Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui pika-aegne töötaja on päeva pealt lahkunud: Kuidas võtta töö üle?

Näitan 15 postitust - vahemik 31 kuni 45 (kokku 45 )

Teema: Kui pika-aegne töötaja on päeva pealt lahkunud: Kuidas võtta töö üle?

Postitas:

Eelkõige peaks tööandja hoolitsema, et keegi ei hoia oma ainult arvuti kõvakettal hädavajalikku infot ( eriti ärisaladust(. Kõik oluline info peaks olema tööandja käes – sh nt lähtekoodid või siis tegevused kaardistatud juhistes, et ka uus töötaja teaks protsessi.

Ja muidugi peab olema võimalik kõike taastada.Meil lahkus (vallandati) ka üks IT inimene, kes omastarust oli kaval ja kustutas kõik, sh oma postkasti. Läks töövaidluseks. Loomulikult tema postkasti sisu taastati, sest seal olid olulised tõendid (et oli kirjad kätte saanud, vastamata jätnud jne)

Tänapäeval on väga oluline korralik backup ja ITsüsteemid.

Mina kirjutan seadusi. Suuremas jaos paberi ja pliiatsiga.
Kuidas sa minu ajust backuppi teed?

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 20.09 19:51; 21.09 21:40; 22.09 09:46; 22.09 10:31; 22.09 12:46; 22.09 18:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelkõige peaks tööandja hoolitsema, et keegi ei hoia oma ainult arvuti kõvakettal hädavajalikku infot ( eriti ärisaladust(. Kõik oluline info peaks olema tööandja käes – sh nt lähtekoodid või siis tegevused kaardistatud juhistes, et ka uus töötaja teaks protsessi.

Ja muidugi peab olema võimalik kõike taastada.Meil lahkus (vallandati) ka üks IT inimene, kes omastarust oli kaval ja kustutas kõik, sh oma postkasti. Läks töövaidluseks. Loomulikult tema postkasti sisu taastati, sest seal olid olulised tõendid (et oli kirjad kätte saanud, vastamata jätnud jne)

Tänapäeval on väga oluline korralik backup ja ITsüsteemid.

Mina kirjutan seadusi. Suuremas jaos paberi ja pliiatsiga.

Kuidas sa minu ajust backuppi teed?

vabandust, aga millises kohas kirjutatakse seadust paberi ja pliiatsiga? Esitad eelnõu Riigikogule ka paberkandjal, käsitsi kirjutatult?

Esiteks peaks olema keelatud salvestada asju arvuti kõvakettale. Kui sa kirjutad seadusi, siis sa ilmselt töötad ministeeriumis. Ma eeldan, et üheski ministeeriumis ei tohi tööasju salvestada kõvakettale, vaid kõik peab olema võrguketastel (eriti kui kasutad kodukontorit). Ma töötan ka ise avalikus sektoris ja ka ise puutun kokku seaduseelnõudega. Neid dokumente ei salvesta ma isegi mitte oma võrgukettale, vaid meil on selleks ühised võrgukettad, kuhu kõik tuleb salvestada. Backupi eest hoolitseb IT-osakond-.

Lisaks sa ei kirjuta neid seadusi ju üksi endale lauasahtlisse, vaid kirjutad neid kellegagi koos – sul on vaja saada sisendinfot analüütikutelt, praktikutelt, samuti siis juhtkond peab kogu asjaga päri olema. Kui sa just ei valeta ja välja ei mõtle oma seaduse kirjutamist – aga olles ka ise palju seotud õigusaktidega eelnõudega, siis ma näen, et mitte kunagi ei tegele sellega ainult üks inimene, vaid alati on meeskond. Jah, võibolla mingi esialgne väga toore variandi kirjutab üks – aga no kui see läheb kaotsi, siis suurem töö on nagunii veel tegemata.

Teiste ametkondade vahel liigub eelnõu projekt nagunii ju elektrooniliselt. Seega kui juhtub, et misiganes põhjusel oled sa kogu kupatuse ainult endale salvestanud ja it ei saa seda taastada ning ühelgi sinu kolleegil ja ülemusel pole isegi e-kirjas olemas, siis teisel ametkonnal on alles (vähem piinlikum on siiski sinu postkasti sisu taastada). Mingi hetk jõuab see eelnõu ka EIS-i. SH registreeritakse seal ka teiste austuste kommentaarid. EISisi on olemas ka eelnõu seletuskiri.

