Esileht › Pereelu ja suhted › Kui sind arvatakse sõprade hulgast välja
Inimesed on määratud vahetuma, 200 inimesega suudab üks isik elu jooksul piisavalt tuttavaks saada, et neid nägupidi meenutada.
Ikka oluliselt rohkem.
Dunbari arv!
Dunbari numbri all mõeldakse ikka seda, et üks inimene suudab hoida stabiilset suhtlust u 150 inimesega korraga. Mitte et terve elu jooksul mäletatakse ainult paarisada inimest.
Täpselt
Teisel korral rääkis mind taga sõbranna, kel olid endal probleemid ja kui sellest kuulsin, lõpetasin kõigi nendega kogu suhtlemise ära päevapealt. Tagarääkimine on üks hullemaid asju minu meelest ja andestada kindlasti pole võimalik.
Sellist inimest pole vist olemaski, keda taga pole räägitud. Kõiki räägitakse taga. Jama on muidugi, kui tagaräägitav ise juhtub pealt kuulama või siis keegi “hea hing” talle ette räägib, mis teised tema kohta taga on rääkinud. Parem, kui ei tea, mida teised sust räägivad. On hoopis kergem elada. Seda, et nad räägivad, on niikuinii selge.
Nagu mu vanatädi ütleb: taga on alati räägitud, ette ei tohi rääkida!
kõige nõmedam on jah, et tullakse ette kandma
Kuulge! Klatšimisest võiks eraldi teema teha. Saan aru, et ainest jätkuks.
See teema on muust.
Inimesed on määratud vahetuma, 200 inimesega suudab üks isik elu jooksul piisavalt tuttavaks saada, et neid nägupidi meenutada.
Ikka oluliselt rohkem.
Dunbari arv!
Dunbari numbri all mõeldakse ikka seda, et üks inimene suudab hoida stabiilset suhtlust u 150 inimesega korraga. Mitte et terve elu jooksul mäletatakse ainult paarisada inimest.
Täpselt
On kuidas on, nendega pole sul suhet ja ca aasta pärast ei mäleta nende nägugi. Teemat lugema enam ei tule, aga kui tuleksid, naeraksid pihku, mis naljakat juttu siin aeti.
Põhim. Nemad on nullbari arv. Hihim.
On kuidas on, nendega pole sul suhet ja ca aasta pärast ei mäleta nende nägugi. Teemat lugema enam ei tule, aga kui tuleksid, naeraksid pihku, mis naljakat juttu siin aeti.
Mul on erakordselt halb võime nimesid ja nägusid kokku panna, aga mingi 600 ikka tuleb ära, kui kiiresti 10 minutiga mõelda. Mul juba lapsi, nende abikaasasid ja lapselapsi kokku 19 🙂
On kuidas on, nendega pole sul suhet ja ca aasta pärast ei mäleta nende nägugi. Teemat lugema enam ei tule, aga kui tuleksid, naeraksid pihku, mis naljakat juttu siin aeti.
Mul on erakordselt halb võime nimesid ja nägusid kokku panna, aga mingi 600 ikka tuleb ära, kui kiiresti 10 minutiga mõelda. Mul juba lapsi, nende abikaasasid ja lapselapsi kokku 19 ????
Hakka kirja panema. Word ette! Sa tead, kui raske on 600 täis saada? Tõesta endale. Mitte mulle.
Inimesed on määratud vahetuma, 200 inimesega suudab üks isik elu jooksul piisavalt tuttavaks saada, et neid nägupidi meenutada.
Ikka oluliselt rohkem.
Dunbari arv!
Dunbari numbri all mõeldakse ikka seda, et üks inimene suudab hoida stabiilset suhtlust u 150 inimesega korraga. Mitte et terve elu jooksul mäletatakse ainult paarisada inimest.
50 varuga. Ja kindlasti mitte korraga. Võta paber ette ja pane kõik 150 head tuttavat kirja. Ei tule välja. Inimese aju pole prügikast, et iga koolitusel nähtud ja 2h suheldud inimene meelde jääb. Aju on aju.
Loe Dunbari numbri ametlik definitsioon üle:
“Dunbar’s number is a suggested cognitive limit to the number of people with whom one can maintain stable social relationships—relationships in which an individual knows who each person is and how each person relates to every other person. […] By using the average human brain size and extrapolating from the results of primates, he proposed that humans can comfortably maintain 150 stable relationships.” Wikipediast võetud.
