Teema: Kui pikad olete ja palju kaalute

174 cm, 70-71 kg, 44 aastane. Kaalun sama palju või paar kilo vähem kui gümnaasiumis ja ülikoolis käies kaalusin. Vahepeal peale lapsi olin aastaid üle 110 kg. Hetkel rahul ja rohkem alla võtta ei plaani.

#3754743:

Provokatiivne ja nõme teema. Vastik oli siin lugeda mõne inimese ülbeid ja ebameeldivalt tänitavaid postitusi – “kuidas siis praegu liikuda ei saa” “kas ainult meeste jaoks olete siis ilusad ja saledad, enda heaolu ei loegi”.

Selline tänitamine on nii ebameeldiv. Elage oma elu ja keskenduge endale. Mind pole ülekaalus inimesed kunagi häirinud ja see pole minu asi, kas ja kui palju keegi sööb, liigub jne. Väga vastik näägutamine.

Kannatage ära, see teema on Eesti naise kõige suuremast identideedi ja heaolutunde määrajast: tema kaalust.  TA on tegelikult paks, umbes 5 kg oleks vaja veel alla võtta. ..

PS! Ma nii ootan, et ometi ükskord tehtaks üks ülevabariigiline uuring teemal “Eesti naise maniakaalne enesemääramise sõltuvus enda kehakaalust” ja seda ka asjakohaselt psühhiaatrite poolt kommenteeritaks. Ma arvan, et teema on nii laiahaardeline (lähenedes peaaegu vaimsele haigusele), et sellest saaks kirjutada lausa raamatu. Ma ostaksin, sõltumata hinnast!

172 ja 65

#3754755:

#3754464:

185 cm, 70 kg.

Kadestan. Ma 187 cm ja 80 kg.

Ma olin kaks aastat tagasi 77 kg ja see number pluss paar selja tagant tehtud fotot ehmatasid ära, sest noorena oli mu kontrollkaal alati 67. Lihtsalt kuidagi unustasin ennast ära, trenni ei teinud ja töölaua taga muudkui näksisin midagi. Muutsin natuke harjumusi ja sain normaalse kaalu tagasi. Raskemana olen kuidagi liiga löts ja jõuetu, samas keegi teine võib jällegi +10 kg väga hea ja prink välja näha.

181cm pikk ja 57 kg. Ja olen 28 aastane.

#3755186:

#3754755:

#3754464:

185 cm, 70 kg.

Kadestan. Ma 187 cm ja 80 kg.

Ma olin kaks aastat tagasi 77 kg ja see number pluss paar selja tagant tehtud fotot ehmatasid ära, sest noorena oli mu kontrollkaal alati 67. Lihtsalt kuidagi unustasin ennast ära, trenni ei teinud ja töölaua taga muudkui näksisin midagi. Muutsin natuke harjumusi ja sain normaalse kaalu tagasi. Raskemana olen kuidagi liiga löts ja jõuetu, samas keegi teine võib jällegi +10 kg väga hea ja prink välja näha.

Te olete 180+ cm ja arvate, et olete 77kg paksud? Tõsiselt – otsige abi.

168cm, 46-48kg, 23a. Olen eluaeg olnud alakaaluline, söön kõike ja palju ning trenni ei tee. Minu keha on lihtsalt loodud niisuguseks, juurde ma ei võta, rasvaprotsent on olematu. Menstruatsioon käib nagu kellavärk, pole sellega kunagi probleeme olnud. Iga keha on erinev ja neid omavahel võrrelda on kohatu.

Kellelegi jääb su kaal igal juhul ette. Minusugused kindlasti pole piisavalt söönud. Minu ette tuleb lükata rammusamad toidupalad ja priskemad torditükid, sest kindlasti see üks söömaaeg päästab mind näljahädast. Samuti võib mind kaalu järgi defineerida, nt “nääpsuke”, “kribu” jmt. Inimesed on napakad oma kinnisideedega kaalu suhtes.

#3755604:

#3755544:

181cm pikk ja 57 kg. Ja olen 28 aastane.

Anoreksiliselt kõhn olla on teadlik valik?

Kaal püsib paigal, pole minu teha. 🙂
Head geenid ehk? Võimalus on,et vanusega muutub.🤷‍♀️
Aga tõesti, pigem olen anoreksiliselt kõhn, kui et paks!😉

#3755604:

#3755544:

181cm pikk ja 57 kg. Ja olen 28 aastane.

Anoreksiliselt kõhn olla on teadlik valik?

“Anorektiliselt” on muidu see sõna. Kui näägutama hakkasid, siis tee seda vähemalt pädevamalt.

Suht valus teema hetkel. Ma olen selle ja eelmise koroonalainega nii paksuks läinud, et lihtsalt rõve on. Peeglit ei taha näha.

Aga vähemalt võtsin ennast käsile nüüd ja alustasin dieediga. Edasi nii ei saa lihtsalt, et energiat ei ole midagi teha ja välja näen ka nagu pandakaru. Varsti laps häbeneb ja mees jätab maha 😀

Dieediga alustades olid algmõõdud 164/74.

Tänaseks siis 164/71. Eesmärk on jõuda 164/60-ni. Ma tean, et sellise kaaluga näen ma kõige parem välja. 55kg ei olnud enam enda silmale ilus. Ja sealt edasi tuleb kaalu säilitada lihtsalt. Jõudu ka kõigile, kes sama teed käivad hetkel või plaanivad ette võtta!

