Teema: Kui palju teise sambaga liitunu raha saab?

Mõtled, et palju ta saab, kui pensionile jääb?

#3844129:

Ma ei ole liitunud ühegi pensionifondiga

#3844129:

Vaata oma pensionifondist järele. Mina vaatan oma panga kaudu nt

Doh

II samba suurused 2019 seisuga on muidu siin graafikul: https://arileht.delfi.ee/artikkel/87192935/graafik-miks-on-nii-et-vaga-paljudel-on-pensionisambasse-kogunenud-vaga-vahe-raha – aga siin on koos kõik liitunud.

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

#3844240:

#3844225:

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Millal sa liitusid? Päris alguses? Siis nagu ei saa olla nii…

#3844247:

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

#3844256:

#3844247:

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

Paarikûmne aasta pärast on 50 000 nagu 5000 praegu.

#3844240:

#3844225:

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Äkki oled LHP-l olnud vahepeal pikalt?

#3844314:

#3844247:

Minul pole üldse 2. sammast, mu tuttavatel on ka 10 ja 15 tuhande vahel kogunenud, aga siit teemadest loen kadedusega, kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas

Sealt graafikult on ju näha, et sellised summad on alla 3 protsendil kogujatest. Suuremal osal pole mingeid rahalaevasid seal olemas. Ma täpselt ei mäleta, millal koguma hakkasin, aga mäletan, et 2009. aasta kriisi ajal läks praktiliselt nulli minu sammas Swedbankis. Samas olen kogu aeg üle keskmise palka saanud. Lapsehoolduspuhkusel olen ka kaks korda olnud, aga ei olnud siis 3 aastat kummalgi korral. Ja sellegipoolest on mingi natuke üle 11 000 seal sambas. Täiesti mõttetu summa. Ja seda ei saa ju ka täies mahus kätte, seega ei võtagi seda välja. Hetkel olen ise 10 000 aastas kogunud.

Ma võin sind lohutada, ma olen 20 aastat tööl käinud ja ka 11000 praegu. Võiks välja võtta, sest paarikümne aasta pärast on see 11000 nagu 1100 praegu. See siis mu 20 aasta töölkäimise tulemus. Ja ma ei ole meessoost, et võiks arvata, et edaspidi on teenistus parem. Pigem võib palk langeda. 1100 pensioniaja peale jaotatuna on ju mõttetu summa. Praegu vähemalt 11000 on midagi päriselt väärt.

#3844256:

#3844247:

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

sellisel juhul inflatsioon sööb ju pool ära. vaata kui palju said osta 50 euro eest kui euro käibele tuli ja kui vähe saad praegu. nii on ka selle kogunenud rahaga, kui veel 20 aastat kogud siis oled poole ikkagi kaotanud ostujõus. need sambad on ainult lollitamiseks ja teenisid sellelt rootsi pangad ja nüüd kui inimesed võtavad rahad välja, siis on suut itk ja hala lahti.

näiteks see ülemiste keskus kuuluvat ameerika pensionifondile ja toodab oma kõrgete renditasudega kasumit ameeriklastele. aga meie maksame selle kinni kõik.

Algusest peale olnud ja osakuid mingi 21 tuh kanti, hind kõigub siia sinna. Kolm korda ka LHP-l olnud, kuid sel aja on riik ju maksnud topelt summa kui avalduse tegid (seda küll vist alles alates 2012.aastast).

#3845301:

#3844256:

#3844247:

kuidas mõnel on 30 – 50 000 2. sambas. Kui see muidugi tõsi on, siis see on juba arvestatav summa.

Ei, see ei ole arvestatav summa. Arvestatav summa tekib siis, kui nad kogumist veel paarkümmend aastat jätkavad.

sellisel juhul inflatsioon sööb ju pool ära. vaata kui palju said osta 50 euro eest kui euro käibele tuli ja kui vähe saad praegu. nii on ka selle kogunenud rahaga, kui veel 20 aastat kogud siis oled poole ikkagi kaotanud ostujõus. need sambad on ainult lollitamiseks ja teenisid sellelt rootsi pangad ja nüüd kui inimesed võtavad rahad välja, siis on suut itk ja hala lahti.

Kuidas on võimalik, et niivõrd järjekindlalt ei saada aru, et sambas ei hoita raha?

#3844240:

#3844225:

Aga algsele küsimusele vastates, puusalt arvutades on kohe algusest peale liitunud keskmise palga saaja sambasse tasunud ca 4000 (bruto) ning koos riigipoolse panusega on see 12 000. Tagasihoidlik tootlus ka juurde – võiks olla 15 000 suurusjärk. Väga ümardatult.

Mina liitusin varem, palk on olnud kogu aeg üle keskmise ja mul on ainult 11 000 seal sambas. Minu arust ikka jube vähe.

Mul ei ole kogu aeg keskmine palk olnud vaid mitmeid aastaid vähem sellest  osaaja töö tõttu ja ka lhp 3 aastat, ometi on 14 000 teises sambas. Liitusin 2005.

Kus imelikus fondis sul see raha on olnud?

Mina saan siis 40 000 sentidega.
III sammas on ka, aga see ei puutu praegu asjasse.