Teema: Kui suure summaga toetate tudengit

läksin 2009. aastal ülikooli ja vanemad toetasid mind 4000 eeki kuus.
nende jaoks oli see väga suur väljaminek, no eks minu jaoks ka suur raha, aga nii oligi, et 1500.- läks ühikas koos kom. maksudega. kui ikka nomraalselt ja tervislikult süüa tahtsid, siis VÄHEMALT 1000.- kuus toiduraha + kõiksugu esmatarbekaubad umbes 300-400.-, kojusõitmised bussiga umbes 400-500.- kuus (2 nädalavahetust). + veel ise pidin maksma oma telefoniarve ja kuukaardi ja muud pudi padi (koolis õppematerjalid, mingid raamatud) . natuke jäi raha ka meelelahutuseks ja see oli ka kõik. riiete ostmiseks oleks pidanud juba kõhu kõrvalt kokku hoidma.
jah, ei ütleks et summa just väike oli, aga samas elu nii kallis, ja nüüd veel kallimaks läinud, ega selle raha eest mingit luksust lubada ei saa, hädavajalik elamisraha.

Käisin õhtuses õppes. Päeval tööl ja 4 korda nädalas õhtuti koolis. õppemaksu maksin ise, elamise – üür, toit, transport jne maksin ise. viimase aasta lõpetasin dekaani eriloal välsiriigist Cum Laudega – ainult eksameid pidin käima Eestis andmas.
õppelaen ka praeguseks tagasi makstud.
Arvan,et tudengit on mõttekas vaid esimesel aastal toetada kui elab kodust eemal, et õpiks iseseisvalt elama ja majandama. Teiseks aastaks peaks olema juba kogu süsteem sisse töötatud ja ta peab ise hakkama saama. Täiskasvanud inimesi pole ju vaja linnunokast enam toita.

Bakaõpingute kõrvalt töötamine sõltub erialast. Majanduseriala või mingi humanitaarvärgi kõrvalt saab vabalt töötada, arstiõpingute kõrvalt ilmselt mitte.
Normaalne oleks see, kui vähemalt bakaõpingute lõpuni pere suudaks tudengit ülal pidada ja ta ei peaks mitte-erialasele tööle minema enda äraelatamiseks.
Loomulikult sõltub pere võimalustest, kui ikka raha ei ole, siis raha ei ole ja tudeng peab tööle minema.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen samuti lapsevanem ja tuleb tunnistada, et ei toeta rahaliselt oma tudengist last, ta saab väga hästi ise hakkama. Bakaõppe ajal töötas kooli kõrvalt erialasel tööl (IT) poole kohaga, nüüd magistriõppes töötab täiskohaga ja jõuab väga edukalt koolis käia ning on alati kõik õppekavas olevad ained tähtajaks ja korralike tulemustega sooritanud. Ta on muidugi väga kohusetundlik ja püüdlik ning niisama tühja ringi ei töllerda. Heade õppetulemuste tõttu õpib mõistagi riigieelarvelisel kohal. Nii, et kõik on võimalik, lihtsalt oleneb lapsest/tudengist.[/tsitaat]

Sul on tõesti tubli laps.
Sellise suhtumisega õpilane teeb pärast ka tööd hästi.
Aga kui palju on neid, kes saavadki oma kõrghariduse ja teab mis veel, ning tööl ei saa pärast kuidagi hakkama. Määrisid vaid koolipinki ja mõni tõeline selle ala tahtja jäi kohast ilma.

[small]KristaT kirjutas:[/small]
[tsitaat]Bakaõpingute kõrvalt töötamine sõltub erialast. Majanduseriala või mingi humanitaarvärgi kõrvalt saab vabalt töötada, arstiõpingute kõrvalt ilmselt mitte.
Normaalne oleks see, kui vähemalt bakaõpingute lõpuni pere suudaks tudengit ülal pidada ja ta ei peaks mitte-erialasele tööle minema enda äraelatamiseks.
Loomulikult sõltub pere võimalustest, kui ikka raha ei ole, siis raha ei ole ja tudeng peab tööle minema.[/tsitaat]
Just arstitudengid on aegade algusest töötanud, hooldajate- abiõdedena öövalveid teinud. Peale raha annab see ka kogemusi ja praktilisi oskusi, samuti edasiseks eluks (häda)vajalikke tutvusi.