Seega – sa kas ei kirjuta seadusi ja ei kujuta ette, kuidas see töö käib, või on teil tõesti asutuses midagi väga korrast ära infoturbe alal, kui on võimalik niimoodi töölt lahkuda, et kogu info pooleliolevate seaduseelnõude kohta võtad kaasa. Infoturbe osa ei ole mitte ainult see, et info ei lekiks, vaid ka see, et info oleks olemas.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.09 21:28; 22.09 08:39; 22.09 10:02; 22.09 12:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelkõige peaks tööandja hoolitsema, et keegi ei hoia oma ainult arvuti kõvakettal hädavajalikku infot ( eriti ärisaladust(. Kõik oluline info peaks olema tööandja käes – sh nt lähtekoodid või siis tegevused kaardistatud juhistes, et ka uus töötaja teaks protsessi.

Ja muidugi peab olema võimalik kõike taastada.Meil lahkus (vallandati) ka üks IT inimene, kes omastarust oli kaval ja kustutas kõik, sh oma postkasti. Läks töövaidluseks. Loomulikult tema postkasti sisu taastati, sest seal olid olulised tõendid (et oli kirjad kätte saanud, vastamata jätnud jne)

Tänapäeval on väga oluline korralik backup ja ITsüsteemid.

Mina kirjutan seadusi. Suuremas jaos paberi ja pliiatsiga.

Kuidas sa minu ajust backuppi teed?

vabandust, aga millises kohas kirjutatakse seadust paberi ja pliiatsiga? Esitad eelnõu Riigikogule ka paberkandjal, käsitsi kirjutatult?

Esiteks peaks olema keelatud salvestada asju arvuti kõvakettale. Kui sa kirjutad seadusi, siis sa ilmselt töötad ministeeriumis. Ma eeldan, et üheski ministeeriumis ei tohi tööasju salvestada kõvakettale, vaid kõik peab olema võrguketastel (eriti kui kasutad kodukontorit). Ma töötan ka ise avalikus sektoris ja ka ise puutun kokku seaduseelnõudega. Neid dokumente ei salvesta ma isegi mitte oma võrgukettale, vaid meil on selleks ühised võrgukettad, kuhu kõik tuleb salvestada. Backupi eest hoolitseb IT-osakond-.

Lisaks sa ei kirjuta neid seadusi ju üksi endale lauasahtlisse, vaid kirjutad neid kellegagi koos – sul on vaja saada sisendinfot analüütikutelt, praktikutelt, samuti siis juhtkond peab kogu asjaga päri olema. Kui sa just ei valeta ja välja ei mõtle oma seaduse kirjutamist – aga olles ka ise palju seotud õigusaktidega eelnõudega, siis ma näen, et mitte kunagi ei tegele sellega ainult üks inimene, vaid alati on meeskond. Jah, võibolla mingi esialgne väga toore variandi kirjutab üks – aga no kui see läheb kaotsi, siis suurem töö on nagunii veel tegemata.

Teiste ametkondade vahel liigub eelnõu projekt nagunii ju elektrooniliselt. Seega kui juhtub, et misiganes põhjusel oled sa kogu kupatuse ainult endale salvestanud ja it ei saa seda taastada ning ühelgi sinu kolleegil ja ülemusel pole isegi e-kirjas olemas, siis teisel ametkonnal on alles (vähem piinlikum on siiski sinu postkasti sisu taastada). Mingi hetk jõuab see eelnõu ka EIS-i. SH registreeritakse seal ka teiste austuste kommentaarid. EISisi on olemas ka eelnõu seletuskiri.

Seega – sa kas ei kirjuta seadusi ja ei kujuta ette, kuidas see töö käib, või on teil tõesti asutuses midagi väga korrast ära infoturbe alal, kui on võimalik niimoodi töölt lahkuda, et kogu info pooleliolevate seaduseelnõude kohta võtad kaasa. Infoturbe osa ei ole mitte ainult see, et info ei lekiks, vaid ka see, et info oleks olemas.

