Naistel on üsna tüüpiline see, et suvaline seksiteemaline “tehniline” jutt ja mingisugused kehaosade pildid ei mõju üldse sütitavalt. Samuti kellegi psühholoogi või seksiõpetaja jutt seksist võib mõjuda eemaletõukavalt – just seetõttu, et see on selline… asjalik. Selle osa jutu kohta ütleks, et midagi ebatavalist see küll ei näita. Mingi eriliselt külma naise tunnus see et seksijutud on tüütud kuulata, ei ole.
Küll aga tekitavad naistel enamasti kaasaelamist ja erutuse tunnet näiteks kuskil ilukirjanduses olevad emotsionaalsed kirjeldused sellest, kuidas naine A järjest enam armus mehesse B ja mida A siis tundis, kui ühel hetkel B tuli tema lähedale ja mida tundis A veel siis, kui ühel hetkel B surus ta enda alla ja pani käe sinna ja sinna ja sinna… Kas teemaalgataja pole kunagi näit. romaane lugedes selliste olukordade kirjelduste puhul kaasaelamist ja erutust tundnud? Kui ei – siis see on juba ebatavalisem. Võib olla märk sellest, et seksuaalsus on madal.
Samuti pole ma ennast iial seksima asudes v vahekorda astudes “kirest hullunult unustanud” ehk siis tegutsenud seksuaalses eufoorias, unustades muu. Enamasti olen pinges ja muretsen üldse selle pärast, kas mu rinnad v tagumik vms üldse näeb hea välja. Orgasimi pole kunagi ühegi mehega saanud (ainult masturbeerides), alati olen teeselnud.
Eufooria seksima asudes on üks asi, orgasmi saamine teine asi. Orgasmiga on nii, et osa naisi ei saa seda eriti kergesti, ei päästa isegi suur eufooria – eufooria seksima asudes võib olla suur, aga orgasmi ikkagi ei saa.
Kui aga isegi seksuaalses eufoorias pole üldse kunagi olnud… See on ebatavalisem. Esiteks võib olla, et pole kohanud ühtegi sellist meest, kes tekitaks tugevat armumist. Teiseks võib olla, et polegi kalduvust armuda. Kas antud juhul on põhjus üks või teine või mõlemad – raske öelda.
Kui üksi elamine sobib ja puudust ei tunne, siis ehk siis ei peagi muretsema? Võib ju elada nii, nagu endale sobib.