Mida siin solvuda on. Inimestel on erinevad eluetapid ja kui ma kunagi kasutasin 8 suve ühe talu suvemajutust Alpide jalamil, siis kui ma kolisin tagasi Eestisse, polnud vähimatki plaani seda “sõprust” edasi hoida. Mälestused on ikka toredad, aga sellest hoolimata roogin FBst välja inimesed, kes jäid eelmisse eluetappi. Näide. Mul oli hobi, millega tegelesin väga hoogsalt 16 aastat. Mul kogunes meeletult tuttavaid ja ka 40 kanti super häid tuttavaid. Üle 300 inimese kokku, seal sees ka abikaasasid ja lapsi, kes kasvasid juba suureks ja juba nende abikaasasid. Nendest umbes 120ga suhtelsime omas foorumis/jututoas kui mitte igapäevaselt, siis iganädalaselt. 2-3 nädalavahetust koos, kus sai 30-40 inimesega ikka juttu aetud. Mitmed peod aastas. Aga teema 98% ainult hobist. Nüüd, 9 aastat hiljem, ei tegele ma selle hobiga. Nende inimestega seovad mind toredad mälestused, aga mõistagi ma võtan nad oma FB nimekirjast välja, kui meelde tuleb. Peaksin hoidma või. Unfollow on juba ammu. Meid ei seo miski peale mineviku. Selle loogika järgi peaksin ka kõiki lasteaiakaaslasi listis hoidma, sest meil oli supervinge lasteaed ja mäletan kõigi rühmakaaslaste nimesid ja tollaseid nägusid. Mis sin solvuda on. Uus eluetapp, võibolla ei tassi oma 2. klassi abiõpetajat enam 61-aastaselt sõbralistis, kui pole 20 aastat temast midagi kuulnud.
Kui erinevad on inimesed! Minu arust on just väga tore hoida sõbralistis selliseid inimesi, kellega kunagi on väga lähedalt suheldud, aga teed on ühel või teisel põhjusel lahku läinud.
Mul on vist kõik klassikaaslased ja mitmed paraleelikad ka fb-s sõbralistis. Ehkki kooli lõpetamisest on möödas 30 aastat ja ma enamikke pole mitu aastat näinud on väga tore teada, kuidas neil läheb, millega nad tegelevad, mida mõtlevad. Meil oli muidugi ühtehoidev klass ka ja enamikega olime koos algusest lõpuni – 11 klassi.
Täpselt sama kolleegidega. Mõnega oled aastaid kõrvuti istunud. Ilmaasju rääkinud ja muidu lähedalt suhelnud, koosistumisi teinud. Kui inimene on kollektiivist lahkunud on ju tore teada, kuidas tal edaspidi läheb. Nii palju ehk ei ole soovi suhelda, et helistaks ja kirjutaks, aga selline kaudne huvi, on igati ok.