Teema: Kui suured on teie kodu ülalpidamiskulud

110ruutu maja, kütame õhksoojuspumbaga, 25c külmadega paneme lisaks radiaatorid magamistubades sisse. 4 kohas on põrandaküte- esik, köögimööbli esine, wc ja vannituba. elektriarve oli kolme kuu peale kokku ligi 500eur. Ning sellest aastast nüüd veel tõstis Fortum elektri hinda nii, et aprillis maksame seaks ennast vist. Muud kulud on prügi mingi 10eur. starman boksid 2tk on kokku 25eur. internet 30eur kuu, ja vee eest ei maksa. lisaks veel majaehituslaen 250eur kuu. Ulme.. kui rikas peab üks inimene ikka olema, et lihtsat elu elada..

paarismaja 130 m2, jaanuar:
küte (gaas): 126,14
elekter: 57,62
vesi: 24,73
prügivedu: 7,76
valve: 16
internet/tv: 35,05

Kokku siis: 267,30 – selline summa kulub õnneks ainult talvel kahel-kolmel kuul, kevadel-sügisel on keskmine ca 170 ¤ ning suvel on kokku umbes 120 ¤

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Te ju olete valinud kõige kallima küttesüsteemi, mille käigus hoidmine iga aastaga kallineb. Mis asi sul ulme on? Teie teadlik valik ju.
Selliseid uhkeid maju müüakse väga väikse raha eest. Sest neis puudub normaalne küttesüsteem. [/tsitaat]

mis on norm küttesüsteem? maaküte, ma kujutan ette. ei, aga tegelikult ka, mind kohe päris huvitaks, mida pakud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Õhksoojus pump ei kõlba näiteks kõrgete lagedega elamise puhul. Meil on nii kõrged laed, et ei saa kasutada. Maa ümber maja on Looduskaitse all ja natuura – maakütte paigaldamine keelati ära. Polegi midagi \”normaalset\” valida. Ei maksa lahmida.[/tsitaat]peale maakütte on ju veel igasugu katlaid, ka selliseid, mille töövaev on suht väike

teil läheb vett jube vähe, pesete ka ennast ikka või? meil läheb kuus 13-15 kuupi vett, elame kolmekesi.

Elame veel kahekesi Lõuna-Eesti väikeses alevis 73m2 korteris, varsti kolmas juures. Jaanuari kulud:
30¤ ühistule
14¤ vesi,kanalisatsioon
4 ¤ prügi
30¤ tv ja internet
25¤ elekter
150¤ Avotermi küte (kusjuures katlamaja oli hommikuti rikkis ja toasooja 16-17 kraadi),muidu 19.Siis jaheda õhu eest üle 2¤ m2, varsti rohkem.
kokku siis 253¤.
Meie jaoks lisanduvad siia veel ka kindlustus ja korterilaen.
Loomulikult vajab inimene ka sööki ja tööle saamiseks transporti, riided on ammu unustatud teema. Juba 1 kuuste vahedega saadetakse soojusehinna tõusu teateid, seega, varsti tuleb loobuda toidust ja lõpuks – otse kuuse alla!

Maja 270 m2. Elanikke 7 (3 täiskasvanut).
Ligikaudsed kulud kuus eurodes
Vesi 35
Küte (puuküttekatel) 65
Elekter (suuremad kulutajad on elektriküte vannitoas, 500 l boiler ja pesukuivati) 130
Internet, telekas, telefon 20
Prügi 5
Kokku: 255

Ma mõtlen tõsiselt maakütte peale. Ei arva, et see märgatavalt odavam oleks, aga töövabam küll (Oi see puudega jamamine on tüütu – tassi kuuri, kuurist katlaruumi, topi katlasse, ja veel ja veel, siis tuhk välja. Õhtul tuled, tuba jahe, kiiresti kütma, hommikuks on selle -20 kraadiga ikka jälle tuba jahe. Maaküttega – keera vaid nuppu.

200m2 maja,
6 inimest (4 täiskasvanut),

küte talvel 150 euri
elekter 100
vesi 60
internet, telefonid 30
tv 15
laen 280
kindlustus 10
maamaks 20
+ muud majaga seotud kulutused…

aasta lõikes kuu keskmine siis kokku umbes 700 euri. mis on 30% sissetulekutest.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

õhk-õhk soojuspumbad on kõige odavam kütteviis üldse täna, nii et ära aja hullu juttu!
maakütte ja õhk-vesi pumba puhul on alginvesteering nii karm, et lõppkokkuvõttes maksad sama palju kui kõik need aastad oleks puhta elektriga kütnud.
ahjupuud on viimaste aastatega ka kallinenud jubedalt, nii et ka selle kütteviisi hind ei tule õhkõhkpumba arvest oluliselt väiksem.
gaasi ja õli hinnast ei ole ilmselt mõtet enam rääkidagi.

mul on tuttavaga umbes sama suur maja. tema kütab maasoojuspumbaga, lisaks on soojustagastusega ventilatsioon paigaldatud. mina kütan elektriga keskkütteradikaid. tema jaanuari kuu küttearve oli sama suur kui minu oma![/tsitaat]