Nii, olen ise tudeng (õigemini olin, just lõpetasin magistrantuuri).

Ei ole vanemad toetanud üldse. Tegelikult mul ainult ema ongi (lisaks veel palju õdesid-vendi). Õppisin küll nii-öelda \”pehmet\” eriala, aga no üllatus-üllatus – õppida tuleb sealgi! Õppisin väga palju, et saada stipendiumit, selle eest sai juba ühika üüri ära makstud. Lisaks sellele hoidsin lapsi.
Õnneks teisel ülikooli aastal kohtusin oma noormehega ja elu läks lihtsamaks, kuna kolisin põhimõtteliselt tema juurde (vanemate korter tal) ja elu tundus kohe eriti ilus 🙂

Aga üldiselt see toetamise asi on nagu nii ja naa.. Olin küll kade tudengite peale, kellel emme-issi kõik kinni maksid ja selle peale kui välja kutsuti ja ma ütlesin, et ei saa endale väljassöömist nii tihti lubada nina krimpsutati…

Samas aidata tuleks ikkagi, vastavalt võimalusele. Ega see tegelt parem ei ole, et kui keskkooli ajal kõik kinni makstakse (auto ja muud kulutused) ning ülikooli minnes otse vette visatakse – need tudengid siis veel hullemas olukorras! Ei suuda nad õppida ega tööl käia kumbagi…

Mina ei saa aru, et millal need tudengid tööl saavad käia? Minu erialal polnud yhtegi loenguvaba päeva, loengud/praktikumid ikka 8-16.00 ja õhtud läksid raamatukogus õppimisele, hiljem labori tööle ning töö kirjutamiseks… Raha kokkuhoiu mõttes hääletasin koju ja tagasi. Elasin ühikas. Viimasel aastal sai stippi, siis vabastasin kohe vanemad enda ylevalpidamise koormast.

Mõnele muidugi osteti elamine koha peale… ja väljas süües jõin teed ..

Olen arstitudeng ning käin tööl (mitte haiglas). Õnneks on mul väga vedanud, kuna rahalisi raskusi ei ole ma kogenud. Tööd vajasin sellepärast, et tahtsin saavutada täielikku iseseisvust. Vanemate abist üritan viisakalt keelduda, kuna palk on korralik.
Ausalt öeldes oli sobiva töökoha leidmine õpingute kõrvalt ikka paras piin: keegi ei taha keskharidusega ja kogemusteta noort ning närvide ja tervise arvelt öötööd ma teha ei tahtnud.

Mitmed kursakaaslased käivad tõepoolest abiõena tööl – öövahetused ja nädalavahetused. See on samas kahe otsaga asi.. ühest küljest saab palju kasulikke oskusi ning tutvusi, aga teisest küljest – mis hinnaga? Ööpäevas on siiski 24 tundi ning kui on soovi pühendada aega ka muudele elu aspektidele kui kool ja (öö)töö, siis kipub sellise töö kõrvalt aega nappima. Kui just karjuvat rahapuudust ei ole, siis raha pärast pole abiõena (veel vähem hooldajana) mõtet tööle minna. Töö on raske ja palk masendavalt väike.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mitmed kursakaaslased käivad tõepoolest abiõena tööl – öövahetused ja nädalavahetused. See on samas kahe otsaga asi.. ühest küljest saab palju kasulikke oskusi ning tutvusi, aga teisest küljest – mis hinnaga? Ööpäevas on siiski 24 tundi ning kui on soovi pühendada aega ka muudele elu aspektidele kui kool ja (öö)töö, siis kipub sellise töö kõrvalt aega nappima. Kui just karjuvat rahapuudust ei ole, siis raha pärast pole abiõena (veel vähem hooldajana) mõtet tööle minna. Töö on raske ja palk masendavalt väike.[/tsitaat]