Sa puutud kokku, sa ei kirjuta. Arvuti on tehniline vahend. Ja sa räägid eelnõudest, kui need on juba valmis, kuidas neid riigis menetleda. Aga ükski arvuti ega eis ega analüüs ei kirjuta reaalset teksti.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 20.09 19:51; 21.09 21:40; 22.09 09:46; 22.09 10:31; 22.09 12:46; 22.09 18:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelkõige peaks tööandja hoolitsema, et keegi ei hoia oma ainult arvuti kõvakettal hädavajalikku infot ( eriti ärisaladust(. Kõik oluline info peaks olema tööandja käes – sh nt lähtekoodid või siis tegevused kaardistatud juhistes, et ka uus töötaja teaks protsessi.

Ja muidugi peab olema võimalik kõike taastada.Meil lahkus (vallandati) ka üks IT inimene, kes omastarust oli kaval ja kustutas kõik, sh oma postkasti. Läks töövaidluseks. Loomulikult tema postkasti sisu taastati, sest seal olid olulised tõendid (et oli kirjad kätte saanud, vastamata jätnud jne)

Tänapäeval on väga oluline korralik backup ja ITsüsteemid.

Mina kirjutan seadusi. Suuremas jaos paberi ja pliiatsiga.

Kuidas sa minu ajust backuppi teed?

vabandust, aga millises kohas kirjutatakse seadust paberi ja pliiatsiga? Esitad eelnõu Riigikogule ka paberkandjal, käsitsi kirjutatult?

Esiteks peaks olema keelatud salvestada asju arvuti kõvakettale. Kui sa kirjutad seadusi, siis sa ilmselt töötad ministeeriumis. Ma eeldan, et üheski ministeeriumis ei tohi tööasju salvestada kõvakettale, vaid kõik peab olema võrguketastel (eriti kui kasutad kodukontorit). Ma töötan ka ise avalikus sektoris ja ka ise puutun kokku seaduseelnõudega. Neid dokumente ei salvesta ma isegi mitte oma võrgukettale, vaid meil on selleks ühised võrgukettad, kuhu kõik tuleb salvestada. Backupi eest hoolitseb IT-osakond-.

Lisaks sa ei kirjuta neid seadusi ju üksi endale lauasahtlisse, vaid kirjutad neid kellegagi koos – sul on vaja saada sisendinfot analüütikutelt, praktikutelt, samuti siis juhtkond peab kogu asjaga päri olema. Kui sa just ei valeta ja välja ei mõtle oma seaduse kirjutamist – aga olles ka ise palju seotud õigusaktidega eelnõudega, siis ma näen, et mitte kunagi ei tegele sellega ainult üks inimene, vaid alati on meeskond. Jah, võibolla mingi esialgne väga toore variandi kirjutab üks – aga no kui see läheb kaotsi, siis suurem töö on nagunii veel tegemata.

Teiste ametkondade vahel liigub eelnõu projekt nagunii ju elektrooniliselt. Seega kui juhtub, et misiganes põhjusel oled sa kogu kupatuse ainult endale salvestanud ja it ei saa seda taastada ning ühelgi sinu kolleegil ja ülemusel pole isegi e-kirjas olemas, siis teisel ametkonnal on alles (vähem piinlikum on siiski sinu postkasti sisu taastada). Mingi hetk jõuab see eelnõu ka EIS-i. SH registreeritakse seal ka teiste austuste kommentaarid. EISisi on olemas ka eelnõu seletuskiri.

Seega – sa kas ei kirjuta seadusi ja ei kujuta ette, kuidas see töö käib, või on teil tõesti asutuses midagi väga korrast ära infoturbe alal, kui on võimalik niimoodi töölt lahkuda, et kogu info pooleliolevate seaduseelnõude kohta võtad kaasa. Infoturbe osa ei ole mitte ainult see, et info ei lekiks, vaid ka see, et info oleks olemas.

Sa puutud kokku, sa ei kirjuta. Arvuti on tehniline vahend. Ja sa räägid eelnõudest, kui need on juba valmis, kuidas neid riigis menetleda. Aga ükski arvuti ega eis ega analüüs ei kirjuta reaalset teksti.

