See tähendab sööte suuremalt osalt köögivilju, täistera, vähem piimatooteid, vähe või üldse mitte suhkrut jne? Ei osta valmistoitu ja kasvatate ise või ostate ököpoest köögivilja jm?
mina
Söön sageli kana-kala-siga vabalt valitud värske salatiga. hommikuti alati muna. kartulit eriti ei tarbi…mingit rämpsu ka mitte. kas see on tervislik toitumine?
Mehega koos olen, siis mehe sunnil sööme juurikaid (ka mitte täielikult läbi keedetud jne) ja muud tervislikku, currysid jms (ei tea kui tervislikud need on), samal ajal vahest burksi ja muid asju ka (kui tema heaks arvab), magusad asjad on mul siis väga limiteeritud. Juurvilju suurtest poodidest ei ostnud vaid tavalistest juurvilja poodidest (ei olnud öko nime all). Ise süüa tegin siis ka enam vähem tervislikult ikka, vahem rohkem, teinekord vähem tervislikult.
Hetkel olen eestis ja söön kõike seda, mille järgi isu on, väääääga palju magusat ka, mõte juurikatest ajab oksele. Samas kuumaletist hakklihahautist jms ostan, kuna ka nende järgi isutab, osasid salateid ka. Kilosid on kõvasti juurde tulnud, nahk on ka kehvemaks läinud.
Üksi elades oleks mul lihtsam seda tervislikku balanssi leida, äärmiselt tervislikult ma kindlasti ei toituks, kui just kõvasti trenni samal ajal ei teeks, aga vähemalt nii palju magusat ja saasta ma sisse ka ei sööks, teeks eesti toite kui isu on, see juba maandaks hilisemaid õgimishooge jne.
Põhiliselt söön kana, kalkunit, harvem kala, väga harva loomaliha ja haruharva sealiha. Lisandiks pruun riis, aedvili, hapukoor.
Hommikuks muna, juust, leib või täistera kaerahelbepuder meega.
Kohvi joon, kvaliteetseid ¨okolaade söön, aga mõõdukalt.
Valmisasju ei osta, ei vorste, pihve, pasteete ega kooke-saiakesi, jäätist jms. Valget nisujahu ei söö, suhkrut minimaalselt.
Klaasi veini vahest ikka joon.
Jaa, tervislikult, kuigi iga inimene saab sest ju erinevalt aru.
Väldin nisujahu, makaronitooteid, soja, Mitmeid E-sid (621, 102, 102 jt). Ei osta vorsti, igasugu nagitsaid ja tooteid kuhu mingeid kondi- ja jahumasse sisse topitakse.
Piimatooted on Eestis head. Kodujuust on mul ikka laual, ka kohupiim ja juust. Köögivilju-juurikaid söön palju ja kvaliteetne liha-kala on ka au sees. Eestimaine puuvili on au sees. Välismaistest söön neid, millel on paksem koor (see välistab nt viinamarjad)
Aga kes väidab, et see sinu väljatoodu on just õige toitumine? Neid teooriaid on nii palju, et sina ei suuda seda õiget siin määratleda. Ma arvan, et enamus toituvad oma teooria järgi tervislikult, sinu määratlus ei pruugi kõigi jaoks sugugi see \”õige\” olla.
Viimane vastaja on välja toonud olulise mõtte. Mis on tervislik toitumine?
Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud ainevahetusspetsialistid (mitte nurgatagused wannabed) rõhutavad, et tervislik on MITMEKESINE toit. See tähendab, et kui allergiaid pole, ei ole mitte mingit põhjust mingit toidurühma vältida. Kõike mõistuse piires ja vastavalt soovituslikele osakaaludele (nt kõige suurema osa peaks moodustama köögivili, maiustusi tuleks loomulikult piirata). Maailm ei ole must-valge, et üks asi on 100% hea ja teine 100% halb.