Siin on kaks aspekti. Esiteks, ta ei pidanudki silmas sügavat sõprust 150 inimesega, vaid inimese ja tema tausta tundmist, ning milline on tema n-ö positsioon teie tutvusringkonnas (Kati käib läbi Mati, Peetri ja Maiega, aga hoiab eemale Taavist ja Tõnust). Teiseks, tegemist on teooriaga. Kui sina sellega ei nõustu ning suudad korraga suhelda ja terve oma äraelatud elu jooksul meeles pidada vähem kui 50 inimest siis olgu nii.
Inimesed on määratud vahetuma, 200 inimesega suudab üks isik elu jooksul piisavalt tuttavaks saada, et neid nägupidi meenutada.
Ikka oluliselt rohkem.
Dunbari arv!
Dunbari numbri all mõeldakse ikka seda, et üks inimene suudab hoida stabiilset suhtlust u 150 inimesega korraga. Mitte et terve elu jooksul mäletatakse ainult paarisada inimest.
50 varuga. Ja kindlasti mitte korraga. Võta paber ette ja pane kõik 150 head tuttavat kirja. Ei tule välja. Inimese aju pole prügikast, et iga koolitusel nähtud ja 2h suheldud inimene meelde jääb. Aju on aju.
Loe Dunbari numbri ametlik definitsioon üle:
“Dunbar’s number is a suggested cognitive limit to the number of people with whom one can maintain stable social relationships—relationships in which an individual knows who each person is and how each person relates to every other person. […] By using the average human brain size and extrapolating from the results of primates, he proposed that humans can comfortably maintain 150 stable relationships.” Wikipediast võetud.
Siin on kaks aspekti. Esiteks, ta ei pidanudki silmas sügavat sõprust 150 inimesega, vaid inimese ja tema tausta tundmist, ning milline on tema n-ö positsioon teie tutvusringkonnas (Kati käib läbi Mati, Peetri ja Maiega, aga hoiab eemale Taavist ja Tõnust). Teiseks, tegemist on teooriaga. Kui sina sellega ei nõustu ning suudad korraga suhelda ja terve oma äraelatud elu jooksul meeles pidada vähem kui 50 inimest siis olgu nii.
Ööd, vaielge ilma minuta.
TA olen. Palun lõpetage see Dunbari ja klatšimise teema! Kui vaja, siis tehke sellest eraldi teema.
Miks? Lapsed ei käi ses mõttes kitumas, aga nad räägivad ka puruvõõrastele rahumeeli oma koduelust. Lasteaednikud teavad peaagu kõike laste kodudest. See, et oma sõpradele räägitakse, on tavaline. Või mille peale sa ärritud?
Meie lapsed ei ole lasteaiaealised, vaid teisemelised. Meil on kaks teismelist (lisaks on meil ka täiskasvanud lapsed) ja neil samuti kaks teismelist.
Eriti ei usu, et laste kaudu mingit juttu on olnud, sest me ei ole mehega sellest paarist midagi halba rääkinud. Vähemalt mitte teadlikult ei ole midagi solvavat öelnud.
Ja ometi said sina suvilaostust teada oma laste kaudu. Kes said seda teada teiste laste kaudu.
Ma ei saa aru, miks mitte otse küsida? Inimesed, kes on nii lähedased, et on su kodus käinud-ja sa ei julge otse küsida?
Tsau, vaatasin, et oled mind sõbralistist eemaldanud-kas ütlesin midagi sobimatut?
Ühtepidi saan teemaalgatusest aru, inimesed tulevad suvel sinu juurde külla, toovad ise ka söödavat-joodavat kaasa, aga peamine võõrustamine (söögitegemine, nõudepesu, sauna kütmine, magamisasemed või mis iganes) jääb ikkagi teemaalgataja kaela. Samas lastel on tore ja teemaalgataja on nende külaskäikude suhtes positiivselt meelestatud. Seega ilma mingi selgituseta sõbralistist eemaldamine tekitab tõesti küsimusi.
