidu ei ole võimalik suuri tootlusi vahendada. aga kinnisvara läheb kallimaks ja noored maksavad selle sinu pensioni kõik kinni, rikkaks saab nii pank kui fond, aga sina saad oma õnnetu pensionilisa. kuidas te pähklit lahti ei hammusta? mida rohkem investeeritakse, seda kallimaks kõik läheb, seda rohkem peate tarbimiseks tööd tegema.

igaüks võiks ju ka 50 eurot oma arvele igal kuul koguda, tuleb ju lõpuks sama summa kokku. aga keegi ei pea seda mõistlikuks.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

näiteks see ülemiste keskus kuuluvat ameerika pensionifondile ja toodab oma kõrgete renditasudega kasumit ameeriklastele. aga meie maksame selle kinni kõik.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pikaajaliselt aga on aktsiate hinnad tõusnud inflatsioonist oluliselt kiiremini. Seega selleks ajaks, kui sina pensionile jõuad, ei ole tõesti 11000€ enam liiga palju väärt. Samas sinu aktsiad on aga üsna suure tõenäosusega väärt kõvasti rohkem kui 11000€.

Ehk on järjekordne masu ja aktsiad ei ole enam seda 11 tuhandetki väärt.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Algusest peale olnud ja osakuid mingi 21 tuh kanti, hind kõigub siia sinna. Kolm korda ka LHP-l olnud, kuid sel aja on riik ju maksnud topelt summa kui avalduse tegid (seda küll vist alles alates 2012.aastast).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ei maksnud riik sulle midagi juurde https://diktor.geenius.ee/blogi/laser/22-asja-mida-sa-veel-ei-teadnud-oma-pensioni-kohta/

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

sellisel juhul inflatsioon sööb ju pool ära. vaata kui palju said osta 50 euro eest kui euro käibele tuli ja kui vähe saad praegu. nii on ka selle kogunenud rahaga, kui veel 20 aastat kogud siis oled poole ikkagi kaotanud ostujõus. need sambad on ainult lollitamiseks ja teenisid sellelt rootsi pangad ja nüüd kui inimesed võtavad rahad välja, siis on suut itk ja hala lahti.

Kuidas on võimalik, et niivõrd järjekindlalt ei saada aru, et sambas ei hoita raha?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kogunenud 11500

0
0
Please wait...

Postitas:
RahaFoorum

Ehk on järjekordne masu ja aktsiad ei ole enam seda 11 tuhandetki väärt.

Ehk on tõesti järjekordne masu. Siiani on küll alati peale igat korrektsiooni aktsiad jälle eelmisest tipust kõrgemale jõudnud, aga ei saa tõesti välistada, et võib tulla selline krahh, millest taastumine võtab väga kaua aega.

Seda muidugi eeldusel, et kogumisperiood on suhteliselt lühike. Paarikümne aasta tootlust ära kaotada on juba nii suur langus, et sellist väga ette pole vist tulnud. Tüüpiline langus buumi tipust kriisi põhja on näiteks S&P500 indeksi graafikult vaadates olnud pigem selline 3-6 aasta tootluse jagu.

See on võimalik, aga kindlasti väiksema tõenäosusega kui see, et täna raha ära tarbides sul seda tulevikus enam pole.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on teises sambas terve 4000 eurot kogunenud 🙂 aga selle eest aktsiad ja kasvukonto on kokku väärt u 20000 eurot ja poole aasta palk on igaks-juhuks kogumishoiusel.

Ma selle esimese samba peale väga ei looda. Juba teise sambaga majandamine on näidanud, et riiki ei saa väga usaldada. Nii lühikest aega on see kogumine toimunud ja selle aja jooksul juba mitu korda on riik omapoolse panuse kinni keeranud. Miks ma peaksin uskuma, et 40 aasta pärast, kui ma pensionile lähen, ei ole esimene sammas üldse ära kaotatud?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Mul ei ole kogu aeg keskmine palk olnud vaid mitmeid aastaid vähem sellest  osaaja töö tõttu ja ka lhp 3 aastat, ometi on 14 000 teises sambas. Liitusin 2005.

Kus imelikus fondis sul see raha on olnud?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2. sambas hetkel 34,000 ja 3. sambas 5,500 eur ehk siis kokku peaaegu 40,000 eur.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina saan siis 40 000 sentidega.
III sammas on ka, aga see ei puutu praegu asjasse.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui palju teise sambaga liitunu raha saab?