Ise söön kõike. Peamiselt söön köögivilja. Liha järgi on isu paar korda nädalas ja siis söön päris liha, mitte viineri-kondisodi. Kui on hea kvaliteetne leib/sai vms, siis söön ka, kuigi mitte igapäevaselt. Piimatooteid armastan väga ja söön neid palju. Maiustustele ei suuda ka vastu panna, aga piiran neid teadlikult ja üritan eelistada tervislikumaid alternatiive (st toitainerikkamaid maiustusi) ja puuvilju. Valmistoitu ei osta sellepärast, et ise tehtud on tunduvalt maitsvam. Ökoasjadega on nii ja naa.. poest ei pruugi alati saada mahetoitu (kuigi silt ja hind on olemas) 🙂 Võimalusel toetan kodumaiseid talunikke, isegi kui nende kaup on kallim (turg ja isiklikud tuttavad).
Lühidalt: iga asjaga ei maksa ka pimedalt kaasa joosta. Minu jaoks ei pea õige toitumine end õigustama. Millegipärast on kõige suuremad kisajad ja vastu rinda tagujad aga justnimelt igasugused \”see on parim ja õigeim\” toitumisviisi pooldajad…
Mainin igaks juhuks ka ära, et allergiaid mul pole, aastas on maksimaalselt 1-2 päeva nohu (kuigi olen igapäevaselt haigete inimeste keskel), kroonilisi haigusi pole, enesetunne on hea. Ja lisaks – oh õudust – olen saanud KÕIK plaanilised vaktsiinid + hooajalise gripivaktsiini (ja polegi autismi ega muid sellega väidetavalt kaasnevaid haigusi) 😛
Mina. Kuigi teravilja väldin, minu tervisele see kasulik pole. Söön palju liha, sh ulukiliha, rohelist köögivilja, mune, võid, piimatooteid, pähkleid, seemneid, marju. Valmistoitu ei osta. Suhkru asemel tarbin ksülitooli ja kookospalmisuhkrut. Veresuhkru sain alla ja kaal langeb.
Hommikuks 90% juhtudest täisterakaerahelbepuder kaneeliga, kookosega.
Lõunaks-õhtuks palju köögivilju, juurde kana või kala, sealiha harva. Veel söön palju puuvilju, kohupiima, kodujuustu, muna, makrat, pähkleid.
Kohvi joon palju, ja suhkruga, see on minu ainus patt, aga ei hakka seda endale keelama.
Pruuni riisi, täistera makarone, leiba vahel harva.
Ei söö kartulit, saia, magusat, poolfabrikaate, vorste, pitsat, burgereid jne, õnneks absoluutselt ei isuta ka.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Söön sageli kana-kala-siga vabalt valitud värske salatiga. hommikuti alati muna. kartulit eriti ei tarbi…mingit rämpsu ka mitte. kas see on tervislik toitumine?[/tsitaat]
Jah, on küll väga tervislik, juurde oleks vaja veel tarvitada kasulikke õlisid (oliivi, kookos, avokaado). Süsivesikuid pole vaja, v.a. ainult need mida niikuinii juur- ja köögiviljades on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See tähendab sööte suuremalt osalt köögivilju, täistera, vähem piimatooteid, vähe või üldse mitte suhkrut jne? Ei osta valmistoitu ja kasvatate ise või ostate ököpoest köögivilja jm?[/tsitaat]
väldin täielikult gluteeni (nisu ja veel paar teravilja) ja piimatooteid. ostan suure osa söögist tagurpidi lavkast, kust saan mahetoitu, sh maheliha, sinki jne. kasutan toidutegemisel rafineerimata õlisid, kasutan palju kookosõli. teen palju kodus ise süüa, värskest toidust. valmistoite söön harva. poemahla ei joo, tarvitan mahedat maalt saadud marjasiirupit. suhkrut (rafineerimata), kuramus, söön ikka – teen magusaid küpsetisi vahest ja söön tumedat shokolaadi.
Mul on üks sõbranna ja tal on külmkapi peal 2 A4 formaadis nimekirja siis toiduainetest, mis sisaldavad pestitsiide. Et nemad siis väldivad neid. Nimekirjas olid siis kõik sellised tänapäeval n-ö kõige võimalikumad tervislikud asjad (nt marjad, avokaadod, vist isegi sibulad jne). Et selle suure ökotamisega teevad nad omale isegi rohkem kahju kui kasu. Lisaks veel see, et kui ühes maakera otsas on need ained võibolla jah väga mürgitatud, siis nt eesti oma marjad jms peaks veel enamvähem ok olema. Ei saagi aru kus nad siis oma tervislikud ained kätte saavad. Ma ei eitagi seda, et seal mingeid kahjulikke aineid ei oleks, aga kui need juurviljad ja marjad ära jätta siis jääb järgi ju vähemtervislikumad toiduained oma ‘lisanditega’. Tänapäeval polegi asja, mis ei sisaldaks midagi halba. Isegi su oma koduaia marjad ja juurikad sisaldavad saastained. Pead valima halvast kõige paremad oma jaoks.