Teiselt poolt jälle, miks võõrustada inimesi, kes pole isegi mitte sõbrad (või jäi mul eelmistest postitustest vale mulje?), tulevad ilma kutsumata ja jäävad mitmeks päevaks? Meil käivad maal külas sõbrad eelnevalt kokku lepitult ja siis ei jää ka tavaliselt rohkemaks kui kaheks päevaks, ise ei lähe sõpradele ilma kutsumata külla, isegi mitte veerand tunniks läbi ei hüppa. Meie maakodus on küll käinud sinnakanti sattunud sõpru lühikese etteteatamisega, siis on tõesti nagu eelpoolmainitud Hiiumaa loos, sõpru näha on küll hea meel ja koos veedame rohkem kui 15 minutit, aga samas on meie enda tegemised kõik selleks ajaks pausile pandud.
Kui keegi on sõbralistist kogemata eemaldatud, siis saab ju alati saata ka lisaks uuele sõbrakutsele sõnumi, et vabandust sõrm vääratas vms. Ilma lisaselgituseta uut sõbrakutset saades mõtleksin läbi, kas see inimene on päriselt ka minu sõber, või on veidi ebastabiilne (täna vihkan, homme armastan) tüüp.
Ise olen enda sõbralistist eemaldanud inimese, kellele kogemata sõbrakutse saatsin (tuttava tuttav ja kui ta mu kutse vastu võttis, siis oli tal alla 5 inimese sõbralistis, seega kohe ma teda ära ei kustutanud, tundus kuidagi sobimatu), paar inimest kes surnud on, paar klassikaaslast, kes ikka väga uhhuuks ära pöörasid (algul panin neile unfollow, aga ükskord huvi pärast nende postitusi vaatasin, siis oli asi ainult süvenenud), päriselus me nagunii enam ei suhtle.
Ma ei saa aru, miks mitte otse küsida? Inimesed, kes on nii lähedased, et on su kodus käinud-ja sa ei julge otse küsida?
Tsau, vaatasin, et oled mind sõbralistist eemaldanud-kas ütlesin midagi sobimatut?
Laseks lahti sellest sõbralisti jutust. Inimesed on alati seal, kus nad olla tahavad. Nad teevad ise oma valikuid. See pole aus, aga ehk leiab TA uusi sõpru. Mina näiteks vaataks ringi enda sõbralistis, kas on lahedaid inimesi ja suhtleks hoopis nendega. Kindlasti leidub seal keegi, kellega saab hakata külas käima ja suhtlema lähemalt. See tühimik tuleb täita kellegi teisega lihtsalt.
Arvata võib, et nad ei anna ka selgitusi, kui TA midagi ütlemata ära kustutasid. Võib ju küsida, aga vastusena saad tõenäoliselt bloki. Lasku minna sellel teemal. Aeg näitab.
Suht palju infot siin nende tuttavate kohta. Kas TA on kindel, et see naine perekoolis ei käi?
Eriti ei usu, et laste kaudu mingit juttu on olnud, sest me ei ole mehega sellest paarist midagi halba rääkinud. Vähemalt mitte teadlikult ei ole midagi solvavat öelnud.
TA olen. Palun lõpetage see Dunbari ja klatšimise teema! Kui vaja, siis tehke sellest eraldi teema.
Ometi on see teemaalgatus 7 lehekülge nende “sõprade” kohta klatshimist sinu poolt!
On äärmiselt imelik, kui täiskasvanud inimene on niii häiritud mingist mõttetust fb nimekirjast ja fb sõbrast, keda ta tegelikult isegi irl sõbraks ei pea. Ma tänaksin Jumalat, et nii imelikust “sõbrast” lahti sain, kui peaksin sellist teemat enda kohta lugema. Saa üle nüüd juba, fb ei ole elu. Loodetavasti on sul paremaid sõpru ja lähedasemaid suhteid reaalelus, niiet lõpeta oma mõttetu obsessimine pooltuttavate kohta.
Suht palju infot siin nende tuttavate kohta. Kas TA on kindel, et see naine perekoolis ei käi?
Mis vahet seal on, juba ju sõprade hulgast välja arvatud.
On kuidas on, nendega pole sul suhet ja ca aasta pärast ei mäleta nende nägugi. Teemat lugema enam ei tule, aga kui tuleksid, naeraksid pihku, mis naljakat juttu siin aeti.