Kui öötöö ja valved sinu jaoks nii kohutavalt rasked on, siis äkki polegi see arstiamet sinu jaoks? Ei taha halvustada, aga ausalt öeldes kuidagi nadi on kuulata seda hädaldamist, et ei jõua ega saa. Kui ülikool läbi on, kuidas siis saama hakkad? Residentuuri ajal nt ? Või ostavad siis ka vanemad kõik vajaliku? Kuidagi imelik ei ole lasta end vanuses 25-30 täielikult vanematel üleval pidada?
P.S. Olen ise ülikooli kõrvalt töötanud nii hooldaja kui abiõena ja praegu arstina hindan väga ja õpetan meeleldi neid tudengeid, kes kooli kõrvalt töötavad.

Läksin pärast keskkooli lõppu avatud ülikooli õppesse ja täiskohaga tööle. See oli minu enda otsus, sest nö taskuraha ei saanud ma oma vanematelt juba keskkooli ajal. Olen sellest ajast saati täiesti sõltumatu olnud, keegi pole isegi õppemaksu aidanud maksta ja mitmel korral olen ka õppelaenu võtnud sest ei tahtnud, et minu elukvaliteet kannataks. Kannatada sai küll kool, lõpetamine venis paar aastat edasi kuid eks see ka minu laiskus. Hetkel teen rasedana ja 2 a poja kõrvalt magistrit. On minu jaoks kergem kui töö kõrvalt koolis käia.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui ülikool läbi on, kuidas siis saama hakkad? Residentuuri ajal nt ? Või ostavad siis ka vanemad kõik vajaliku? Kuidagi imelik ei ole lasta end vanuses 25-30 täielikult vanematel üleval pidada?
P.S. Olen ise ülikooli kõrvalt töötanud nii hooldaja kui abiõena ja praegu arstina hindan väga ja õpetan meeleldi neid tudengeid, kes kooli kõrvalt töötavad. [/tsitaat]

Kas ma sain õigesti aru, et sa said Tartu Ülikoolis arstiks, ilma et sa suudaksid loetust aru saada? Kuidas see üldse võimalik on?

Meie oleme abikaasaga ilmselgelt need vanemad, kes oma lastest äpusid kasvatavad 😉

Kuna meil on suuremad lapsed suht väikese vanusevahega, hetkel 17,19 ja 22, siis sai teadlikult soetatud korter Tartusse juba siis, kui lapsed veel väiksed olid, just selle mõttega, et lapsed ei peaks tulevikus üürima.

Pidasime seal üürilisi, kes meil aastate jooksul selle korteri kinni maksid.
Korter on kolmetoaline.
Vanim laps õpib ülikoolis ja elab seal, nüüd kolib vanuselt teine ka sinna elama, läheb ka ülikooli.

See korter ei saa päriselt kellegi omaks, kõik saavad seda kasutada ülikoolis õppimise ajal.
Meil on ka 2 nooremat last, seega tuleb ka nende tulevikule mõelda.

Nii, rahast ka.
Vanem laps sai endale isa vana auto ja kodus käivad kambaga, ehk siis auto noori täis ja jagavad kulusid.

Toiduraha anname meie, samuti taskuraha.
Kui kodus käivad, paneme toidukoti kaasa.
Taskuraha on 200 eurot kuus, selle eest maksavad ise oma tel.arve, käivad väljas, maksavad oma trennide eest, ostavad riideid, maksavad lõunasöögi ja bensiini eest jne.

Söögiraha hakkab olema tõenäoliselt kahe lapse peale kokku 400 eurot kuus.
Seega siis kulutame kahele tudengile sügisest ca 800 eurot kuus.
Õppekohad on tasuta.