Ja sa kirjutad mitmelehelise seaduseelnõu projekti endale paberile? Pliiatsiga? Oma sahtlisse? Nii et mitte kellelegi mitte kunagi ei näit aja kui näitad, siis ainult käsikirja Lubage naerda. Ilmselgelt ei kirjuta sa mitte midagi. Äärmisel juhul teed paberile ainult märkmeid ja mõtteid, mida nagunii keegi teine ei oska lahti mõtestada. Kui sul ainult mingi eelnõu kuvand peas, siis ei juhtu midagi, kui sa lahkud. Kui aga eelnõu hakkab juba kuju võtma, siis ilmselgelt on mingi versioon ka kellegi teisel olemas, sest mingi hetk pead sa seda elektrooniliselt kellegagi vahetama.

Ära ülehinda oma tähtsust organisatsioonis.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.09 21:28; 22.09 08:39; 22.09 10:02; 22.09 12:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui Pärt kirjutab paberil noodilehele ja mitte arvutisse, siis tegelikult ta ei kirjuta? Või kui mõni kirjanik kasutab trükimasinat, siis ta ka ei kirjuta, sest see pole ju arvuti.
Sul pole õrna aimugi loomeprotsessist, aga ikka hüppab.

+3
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 20.09 19:51; 21.09 21:40; 22.09 09:46; 22.09 10:31; 22.09 12:46; 22.09 18:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa puutud kokku, sa ei kirjuta. Arvuti on tehniline vahend. Ja sa räägid eelnõudest, kui need on juba valmis, kuidas neid riigis menetleda. Aga ükski arvuti ega eis ega analüüs ei kirjuta reaalset teksti.

Seaduse teksti kirjutamine on kõige lihtsam osa tööst eelnõuga.
Mingit “backupi sinu ajust” pole vaja teha, leitakse uus sarnaste oskustega inimene.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

aga raha teenida nendega võib kas ainult tööandja või siis ka tööandja.

Varalises mõttes on ta siis tööandja omand kui töövõtja tööülesannetesse on kuulunud sellis(t)e juhendi(te) koostamine ja selle eest on makstud töötasu või on nende kohta eraldi kokkulepe koostamise ja tasu kohta. Kui töövõtja on need lihtsalt koostanud oma elu kergendamiseks ei kuulu nad absoluutselt tööandjale, niiväga kui ta seda ka tahaks.

Seda küll. Kuid paljud asjad siiski kuuluvad tööandjale.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 20.09 12:48; 20.09 15:42; 20.09 15:46; 20.09 19:14; 21.09 07:21; 22.09 12:32; 22.09 12:37; 22.09 12:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui Pärt kirjutab paberil noodilehele ja mitte arvutisse, siis tegelikult ta ei kirjuta? Või kui mõni kirjanik kasutab trükimasinat, siis ta ka ei kirjuta, sest see pole ju arvuti.

Sul pole õrna aimugi loomeprotsessist, aga ikka hüppab.

Seadust ma küll päris heliteosega ei võrdleks:)
Ärgem äärmustesse ka mingem. Loomulikult ei saa tööandja kuidagi kontrollida töötaja aju, mõtteid, ka käsikirjalisi märkmeid. Siin on jutt ikka sellest, mis edasi saab, st mis ON infosüsteemis, arvuti kõvakettal või ametlikes paberites. See seadus ühel hetkel ikka ju jõuab arvutisse. Ja see hetk ei ole tänapäeval protsessi mõttes algusest eriti kaugel.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 20.09 12:48; 20.09 15:42; 20.09 15:46; 20.09 19:14; 21.09 07:21; 22.09 12:32; 22.09 12:37; 22.09 12:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

aga raha teenida nendega võib kas ainult tööandja või siis ka tööandja.

See on iroonia?

Miks iroonia? Selle KA peal oli rõhk:)

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 20.09 12:48; 20.09 15:42; 20.09 15:46; 20.09 19:14; 21.09 07:21; 22.09 12:32; 22.09 12:37; 22.09 12:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa puutud kokku, sa ei kirjuta. Arvuti on tehniline vahend. Ja sa räägid eelnõudest, kui need on juba valmis, kuidas neid riigis menetleda. Aga ükski arvuti ega eis ega analüüs ei kirjuta reaalset teksti.