Mul on erakordselt halb võime nimesid ja nägusid kokku panna, aga mingi 600 ikka tuleb ära, kui kiiresti 10 minutiga mõelda. Mul juba lapsi, nende abikaasasid ja lapselapsi kokku 19 ????
Hakka kirja panema. Word ette! Sa tead, kui raske on 600 täis saada? Tõesta endale. Mitte mulle.
900 juures hakkasin kahtlema, ega ei kordu ja siis läks juba ajaliselt pikaks, kuna mul seda endale pole vaja tõestada.
Kas sul on päriselt stress selle loo pärast? Oled pettunud, et sind ei kaasatud? Kardad, et ostsid parema suvila kui sul on? On hea meel?
Ei, mul ei ole stress sellepärast, et nad suvila ostsid. Samuti ka mitte sellepärast, et mind kaasatud. Ammugi ei huvita mind, kas suvila on parem kui meil. Ainus, mis mind häirib on see, et niimoodi vaikselt meid oma tutvusringkonnast maha kriipsutati.
FB ei võrdu tutvusringkond. FB on muutunud mõttetuks kohaks, igasugust jura on täis sp. ei kasuta ega käi seal enam väga paljud.
Sellega nõustun täiesti. Mul on paar head sõpra, kes oma FB-konto on kustutanud ja sealt välja kolinud. Läbi saame ja kohtume nendega endiselt ja fakt, et nad enam FB-s ei figureeri ei kõiguta meie sõprust kuidagimoodi.
paar klassikaaslast, kes ikka väga uhhuuks ära pöörasid (algul panin neile unfollow, aga ükskord huvi pärast nende postitusi vaatasin, siis oli asi ainult süvenenud), päriselus me nagunii enam ei suhtle.
Minu meelest on vägagi OK eemaldada sõbralistist inimene, kelle maailmavaade sinu ajajoont risustama hakkab. Ka mul on neid Uhhuu-teadlasi ja MMS-i joodikuid listis olnud, aga eemaldamiseks läheb siiski, kui inimene oma postitustes agressivseks läheb ja enam piiri ei suuda pidada. Aktsepteerin erineva maailmavaatega inimesi, aga ma ei soovi, et mulle midagi peale hakatakse suruma.
Sellega nõustun täiesti. Mul on paar head sõpra, kes oma FB-konto on kustutanud ja sealt välja kolinud. Läbi saame ja kohtume nendega endiselt ja fakt, et nad enam FB-s ei figureeri ei kõiguta meie sõprust kuidagimoodi.
Misasja? Need on ju kaks täiesti erinevat olukorda! On vahe, kas inimene lihtsalt ei kasuta enam fb ja kustutab konto ära. Või konkreetselt sind kustutatakse ära, samal ajal, kui kõik teised sõbrad jäävad alles.
Sa ei suuda nendel kahel olukorral mitte mingit erinevust näha?
Paljud inimesed, kellel väga palju sõpru ja tuttavaid, käituvad ja suhtlevad kõigiga nii nagu need oleksid nende väga head sõbrad, jättes võibolla veidi eksliku mulje neile nö tuttavatele omavahelisest soojast sõprusest. Tegelikult peetakse sind lihtsalt tuttavaks ja ilmselt nende 100-pealisesse pulmalisti sa ei mahuks????
Aga kui veidi paranoiliselt mõelda TA murest, siis veel põhjuseid:
– korraldavad ise midagi ja ei taha teid kutsuda ja siis ghostivad vaikselt enne
– häbenevad teid mingil põhjusel, ei taha avalikult sõpradena näidata
No igatahes see eemaldamine sõbralistist on väiklane ja teeb muidugi teataval määral haiget, saan teemaalgatajast täitsa aru (endalgi sama ette tulnud)
Võib-olla nad mõtlevad, et kui neil nüüd suvila, siis äkki hakkate ise ka mitmeks päevaks neile külla laekuma (inimesed ikka võtavad asju enda järgi ja neile tundus see omane käitumisviis) ja selle ärahoidmiseks hakatakse teid välja puksima oma infoväljast ja tutvusringkonnast.
