Selline huvitav küsimus.
Olen muretseja tüüpi ema. Õpin mitmeid tehnikaid, kuidas vähem muretseda ja tasapisi olukord paraneb. Kanaema ei ole. Mul on ka mitu firmat, palju hobisid, reisime palju – st midagi tegemata ei jää, aga tunen oma lapse pärast koguaeg EBAMEELDIVAT HINGEVALU. Kas see on tavaline?
Laps 4ne ja olen hakanud teise lapse peale mõtlema.
Emad, kes te tunnete keskmisest rohkem hingevalu ja omate hirmusid, kas teise lapsega on asi veel hullemaks läinud või selles mõttes paremaks, et see hingevalu ei koorma ainult ühte, vaid jaguneb kahe vahel? Kas hingevalu oluliselt suureneb?
Ma ütlen veelkord, mu laps elab normaalselt ja rahulikku elu, isa on tal on väga chill, reisime ja seikleme mitu korda aastas, ma tegelen isegi ekstreemspordiga – AGA LAPSE OSAS TUNNEN SÜDAMES KOGUAEG KERGET MURET TEMA TERVISE JMS PÄRAST.
andke nõu:
1) kuidas endaga paremini sisemiselt toime tulla, st vähem muretseda?
2) kas see läheb 2 lapsega veel raskemaks see sisemine hingevalu?