Seaduse teksti kirjutamine on kõige lihtsam osa tööst eelnõuga.

Mingit “backupi sinu ajust” pole vaja teha, leitakse uus sarnaste oskustega inimene.

Kuule, siin teemaalgataja ei oska isegi lihtlabast tööd üle võtta…
Eestis võib üks kardioloog pensile minna ja terve riik on upakil. Ja te jahute mingist it-süsteemide backupist.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 20.09 19:51; 21.09 21:40; 22.09 09:46; 22.09 10:31; 22.09 12:46; 22.09 18:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui Pärt kirjutab paberil noodilehele ja mitte arvutisse, siis tegelikult ta ei kirjuta? Või kui mõni kirjanik kasutab trükimasinat, siis ta ka ei kirjuta, sest see pole ju arvuti.

Sul pole õrna aimugi loomeprotsessist, aga ikka hüppab.

Vaata, kui sa ainult kirjutad paberile oma mõtteid, siis kui need ära kaovad, ei nuta keegi. Sest nagunii asendajal on hoopis teised mõtted. Niikaua, kuni need on ainult sinu mõtted kuskil lauasahtlis, mida ei ole läbiräägitud otsustajatega, analüütikutega (mõju analüüs), juristidega (kas üldse lubatav, sõnastus jne), nii kaua pole neil mõtetel midagi väärt.

Seaduseelnõu koostamise keerukam protsess on just seal, kus tulevad mängu analüütikud, juristid, It-arendajad ja hakkavad küsimusi küsima – mida see tähendab, mis on selle asja eemsärk, miks see on, aga mis siis saab kui…

Ühtki seadust siin Eestis ei tohiks kirjutada nii, et lihtsalt üks ametnik oma laua taga ilma igasuguse praktilise sisendita tuleb mõttele: kirjutan seaduse. Seadusel peab olema konkreetne vajadus. Ja see ei saa olla ühe ametniku lauasahtlis.

ära võrdle seadust kunstiga. Kuigi ka õiguse loomine on loometöö, siis protsess on hoopis teine – kui ooperi võibki lambist välja mõelda, siis ma väga loodan, et ühtki seadust meil ei ole lambist välja mõeldud (kuigi vahel ikka tundub nii).

Ära kujuta ette, et sa teed midagi erilist. Kõige hirmsamad seadusekirjutajad ongi ministeeriumi ametnikud, kes lihtsalt mõtlevad seadusi välja, omamata mingit kokkupuudet praktikaga ja ei saa aru, kellega on vaja koostööd teha. Nii sünnivadki halvad seadused, kui seadusloomet pidada kunstiks, mitte täppisteaduseks. Seadusloome peaks siiski olema täppisteadus, kus ei ole ruumi loomingulisusel ja väljamõeldisel.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.09 21:28; 22.09 08:39; 22.09 10:02; 22.09 12:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pikalt on räägitud sellest kuidas lahkuda ise päeva pealt töö juurest. Paraku ei leia ma teemasid kuidas VÕTTA töö üle inimeselt kes on päeva pealt lahkunud? Kui inimene on olnud organisatsiooni kuldsammas ja teadnud kogu sealset ajalugu aga küsida pile kelleltki. Kuidas teha endale selgeks kogu tema tööd? kuidas soovitaksite toimida?