Teen kodus võimalikult palju ise süüa. Ei mäletagi millal viimati purgisuppe ostsin. Ise kasvatan värske kartuli, õunad, marjad.
Samas käin lastega ka hamburgerit söömas nii korra kuus, tihti harvemgi.Kui meil isu, ostame ka ebatervislikke asju. Jälgin ,,et seda tihti ei juhtuks.
Enamasti kana ja kala, sekka ka metsanotsu (mees jahimees) liha (hakkliha teeme ise). Peaasi, et ise tehtud. Ei osta valmistoitu, ei meeldi. Köögivili (kaalikas, lillkapsas, kapsas, kartul, porgand jne) on au sees. Pruuni riisi sööme, durumjahust pastat armastavad lapsed. Toidu juurde kurgi-tomati-salatilehe salat. Suppi sööme ka tihti. Praegu on meil supp, mis sisaldab kanaliha, kaalikat, porgandit, sibulat, kartulit, küüslauku. Isegi mu pubekast poisile maitses:).
Nisujahust teen pannkooki või kooki aegajalt. Koogitegemisel osa jahust panen täisterajahu ja suhkrust kasutame pruuni suhkrut. Muidu suhkrut ei söö.
Kastmete sisse nisujahu ei pane, panen näiteks tatrajahu. Piimatoodetest söön jogurtit maisihelveste ja marjadega (võtan sügavkülmast, mustikad, punased ja mustad sõstrad jne). Lapsed vahest saavad mõnda kohupiimakreemi, mõne kohukese ja kommi (tahavad peale iga soolast sööki).
Kui midagi ostan, siis loen ikka sildilt, mida see sisaldab ja otsustan selle põhjal, aga eriti paaniline pole. Ei pea vajalikuks lihtsalt näiteks värvaine söömist, selliseid asju väldin.
Joome põhiliselt vett, ka omatehtud mahla. Puuvilju sööme muidugi ka, siin pestitsiididest ei pääse, kui just oma aia õun pole. Mina ei tea, toitun tervislikult või mitte. Aga arvan, et keskmisest tervislikumalt. Mulle lihtsalt maitseb nii ja mehele ka, lapsed söövad, mis neil muud üle jääb 🙂
Aastaid sai nö tervislikult toitutud, eeskätt siis kaalualandamiseks, vältisin nisujahu, ei söönud kartulit, makarone jms, ainult salatid, looma- või linnuliha, jogurteid sõin, täisteraleiba jne.
Enam ei viitsi! Tõesti ei viitsi, ostan, mis hing ihaldab, kui tahan, siis kuumaleti grillkana, pitsat jms. Saiakesi luban aeg-ajalt. Viinereid. Veinist ei ütle kunagi ära. Huvitaval kombel ei ole ka kaal tõusma hakanud. Salatitest küll muidugi loobunud ei ole, aga iga päev enam hakkida ei viitsi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Enamasti kana ja kala, sekka ka metsanotsu (mees jahimees) liha (hakkliha teeme ise). Peaasi, et ise tehtud. Ei osta valmistoitu, ei meeldi. Köögivili (kaalikas, lillkapsas, kapsas, kartul, porgand jne) on au sees. Pruuni riisi sööme, durumjahust pastat armastavad lapsed. Toidu juurde kurgi-tomati-salatilehe salat. Suppi sööme ka tihti. Praegu on meil supp, mis sisaldab kanaliha, kaalikat, porgandit, sibulat, kartulit, küüslauku. Isegi mu pubekast poisile maitses:).
Nisujahust teen pannkooki või kooki aegajalt. Koogitegemisel osa jahust panen täisterajahu ja suhkrust kasutame pruuni suhkrut. Muidu suhkrut ei söö.