Mis ajast õhksoojuspump kõige odavam küte on? Sa ikka mõtled ka, mis räägid? Õhksoojuspump on mõeldud majja lisakütteks. Üksi üks pump ei suuda ühtegi maja ära kütta, kui see pole just see 3-4tuh euri maksev pump, millest torudega viiakse õhk igasse tuppa eraldi. Paljas see üks pump võtab olenevalt maja soojustusest ja kraadidest õues ikka korralikult elektrit. Õhksoojuspump võtab loomulikult vähem elektrit, kui elektriradikad. Selles suhtes on ta jah odavam variant. Ahjudega võrreldes on siiski kallim. Ok, ahju ehitus on kallis lõbu ja võibolla neid peab majas kaks olema. Kaks ahju võtavad puid umbes 1 ruum kuus või siis veidi rohkem. 1 ruum puid maksab u 35euri. Puud ei ole kallid, kui sa ostad nad märjalt ja näiteks suve algul. Ostad suurema koguse, laod ilusti riita ja lased neil korralikult kuivada.
Meil hetkel ei maksa küte mitte midagi. Meil on oma mets, kust mees tegi 40 ruumi puid ise üksinda. Töölt oli tal samal ajal pikem paus. Kui ta oleks tööl käinud, poleks tal see tegemine ära tasunud. Odavam oleks olnud osta. Tema siiski tegi ise. 100km tagant tõi oma pirukaautoga need koju. Kodunt maale sõites võttis siit peale prügi, oksad ja muu jama, mis meil krundi koristamisest järele jäi. Sealt tuli puudega tagasi. Maksma läks see kõik ainult diisliraha.
Loomulikult kõigil pole oma metsa ja kõigil pole selliseid mehigi, kes ise metsa teevad, puid lõhuvad jne. Kui sa midagi teha ei taha, tahad mugavat elu, siis ole mees, tee oma tööd edasi ja maksa tohutuid elektriarveid. Meie teeme sellevõrra vähem tööd ja kulutame kütteks mõeldud raha näiteks laste peale või läheme reisima. Igal ühel omad valikud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mis ajast õhksoojuspump kõige odavam küte on? Sa ikka mõtled ka, mis räägid? Õhksoojuspump on mõeldud majja lisakütteks. Üksi üks pump ei suuda ühtegi maja ära kütta, kui see pole just see 3-4tuh euri maksev pump, millest torudega viiakse õhk igasse tuppa eraldi. Paljas see üks pump võtab olenevalt maja soojustusest ja kraadidest õues ikka korralikult elektrit. Õhksoojuspump võtab loomulikult vähem elektrit, kui elektriradikad. Selles suhtes on ta jah odavam variant. Ahjudega võrreldes on siiski kallim. Ok, ahju ehitus on kallis lõbu ja võibolla neid peab majas kaks olema. Kaks ahju võtavad puid umbes 1 ruum kuus või siis veidi rohkem. 1 ruum puid maksab u 35euri. Puud ei ole kallid, kui sa ostad nad märjalt ja näiteks suve algul. Ostad suurema koguse, laod ilusti riita ja lased neil korralikult kuivada.
Meil hetkel ei maksa küte mitte midagi. Meil on oma mets, kust mees tegi 40 ruumi puid ise üksinda. Töölt oli tal samal ajal pikem paus. Kui ta oleks tööl käinud, poleks tal see tegemine ära tasunud. Odavam oleks olnud osta. Tema siiski tegi ise. 100km tagant tõi oma pirukaautoga need koju. Kodunt maale sõites võttis siit peale prügi, oksad ja muu jama, mis meil krundi koristamisest järele jäi. Sealt tuli puudega tagasi. Maksma läks see kõik ainult diisliraha.
Loomulikult kõigil pole oma metsa ja kõigil pole selliseid mehigi, kes ise metsa teevad, puid lõhuvad jne. Kui sa midagi teha ei taha, tahad mugavat elu, siis ole mees, tee oma tööd edasi ja maksa tohutuid elektriarveid. Meie teeme sellevõrra vähem tööd ja kulutame kütteks mõeldud raha näiteks laste peale või läheme reisima. Igal ühel omad valikud.[/tsitaat]

mina mõtlen küll, ja kuna kodumaja sai ise ehitatud, siis sai selle kütteteemaga rohkem kui vaja tegeldud…

ma ei viitsi arendada teemat, et kellegil on oma mets ja kui ta need ise küttepuudeks teen, siis on see kõik ju tasuta. see on idiootsus kuubis! löö kõik oma otsesed ja kaudsed kulud kokku ja siis tule rääkima tasuta metsast.
ilmselt mul tuleks ka vist mõtekam omale kasvavat metsa osta eestimaalt ja siis edaspidi on terveks eluks küte tasuta.
veelgi odavam tuleks kui metsamaa ostmata jätta ja käia riigimetsas maha kukkunud oksaraagusid korjamas õhtuti.

ma ei leidnud praegu ühte väga põhjalikku ja asjakohast küttesüsteemide võrdlustabelit, mille koostas üks sõltumatu ekspert reaalsete kulude põhjal (see on siis reaalne küttekulu kuus + alginvesteering jagatud aastate lõikes.
ja õhk-õhksoojuspumpa kasutavad väga paljud siiski just põhkiküttena (ja mitte ainult eestis. rootsis ja soomes on need pumbad eriti populaarsed). peab olema lihtsalt korralik piisava võimsuse ja teguriga pump.