Ega ei saagi üle võtta, vaid saab läheneda algusest. Mõnikord on ka asjatut tööd tehtud ja teine inimene lahendab selle töö hoopis teisiti. Sõltub tööst – kui firmas on kolleege isegi teisest valdkondadest, siis tasub kõigiga rääkida ja rääkida. Väga palju infot võib nii kokku saada. Sõltub kas oled ise omanik või uus töötaja. Kui uus töötaja, siis tuleb uurida kõigepealt mida sinult oodatakse. Programmide kohta on palju õpetusi ka netis üleval. Ilmselt on ikka säilinud dokumentatsiooni / kirjavahetust. Postkaste saab ka taastada. Hakkad nullist lugema. Ilmselt kulub palju aega ja iseasi kas palk kompenseerib sellise töö. Ja sageli selline alustala ongi lahkunud palga/ ülekoormuse pärast või lihtsalt pole hinnatud piisavalt. Võetakse pärast kaks – kolm inimest sama inimese asemele selle asemel, et oleks hoitud väga head töötajat. Mõnikord ongi palju teadmisi inimese peas, kui inimene on töötanud väga kaua ja kuidas teha ei ole kuskile kirja pandud. Sageli ei teadvusta ettevõtted, et teadmised peavad olema vähemalt dubleeritud kahe inimese vahel ja/ või ettevõtte juhendites. Seda aga ei peeta üldse oluliseks.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui Pärt kirjutab paberil noodilehele ja mitte arvutisse, siis tegelikult ta ei kirjuta? Või kui mõni kirjanik kasutab trükimasinat, siis ta ka ei kirjuta, sest see pole ju arvuti.

Sul pole õrna aimugi loomeprotsessist, aga ikka hüppab.

Vaata, kui sa ainult kirjutad paberile oma mõtteid, siis kui need ära kaovad, ei nuta keegi. Sest nagunii asendajal on hoopis teised mõtted. Niikaua, kuni need on ainult sinu mõtted kuskil lauasahtlis, mida ei ole läbiräägitud otsustajatega, analüütikutega (mõju analüüs), juristidega (kas üldse lubatav, sõnastus jne), nii kaua pole neil mõtetel midagi väärt.

Seaduseelnõu koostamise keerukam protsess on just seal, kus tulevad mängu analüütikud, juristid, It-arendajad ja hakkavad küsimusi küsima – mida see tähendab, mis on selle asja eemsärk, miks see on, aga mis siis saab kui…

Ühtki seadust siin Eestis ei tohiks kirjutada nii, et lihtsalt üks ametnik oma laua taga ilma igasuguse praktilise sisendita tuleb mõttele: kirjutan seaduse. Seadusel peab olema konkreetne vajadus. Ja see ei saa olla ühe ametniku lauasahtlis.

ära võrdle seadust kunstiga. Kuigi ka õiguse loomine on loometöö, siis protsess on hoopis teine – kui ooperi võibki lambist välja mõelda, siis ma väga loodan, et ühtki seadust meil ei ole lambist välja mõeldud (kuigi vahel ikka tundub nii).

Ära kujuta ette, et sa teed midagi erilist. Kõige hirmsamad seadusekirjutajad ongi ministeeriumi ametnikud, kes lihtsalt mõtlevad seadusi välja, omamata mingit kokkupuudet praktikaga ja ei saa aru, kellega on vaja koostööd teha. Nii sünnivadki halvad seadused, kui seadusloomet pidada kunstiks, mitte täppisteaduseks. Seadusloome peaks siiski olema täppisteadus, kus ei ole ruumi loomingulisusel ja väljamõeldisel.

Ma OLENGI jurist, praktik ja ma ei ole minisyeeriumi ametnik.
Õigus on headuse ja õigluse KUNST, öeldi paar tuhat aastat tagasi ja mida omakorda õpetatskse ühe esimese asjana. Vähemalt TÜs.
Loomulikult pole ma asendamatu. Aga mul on mu know-how.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 20.09 19:51; 21.09 21:40; 22.09 09:46; 22.09 10:31; 22.09 12:46; 22.09 18:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelkõige peaks tööandja hoolitsema, et keegi ei hoia oma ainult arvuti kõvakettal hädavajalikku infot ( eriti ärisaladust(. Kõik oluline info peaks olema tööandja käes – sh nt lähtekoodid või siis tegevused kaardistatud juhistes, et ka uus töötaja teaks protsessi.

Ja muidugi peab olema võimalik kõike taastada.Meil lahkus (vallandati) ka üks IT inimene, kes omastarust oli kaval ja kustutas kõik, sh oma postkasti. Läks töövaidluseks. Loomulikult tema postkasti sisu taastati, sest seal olid olulised tõendid (et oli kirjad kätte saanud, vastamata jätnud jne)

Tänapäeval on väga oluline korralik backup ja ITsüsteemid.

Mina kirjutan seadusi. Suuremas jaos paberi ja pliiatsiga.

