Teema: Kui sugulase korter läks sundmüüki

Välja tõstetakse muidugist.

Olen ise ühele lapsepõlvesõbrale täpselt selles olukorras ostnud ühes maaalevis enda nimele korteri. Elabki seal nüüd. Kuna on invalid, saab invaliidsuspensionit (pole pensioniealine muidu). Joob korralikult.  Sellegipoolest polnud mul südant seda olukorda tuima näega pealt vaadata. See on minu sotsiaalpanus, mis vaatamata ebaratsionaalsusele ei maksnud nii palju, et mu enda elu sellest kummuli oleks.

Maksumaksjana mind selliste isikute poputamine marru. Enamik peavad ise saama eluga hakkama, kasvatavad lapsi, maksavad laene ja makse riigile.  Aga joodikule tuleb leida maksumaksjate raha eest peavari.  Olin ka hea inimene ja otsin tuttavale joodikule korteri, enda nimele, et seda maha ei parseldaks, palusin vaid, et maksa elektrit ja kommunaale (ahiküte oli, maksta tuli väga vähe) –  muidugi selgus, et härra ei maksnud, lisaks korraldas seal pummelunge, et naabrid hakkasid kaebama, lõhkus aknad ära jne. Heategevus lõppes – tõstsin ta kohtuga välja, tegin lagastatud korteris remondi ja müüsin ära.  Paari tuhandega jäin miinusesse.

n

#3865792:

Olen ise ühele lapsepõlvesõbrale täpselt selles olukorras ostnud ühes maaalevis enda nimele korteri. Elabki seal nüüd. Kuna on invalid, saab invaliidsuspensionit (pole pensioniealine muidu). Joob korralikult. Sellegipoolest polnud mul südant seda olukorda tuima näega pealt vaadata. See on minu sotsiaalpanus, mis vaatamata ebaratsionaalsusele ei maksnud nii palju, et mu enda elu sellest kummuli oleks.

Sa oled hea inimene. Aga sa ikka mõtlesid korralikult asja läbi? Kui see joodik peaks mingi jama korraldama (uputus või tulekahju nt), siis sina ju vastutad ja maksad ka naabrite ja ühistu kahjusid kinni. Just oli jutuks tuttavaga, kelle ajas hiljuti tulekahju oli. Omanik sai surma, ühistu hetkel remondib oma rahaga, aga hiljem nõuab raha pärijatelt tagasi.

Tee vähemalt vastutuskindlustus sellele korterile.

#3865967:

#3865819:

Olin ka hea inimene ja otsin tuttavale joodikule korteri, enda nimele, et seda maha ei parseldaks, palusin vaid, et maksa elektrit ja kommunaale (ahiküte oli, maksta tuli väga vähe) – muidugi selgus, et härra ei maksnud, lisaks korraldas seal pummelunge, et naabrid hakkasid kaebama, lõhkus aknad ära jne. Heategevus lõppes – tõstsin ta kohtuga välja, tegin lagastatud korteris remondi ja müüsin ära. Paari tuhandega jäin miinusesse.

Ma ei saa aru, mida sa siis ootasid? See on ju loogiline, et selline inimene ei maksa, lagastab ja teeb korterist bombzipesa.

Kujutasid ette, et kui ostad joodikule ja võlglasele korteri, siis ta hakkab korralikuks inimeseks?

Ta keeldus muudel tingimustel majast välja kolima, aga kooselu temaga oli võimatu. Enne elas emaga, aga siis jäi üksi ja hakkaski jooma rohkem, käsi ei tõusnud teda ka tänavale viskamiseks. Tegu siis eramajaga, kus elas koos emaga üürnikutena.  Vanaema kunagi ta ema võttis üürnikuks – tegemist oli väikse tuba-köök elamisega.

Mis sa siis arvad, et ostja ehk uus omanik peaks kolima võõra, viinavea ja sassis kupliga kokku elama või?