Meil 1-toaline korter.2 inimest kogu aeg kodus.Elekter 60 euri,vesi 22 euri,kaminapuud 35 euri,üür 42 euri.Lisaks digi-tv ja telefon.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

see on veel rohkem arusaamatu, kui sul kaks korterit valja on yyritud, mida asja sa nende eest kommunaalkulusid maksad?! kui ma yyrisin enda omad v2lja, ei tulnud selle pealegi et peaks veel edas nende eest kommunaalmakse maksma.. mille jaoks see yyrnik siis on? t2iesti lammas.[/tsitaat]

Miks lammas? Ja mille eest seda postitust on kiidetud? Ega see, et tema arveid maksab (loe: ülekande teeb) ei tähenda, et üürnik neid kinni ei maksa talle. Üürikokkuleppe võib mitmel moel sõlmida.

Mul küttele 2,7 ¤/m2 (lisaks puud metsast), elekter ligi 90(+-20euri), vesi 10.
Teisi asju ei hakka välja tooma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oh jah, valus teema. Maja 170 ruutu, kuid praegu on aktiivses kasutuses nii u. 100 ruutu, kolm tuba seisavad külmana reservis .Hetkel kütame puudega,kui puud otsa saavad, siis tuleb mängu õhksoojuspump. Du¨iruumis elektriküte, boiler üks igavene raharöövel, pluss muud kodumasinad Elekter 80 EUR, vesi 32 EUR, prügi 10 EUR, internet (no sundkulutus ja arvan, et läheb seetõttu majakulude alla)16 EUR -kokku 138 EUR, millele lisandub majalaen 250 EUR-i , vahesummaks kujuneks 388, sinna juurde tuleks veel arvestada küttepuude kulu aga ma ei suuda praegu arvutada mis hinnaga ja kui palju me neid ostsime. Muist puid on meil suvila jäänused ka.
Pere 5-liikmeline.[/tsitaat]
Kas võib küsida, mis elektripaketti te kasutate?
Vee peale läheb teil üsna suur summa, aga elekter on samas normis. Võrdluseks, mul on kaks kasutajat – vesi 16.6¤ ja elekter 110¤.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kus kohast sa selle 80 liitirit võtsid? minu teada arvestatakse ühe inimese pesemise kohta 50 liitrit, kui ta võtab du¨¨i ja seda ka siis kui ta peseb ennast tõesti üleni, pea kaasa arvatud. hea küll, ma võin uskuda, et on peresid, kus pestakse pead 2 korda päevas. 50×6=300. aga mida te iga päev ülejäänud 200 liitriga teete?
[/tsitaat] Ei ole küll see kägu, keda tsiteerisid, aga minu mõtted selle du¨i all veekasutamise kohta enda pere näitel.

– Mina teen poole oma näohoolduse just du¨i all, mitte peadpidi kraanikausis. Nt õhtul pehme harjakesega meigieemaldus näolt ja seejärel koorimine. Terve aja vesi jookseb, sest muidu hakkaks külm.
– Kui peres on neid, kes du¨i all raseerivad, kulub samuti vett. Iga päev või ülepäeviti tõmmatakse ikka strateegilised kohad üle, nt mehed kaenlaalused ja kubemepiirkond ja naised üle keha 🙂 Kui samal ajal vesi jooksma jätta, nagu mina teen, sest olen üks külmavares, kulub vett ja mitte vähe.
– Eelmisest punktist edasi arendatuna – kui nende peres on naisi, kes nt reede õhtul väljas käivad. Enda valmissättimine on pikk rituaal, mille sisse võib vabalt kuuluda 45-minutine du¨itamine.
– Üleüldse igasugune näo-, juuste- ja kehahooldus kulutab kõvasti vett. Kõigepealt peseb võib-olla mitu pikajuukselist naist du¨i all pead (not to mention, et kui enne juustesse hoolduseks õli panna, peab seda ka hoolsamalt välja ¨ampoonitama), seejärel palsam, mida jällegi mitu minutit välja loputatakse ja lõpuks veel mask. Kes teeb seda iga päev, kes harvem. Aga vett kulub 🙂 Kehahooldus – nt du¨i all koorimine ja ikka korralikult – kinnas kätte ja üle kogu keha.
– Äkki meeldib nende pere naistele end ka meikida? Minul on enamasti iga päev u 4-10 pintslit pesta, oleneb, kui põhjalik olla. Nädalas korra ikka käid kuskil ägedamas kohas väljas ja siis on juba rohkem pintsleid kasutuses.
– Pesumasin. Meil on 5 inimest peres ja pesumasin huugab VÄHEMALT kaks korda päevas, aga üsna sageli ka kolm. Samuti nõudepesumasin korra päevas.