Lugesin vaid esimese lehe vastuseid ja panin tähele, et saledad said ohtralt miinuseid. Imestan, et osad inimesed saledust justkui halvustavad. Miskipärast on nii, et paksule ei ole viisakas öelda, et ta on paks. Aga saledale võib koguaeg sel teemal märkuseid teha. Mul on isiklik kogemus igapäevaselt võtta…

Olen 49-aastane. Lapsi on 4. Pikkust on 170 ja kaal kõigub vahemikus 52-58. Enamasti olen siiski 56-57. Saan alailma kommentaare oma kaalu kohta. Hiljuti näiteks kaks vanemat kolleegi võtsid mu kallal, nii et vähe. Lausa inetult ja solvavalt ütlesid. Kui töö juures söön, siis vahivad taldrikusse ja imestavad, et kas tõesti sa sööd? Me mõtlesime, et sa ainult jänesekapsast närid… Kusjuures, olgu siinkohal öeldud, et ma söön, ja söön palju.

Tegelikkus on see, et mul on kaks tõsist, ravimatut haigust, mis mu kaalu mõjutavad. Ja ma ei saa ise sinna mitte midagi teha.

Mis ma oma pika jutuga öelda tahan, on see, et enne, kui mõne kõhna kohta kommentaare loobite, mõelge! Isegi selliseid, nö poolnaljaga loobitud kommentaaridega võiks ettevaatlik olla.  Sageli ei ole inimene ise süüdi, et ta selline on, nagu on.

#3756000:

Mis ma oma pika jutuga öelda tahan, on see, et enne, kui mõne kõhna kohta kommentaare loobite, mõelge! Isegi selliseid, nö poolnaljaga loobitud kommentaaridega võiks ettevaatlik olla. Sageli ei ole inimene ise süüdi, et ta selline on, nagu on.

Kaaluteemalised kommentaarid on igal juhul nõmedad. Isegi siis, kui need pole mingi haigusega seotud. Nagu see oleks midagi väga imelikku ja halba, kui keegi teadlikult normaalkaalus püsib, et ennast hästi tunda. Mu suguvõsas on väga palju ülekaalulisi, lausa rasvunud inimesi ja aitäh, mina ei soovi.
Siingi sain oma kaalu mainides kommentaari, et peaks abi otsima. Kusjuures ma pole mingi kõhnake kunagi olnudki, vähemalt täiskasvanueas.

#3754402:

172 ja peaaegu 43 kilo ning jälestan neid PK paksuvihkajaid ning teiste ülekaalulisuse üle kurtjaid. Ei ole mul ka ühtki tuntud toitumishäiret (anoreksiat, buliimiat ega ortoreksiat). Söön päevas jõuga 1600 -1900 kcal ja teen ainult 4000-5500 sammu. Oleksin sada, ei tuhat korda parema meelega 143 kilo.

Palun vabandust, kogemata panin miinuse 🙁 Lugesin sõna “jälestan” ja käsi käis automaatselt nupu juures ära.

#3756472:

Moh? Abielu laheb lohki, sest naine on 10 kg juurde votnud? Mis siis saab kui Sa peaksid naiteks jaama haigeks pikaks ajaks voi saad vahidiagnoosi.

Need on täiesti erinevad asjad, inimesele ei panda pahaks asju, mille parandamiseks ta ise midagi teha ei saa. Küll aga ajab vihale, kui inimene saab olukorra parandamiseks midagi teha aga ei tee.

#3756222:

Nii mõnelgi tänapäeva naisel on kaalu alandamisest saanud kinnismõte. Pole ka ime kui kogu aeg vaja jälgida, mida suhu panna ja mitu tundi trennida. Sellised kaotavad tihti reaalsustaju ja sündsustunde selle osas, mis puudutab teise inimese keha. Pidevad kommentaarid, arvustused, olgugi, et vahel ka nende arust justkui tunnustavad, aga kommenteeritavale igal juhul ebamugavad. Söögilauas loevad teiste suutäisi, muidugi ka  kommenteerivad. Hindavad järjepidevalt kas on keegi juurde või alla võtnud (kuigi oled ehk tegelikult aasta kümneid samas kaalus) Minu arust peaks sellised psühholoogile pöörduma, sest teismelistele võivad selliste kommentaarid korvamatut kahju teha.

Ainus asi, et ortoreksia, buliimia ja anoreksia on ka haigused. Viimasesse lausa surrakse. Ja neid häireid esineb naistel ja teismelistel palju rohkem, kui me arvatagi oskame.

Ja ära üldse hakkagi vaidlema, et need pole mingid haigused ja inimene saab neist ise kergelt ja abita lahti, kui vaid ise tahab. Kinnismõte, sundmõte, reaalsustaju kadumine, vaimne häire… Sellise inimese mõte tiirlebki suures jaos kehakaalu ümber. Nii iseenda kui ka teiste kaalu ümber.

Paljud tuntud Eesti naisedki on tunnistanud, et on söömishäirega kimpus olnud.

Mina ei arva, et sellise sundmõttelise haigusega inimesele võib kommentaare lajatada ja märkusi teha. Kui tahad inimest aidata, siis aita tal arstidelt, psühholoogidelt abi otsida, mitte ära kommenteeri. Ühtegi anorektikut ei pane ei tunnustav ega halvustav kommentaar sööma. See on raske psühhiline häire.