Nii või naa, no mõttetu on seda esiteks üldse jaurata ja teiseks seda MEIE käest küsida, miks. No mis vastuseid meie saame sulle anda? Oletusi ainult, üks hullem kui teine. Ei tea me sedagi, kuidas teie suhtlemine suvel olema saab, kas lükataksegi teid tutvusringkonnast välja või oli see lihtsalt mingi pisiseik ja virtuaalsel pole midagi ühist tegelikkusega.
Lihtsalt tuttava koju ei minda ju mitmeks päevaks ette teatamata ööbima. Kui ikka on nii palju tuttavaid ja sõpru, et 100 hulkagi ei mahu, kui pulmad peaks olema, aga tema juures ööbimas sobib küll käia, siis see on mõttekoht. Samuti see, et kui sa suhtled kõigi oma tuttavatega nii, et kõik peavad end sinu parimaks sõbraks, on mõttekoht. Kui ma inimest häbenen, siis ma ei roni talle koju ööbima, ei lisa teda fb-sse ja ei suhtle aastaid vaid teen igati nägu, et ei ole teda kunagi kohanudki.
Mõne inimese suhtlemise viis on alla igasugust arvestust, aga puhata sobis.
Või konkreetselt sind kustutatakse ära, samal ajal, kui kõik teised sõbrad jäävad alles.
Fbs ei suheldudki, see oli alguses öeldud, milleks siis hoida listi täis.
No igatahes see eemaldamine sõbralistist on väiklane ja teeb muidugi teataval määral haiget, saan teemaalgatajast täitsa aru (endalgi sama ette tulnud)
Mida siin solvuda on. Inimestel on erinevad eluetapid ja kui ma kunagi kasutasin 8 suve ühe talu suvemajutust Alpide jalamil, siis kui ma kolisin tagasi Eestisse, polnud vähimatki plaani seda “sõprust” edasi hoida. Mälestused on ikka toredad, aga sellest hoolimata roogin FBst välja inimesed, kes jäid eelmisse eluetappi.
Näide. Mul oli hobi, millega tegelesin väga hoogsalt 16 aastat. Mul kogunes meeletult tuttavaid ja ka 40 kanti super häid tuttavaid. Üle 300 inimese kokku, seal sees ka abikaasasid ja lapsi, kes kasvasid juba suureks ja juba nende abikaasasid. Nendest umbes 120ga suhtelsime omas foorumis/jututoas kui mitte igapäevaselt, siis iganädalaselt. 2-3 nädalavahetust koos, kus sai 30-40 inimesega ikka juttu aetud. Mitmed peod aastas. Aga teema 98% ainult hobist.
Nüüd, 9 aastat hiljem, ei tegele ma selle hobiga. Nende inimestega seovad mind toredad mälestused, aga mõistagi ma võtan nad oma FB nimekirjast välja, kui meelde tuleb. Peaksin hoidma või. Unfollow on juba ammu. Meid ei seo miski peale mineviku. Selle loogika järgi peaksin ka kõiki lasteaiakaaslasi listis hoidma, sest meil oli supervinge lasteaed ja mäletan kõigi rühmakaaslaste nimesid ja tollaseid nägusid.
Mis sin solvuda on. Uus eluetapp, võibolla ei tassi oma 2. klassi abiõpetajat enam 61-aastaselt sõbralistis, kui pole 20 aastat temast midagi kuulnud.
Mina olen maha võtnud sõbralistist maha aastatepikkuse töökaaslase, keda nägin väga inetult ja alatult eriarvamusel olnud inimest mõnitamas, lisaks juurde ülbe kehakeel, naine istus jalad harkis, lösutades toolil, pööritas silmi ja ohkis, demonstratiivselt tegeles ülejäänud koosoleku aja muude asjadega oma arvutis (kuuldavalt ja demonstratiivselt klõbistades). Ma olin täiesti shokeeritud nähtust. Maha olen võtnud ka mehe pereliikmeid. Solvangute tõttu. Absoluutselt ei mõtle nende hingeelu peale. Arvaku minust, mida tahavad. Minu jaoks on oluline, et nad minust mingitki infot enam ei saa.
Mina pakuks, et keegi kolmas on klatšimisega midagi teile korraldanud või siis see naine sebib su mehega.
Teemaalgataja, kui valid helistamise ja otse küsimise, anna siis siia ka teada, mis põhjuseks oli. Huvitav teema.