Kastmete sisse nisujahu ei pane, panen näiteks tatrajahu. Piimatoodetest söön jogurtit maisihelveste ja marjadega (võtan sügavkülmast, mustikad, punased ja mustad sõstrad jne). Lapsed vahest saavad mõnda kohupiimakreemi, mõne kohukese ja kommi (tahavad peale iga soolast sööki).
Kui midagi ostan, siis loen ikka sildilt, mida see sisaldab ja otsustan selle põhjal, aga eriti paaniline pole. Ei pea vajalikuks lihtsalt näiteks värvaine söömist, selliseid asju väldin.
Joome põhiliselt vett, ka omatehtud mahla. Puuvilju sööme muidugi ka, siin pestitsiididest ei pääse, kui just oma aia õun pole. Mina ei tea, toitun tervislikult või mitte. Aga arvan, et keskmisest tervislikumalt. Mulle lihtsalt maitseb nii ja mehele ka, lapsed söövad, mis neil muud üle jääb :)[/tsitaat]Durumjahu küll mingi tervislik alternatiiv ei ole – enamus harilikku pastat on durumnisujahust ju.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, on küll väga tervislik, juurde oleks vaja veel tarvitada kasulikke õlisid (oliivi, kookos, avokaado). Süsivesikuid pole vaja, v.a. ainult need mida niikuinii juur- ja köögiviljades on.[/tsitaat]
Aga kuhu jääb teooria, et parim on organismile kohalik tooraine?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Salati hakkimine – misasi see on? Taldrikusse rebid mõned jääsalati lehed, viilutad tomatit ja sibulat, ribastad paprika, lisad viilutatud avokaado või mozzarellat, purgst oliive, pudelist oliiviõli ja balsamicot, ongi valmis. [/tsitaat]Mille poolest tomati, sibula, paprika ja avokaado viilutamine erineb hakkimisest/lõikumisest? Naljanina…
mina vist toitun. Enam-vähem teen kõik ise nullist, palju köögivilju, täistera, naturaalseid piimatooteid. Jogurti maitsestan ise, ei osta poest suhkrupommi. Palju sööme suppe. Liha sööme vähe.
Pagaritooted on enamasti täistera, leib on juuretisega ja täisterarukkist.
Palju vett.
Samas armastan ka shokolaadi, ja mitte tumedat vaid tavalist piimakat.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Minumeelest erineb väga palju. Sibulat hakin kartulipudru või pikkpoisi sisse, st. teen võimalikult väikesed tükid. Salatisse vaid sibularattad. Seeni hakin seenesalatiks näiteks, tegelt kasutan köögikombaini.
Viilutamine käib kiirelt ja kergelt suure kokanoaga. [/tsitaat]
Ja kui sina sööd sibularattaid ja paprikaribasid, siis teine ei tohi salatit hakitult süüa? Hakkida võib peeneks ja hakkida võib ka jämedalt, teen nagu tahan:)
Ma arvan, et ma ka ikka 10-15 aastat jälgisin, aga mitte nii rajult.
Ökotooteid pole kunagi ostnud, pakendiinfot ei loe enamasti kunagi. Toidud tegin ise küll sel ajal, ka tööle kaasa, nn kohvikutoit ei tulnud kõne allagi. Praegu tundub see kõik nii jabur ja vastuvõetamatu. Elu on elamiseks, mitte enda piinamiseks. Järelikult minu keha vajab praegu kõike seda, mille järele isutab, kommid, jäätis, saiakesed, kuumaleti tooted. Ei kujuta ette, et magusaisu peaks avokaadot närides rahuldama.
Aga ma ei välista, et mingi hetk jälle teistmoodi toituma hakkan. Seda siis soolase toidu koha pealt, sööks rohkem aedviljatoitusid, mis on tegelikult väga maitsvad. Magusast loobumist ei kujuta ette.
Mina – olude sunnil. Majanduslikult pole võimalik osta saiakesi, pirukaid, krõpse, limonaadi, maiustusi jms.
Söön hommikuti putru, lõunal/õhtul juurikaid, riisi, tatart, pastat, liha jms.
Ma toitun tervislikult, kuid siiski ei tähenda tervislik mulle vaid öko tooteid. Saab tervislikult ka ilma öko porgandita toituda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
