Siis on ilmselt probleem sinu väljendusoskuses.
Võimalik. Samas kõik teised inimesed saavad aru. Isegi mu mees saab aru – kui talle pärale jõuab, et isegi kui temal hetkel probleemi ei ole, siis minul võib see olla.
Mind näiteks huvitab see, kas ja kuidas kaaslane saab aru sellest, et millal on see vaikimine nüüd see sõbralik ja järgmine vaikimine on juba see ükskõikne variant.
Sõltub ilmselt konkreetsest inimesest ja olukorrast. Olen ise juures olnud, kui naine mehega demonstratiivselt ei räägi (see on ikka väga näha) ja samas ma näen, et mees naudib seda olukorda, sest tavaliselt on ta naine suur jutupaunik. Nii et vaikimise/ eiramisega peab teadma, kas see üldse on õige taktika. Naised ülehindavad oma vaikimise mõjukust ja mehed alahindavad seda.
Ja veel – kui inimene tõmbub endasse ja asja endas seedib ning lahendab, siis ei ole ka see “pilt on, aga häält ei ole”. Mehed tõmbuvad sageli oma “koopasse”, et asjade üle järele mõelda – ja see ei tähenda üldse, et ta naisega rääkida ei taha. Lihtsalt enne kui ta rääkima hakkab, tahab ta ise asjades selgusele jõuda. Ka naised võivad “koopasse” minna.
Nii et iga olukord on erinev. Ja ei tasu kohe arvata, et teine pool manipuleerib, millele “mina siis ei reageeri”. Niikaua ei reageeri, kuni kaaslane on läinud, ja sageli siis on hilja nutta.