No igatahes see eemaldamine sõbralistist on väiklane ja teeb muidugi teataval määral haiget, saan teemaalgatajast täitsa aru (endalgi sama ette tulnud)
Mida siin solvuda on. Inimestel on erinevad eluetapid ja kui ma kunagi kasutasin 8 suve ühe talu suvemajutust Alpide jalamil, siis kui ma kolisin tagasi Eestisse, polnud vähimatki plaani seda “sõprust” edasi hoida. Mälestused on ikka toredad, aga sellest hoolimata roogin FBst välja inimesed, kes jäid eelmisse eluetappi.
Näide. Mul oli hobi, millega tegelesin väga hoogsalt 16 aastat. Mul kogunes meeletult tuttavaid ja ka 40 kanti super häid tuttavaid. Üle 300 inimese kokku, seal sees ka abikaasasid ja lapsi, kes kasvasid juba suureks ja juba nende abikaasasid. Nendest umbes 120ga suhtelsime omas foorumis/jututoas kui mitte igapäevaselt, siis iganädalaselt. 2-3 nädalavahetust koos, kus sai 30-40 inimesega ikka juttu aetud. Mitmed peod aastas. Aga teema 98% ainult hobist.
Nüüd, 9 aastat hiljem, ei tegele ma selle hobiga. Nende inimestega seovad mind toredad mälestused, aga mõistagi ma võtan nad oma FB nimekirjast välja, kui meelde tuleb. Peaksin hoidma või. Unfollow on juba ammu. Meid ei seo miski peale mineviku. Selle loogika järgi peaksin ka kõiki lasteaiakaaslasi listis hoidma, sest meil oli supervinge lasteaed ja mäletan kõigi rühmakaaslaste nimesid ja tollaseid nägusid.
Mis sin solvuda on. Uus eluetapp, võibolla ei tassi oma 2. klassi abiõpetajat enam 61-aastaselt sõbralistis, kui pole 20 aastat temast midagi kuulnud.
Väga õige, just nii ongi.
Ma imestan alati, kuidas mõned inimesed võõrustamise osas arvet peavad, nagu võlgneksid teised midagi neile kõhutäie eest. Umbes sama teema on pulmade ja juubelitega, kus ma olen näinud siin tõsimeeli väiteid, nagu kauged sugulased ja teretuttavad tohutult on huvitatud sinna sööma-jooma tulemast. Selline motivatsioon oleks vast arusaadav, kui inimene on süvavaene või Leningradi blokaadi üle elanud, aga tänapäeval suudab toimetulev inimene endale soovi korral ikka ise toiduaineid ja meelelahutust pakkuda.
Võõrustasid, siis võõrustasid, sõpradest kaugeneda võib täiesti loomulikult ilma suurema draamata ja mingi kunagine ööbimine või õhtusöök seda ära ei hoia.
Ma imestan alati, kuidas mõned inimesed võõrustamise osas arvet peavad, nagu võlgneksid teised midagi neile kõhutäie eest. Umbes sama teema on pulmade ja juubelitega, kus ma olen näinud siin tõsimeeli väiteid, nagu kauged sugulased ja teretuttavad tohutult on huvitatud sinna sööma-jooma tulemast. Selline motivatsioon oleks vast arusaadav, kui inimene on süvavaene või Leningradi blokaadi üle elanud, aga tänapäeval suudab toimetulev inimene endale soovi korral ikka ise toiduaineid ja meelelahutust pakkuda.
Võõrustasid, siis võõrustasid, sõpradest kaugeneda võib täiesti loomulikult ilma suurema draamata ja mingi kunagine ööbimine või õhtusöök seda ära ei hoia.
Mulle küll see kulude lugemise teema nii kõlama ei jäänud, et selle kallal võtta. TA kirjeldas lihtsalt nende seniseid tegevusi üheskoos. Ikka ju võõrustajana panustad, mõni asi sellest siis ka rääkida. Mulle läheks ka hinge, kui iga suvi käivad sõbrad külas, mina vaaritan, shoppan, koristan, valmistan ette (hea meelega!) ja siis sõprus saab läbi arusaamatult ja lambist. Ikka ju mõtiskled, mida on tehtud koos.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kui sind arvatakse sõprade hulgast välja