Meie ei jaga seda arvamust, et kui laps ise kooliajal tööd ei tee ja end oimetuks ei raba, ei kasva temast normaalset inimest.
Meid mõlemaid on meie vanemad toetanud ja meie oleme küll kaugele jõudnud ja usume, et meie käbid ei kasva kännust kaugele 😉

Mina jagan ka seisukohta, et ülikooli kõrvalt töötamine on väga raske. See väärib küll tunnustust, aga seda ei peaks pidama elementaarseks. Ma tean ka arstitudengit, kes töötas intensiivis täiskohaga abiõena ning käis päeval koolis. Mis te arvate, kas tal oli vererõhuga probleeme?
Olen ise ka kooli kõrvalt öösel tööl käinud, kuna päeval lihtsalt pidi koolis olema. Mina ei suutnud, ausalt. Mitte seetõttu, et ma oleksin olnud siidikäpp, vaid seetõttu, et ma lihtsalt ei jaksanud. Elasin õppelaenust ja hiljem ka õppetoetusest. Vanemad toetasid vastavalt võimalustele.
Oma last toetaksin küll, mis sest, et justkui täiskasvanu. Eks see olene paljuski mõistlikkuse ja võimaluse piirist. Paljudel on olnud koolis just selle maj. poole pärast raske ja stressirohke käia.
Müts maha nende ees, kes tõesti ilma probleemideta jaksavad kooli kõrvalt töötada ning ei kahjusta sellega tervist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui öötöö ja valved sinu jaoks nii kohutavalt rasked on, siis äkki polegi see arstiamet sinu jaoks? Ei taha halvustada, aga ausalt öeldes kuidagi nadi on kuulata seda hädaldamist, et ei jõua ega saa. Kui ülikool läbi on, kuidas siis saama hakkad? Residentuuri ajal nt ? Või ostavad siis ka vanemad kõik vajaliku? Kuidagi imelik ei ole lasta end vanuses 25-30 täielikult vanematel üleval pidada?
P.S. Olen ise ülikooli kõrvalt töötanud nii hooldaja kui abiõena ja praegu arstina hindan väga ja õpetan meeleldi neid tudengeid, kes kooli kõrvalt töötavad. [/tsitaat]

Kuule, öötöö ja täiskohaga kool korraga on hoopis midagi muud kui käia päevas 8 tundi tööl või teha ühes kuus neliteist 12-tunnist valvet. Oled sa kursis, et öösel haiglas siiski ei magata. Vähemalt mitte kõigis osakondades ja mitte õed. Siis sa lähed päeval kooli, raamatukokku ja kui graafik ette näeb, siis jälle ööseks tööle ja siis jälle kooli. Õudne, mida see tervisega teeb. Imelik, et sa arstina sellist tervisekäitumist soosid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuule, öötöö ja täiskohaga kool korraga on hoopis midagi muud kui käia päevas 8 tundi tööl või teha ühes kuus neliteist 12-tunnist valvet. Oled sa kursis, et öösel haiglas siiski ei magata. Vähemalt mitte kõigis osakondades ja mitte õed. Siis sa lähed päeval kooli, raamatukokku ja kui graafik ette näeb, siis jälle ööseks tööle ja siis jälle kooli. Õudne, mida see tervisega teeb. Imelik, et sa arstina sellist tervisekäitumist soosid. [/tsitaat]

öövalved on meedikute elu igapäevane osa. patisentidena ju soovite, et haiglad töötaksid 24/7.
14 12-tunnist öövalvet kuus on muidugi ülemõistuse kehv planeerimine. keegi ei ole eespool sellest ka rääkinud, et eraldiseisvate öövalvetega täiskoha tunnid peaks tegema.
aga näiteks 4 24-tunnist valvet on rohkem kui pool kohta ja täiesti tehtav ka täiskohaga ülikooli kõrvalt. nii 30 aastat tagasi kui ise õppisisin, kui nüüd, kui mu poeg õpib.