Kuidas sa minu ajust backuppi teed?

vabandust, aga millises kohas kirjutatakse seadust paberi ja pliiatsiga? Esitad eelnõu Riigikogule ka paberkandjal, käsitsi kirjutatult?

Esiteks peaks olema keelatud salvestada asju arvuti kõvakettale. Kui sa kirjutad seadusi, siis sa ilmselt töötad ministeeriumis. Ma eeldan, et üheski ministeeriumis ei tohi tööasju salvestada kõvakettale, vaid kõik peab olema võrguketastel (eriti kui kasutad kodukontorit). Ma töötan ka ise avalikus sektoris ja ka ise puutun kokku seaduseelnõudega. Neid dokumente ei salvesta ma isegi mitte oma võrgukettale, vaid meil on selleks ühised võrgukettad, kuhu kõik tuleb salvestada. Backupi eest hoolitseb IT-osakond-.

Lisaks sa ei kirjuta neid seadusi ju üksi endale lauasahtlisse, vaid kirjutad neid kellegagi koos – sul on vaja saada sisendinfot analüütikutelt, praktikutelt, samuti siis juhtkond peab kogu asjaga päri olema. Kui sa just ei valeta ja välja ei mõtle oma seaduse kirjutamist – aga olles ka ise palju seotud õigusaktidega eelnõudega, siis ma näen, et mitte kunagi ei tegele sellega ainult üks inimene, vaid alati on meeskond. Jah, võibolla mingi esialgne väga toore variandi kirjutab üks – aga no kui see läheb kaotsi, siis suurem töö on nagunii veel tegemata.

Teiste ametkondade vahel liigub eelnõu projekt nagunii ju elektrooniliselt. Seega kui juhtub, et misiganes põhjusel oled sa kogu kupatuse ainult endale salvestanud ja it ei saa seda taastada ning ühelgi sinu kolleegil ja ülemusel pole isegi e-kirjas olemas, siis teisel ametkonnal on alles (vähem piinlikum on siiski sinu postkasti sisu taastada). Mingi hetk jõuab see eelnõu ka EIS-i. SH registreeritakse seal ka teiste austuste kommentaarid. EISisi on olemas ka eelnõu seletuskiri.

Seega – sa kas ei kirjuta seadusi ja ei kujuta ette, kuidas see töö käib, või on teil tõesti asutuses midagi väga korrast ära infoturbe alal, kui on võimalik niimoodi töölt lahkuda, et kogu info pooleliolevate seaduseelnõude kohta võtad kaasa. Infoturbe osa ei ole mitte ainult see, et info ei lekiks, vaid ka see, et info oleks olemas.

Sa puutud kokku, sa ei kirjuta. Arvuti on tehniline vahend. Ja sa räägid eelnõudest, kui need on juba valmis, kuidas neid riigis menetleda. Aga ükski arvuti ega eis ega analüüs ei kirjuta reaalset teksti.

Minuteada on meil Riigikogu seadusandlik organ ja mitte keegi üksik Kägu, olgu või jurist ja õiguskunstnik. Kui sina kirjutad seaduseelnõusid ja päeva pealt lahkud, siis oma peas saad kaasa võtta vaid need eelnõud, mis pole veel kooskõlastamisteni jõudnud ja ka mitte asutusesisesesse ringi analüüsimiseks. Eelnõud ei saa ka mitte iga suvaline indiviid esitada, vaid selle kohtagi on oma kindel kord, nii et sinu lahkumisega kaoks vaid väga algusjärgus seaduseelnõud (eelnõude tekstid).

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui Pärt kirjutab paberil noodilehele ja mitte arvutisse, siis tegelikult ta ei kirjuta? Või kui mõni kirjanik kasutab trükimasinat, siis ta ka ei kirjuta, sest see pole ju arvuti.

Sul pole õrna aimugi loomeprotsessist, aga ikka hüppab.

Ok, kui ma edaspidi nt VÕSi tahan tsiteerida, siis ma ei kirjuta paragrahvile taha mitte RT viidet, vaid “Provva Kägu, paber ja pliiats, 2020”.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 15 postitust - vahemik 31 kuni 45 (kokku 45 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui pika-aegne töötaja on päeva pealt lahkunud: Kuidas võtta töö üle?