No kes nüüd negatiivne on. Ma olen see 30ndates vallaline “negatiivne ja ebaküps” siis.
Jah, sõbrannasid ja sõpru on ka 30+vanuses väga raske leida, nõustun. Aga ilmselt tuleb siia kohe kommentaar, kuidas olen negatiivne vingats ja asi minu suhtumises. Ometi on palju teisi minu vanuses naisi, kes on samade muredega, ei leia ei sõbrannasid ega meest. Aga ometi usun, et sõbrannat leida on lihtsam kui meest. Suvalist meest ehk tõesti lihtsam leida, aga sellist meest, kellega tõesti piisavalt klapiks, et aastaid koos olla, on raske. Ja et oleks ka mõlemapoolsed tunded ja soov pühenduda. Selle “õige” alla mõtlesingi sellist meest, kellega oleks olulistes asjades kõik ühtiv ja loomulikult ka kirg, tõmme ja igakülgne sümpaatia. Ja looumikult tunded. Kui võtta asja nii, et iga vähegi vastuvõetav ettejuhtuv vallaline mees sobib, peaasi et üksi olema ei peaks, siis ehk tõesti… Aga tahaks nagu tundeid ja et päriselt kokku sobiks, mitte et see suhe kiiresti kolinal kokku kukuks. Ja kui panna end vale inimese peale kinni, siis ei saagi seda õiget leida.
Ei arva, et oled vingats ja pole ka midagi selle kohta öelnud, aga mingil hetkel on vaja lihtsalt leppida, et ongi nii, et ei leitagi armastust ja ei saadagi lapsi, ei abielluta jne. Suhete hoidmine on töö, ükskõik, missuguste suhete hoidmine. Suhete hoidmine on ka juhus, ehk sinu iseloom, juhus, kuhu satud lasteaeda, kooli, elama jne, sinu iseloom, emotsionaalsus, kogemustest õppimine või kogemustele alla vandumine. Ma ei usu kohe üldse, et kõik naised on leplikud. Mõned kindlalt on, võtavad mehe ja on rahul, mõned võtavad ja ei ole rahul, aga on neid, kes siiralt tahavadki seda vigadega meest ja võtavad mehe. Ehk sina võib-olla polegi mõeldud armastuse leidmiseks, see on saatus.